Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Sumɔɔ Jalɛsaneyeli

Yehowa Sumɔɔ Jalɛsaneyeli

Yehowa Sumɔɔ Jalɛsaneyeli

“Mi, Yehowa lɛ, misumɔɔ jalɛsaneyeli.”—YESAIA 61:8.

1, 2. (a) Mɛni wiemɔi ni ji “jalɛsaneyeli” kɛ “jalɛsane ni ayeee” lɛ tsɔɔ? (b) Mɛni Biblia lɛ wieɔ yɛ Yehowa kɛ esu ni ji jalɛsaneyeli lɛ he?

ATSƆƆ jalɛsaneyeli shishi akɛ, ‘su ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli ni ajieɔ lɛ kpo, mɔ ni akɛyeɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ, nifeemɔ ni hi ni tsɔɔ akɛ mɔ baa ejeŋ jogbaŋŋ.’ Jalɛsane ni ayeee tsɔɔ mɔ ni akɛyeɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ ni anáa, efɔŋfeemɔ, mɛi ni efeko nɔ ko ni ayeɔ amɛ awui.

2 Aaafee afii 3,500 ni eho nɛ lɛ, Mose ŋma yɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ ni ji Yehowa lɛ he akɛ: “Egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ.” (5 Mose 32:4) Nɔ ni fe afii ohai kpawo sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Yesaia koni eŋmala wiemɔi nɛɛ eshwie shi, akɛ: “Mi, Yehowa lɛ, misumɔɔ jalɛsaneyeli.” (Yesaia 61:8) Sɛɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Paulo wie akɛ: “Ani Nyɔŋmɔ yeɔ sane ko ní ejaaa? Dabida!” (Romabii 9:14) Ni yɛ nakai afii 100 lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Petro jaje akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Hɛɛ, “Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli.”—Lala 37:28; Maleaki 3:6.

Jalɛsane ní Ayeee Efa Babaoo

3. Te fee tɛŋŋ ni jalɛsane ni ayeee lɛ je shishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?

3 Ŋmɛnɛ lɛ, ayeee jalɛsane yɛ he fɛɛ he. Abaanyɛ aye wɔ sane fɔŋ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he ni wɔyɔɔ—yɛ wɔnitsumɔhe, yɛ skul, yɛ wɔkɛ maŋ onukpai asharamɔ mli, kɛ shihilɛi krokomɛi amli—aloo yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jalɛsane ni ayeee nɛɛ jeee nɔ ko hee. Adesai aweku lɛ baje shihilɛ nɛɛ mli kɛjɛ beni mumɔŋ bɔɔnɔ ni tsé atua ni abale lɛ akɛ Satan Abonsam lɛ wo wɔklɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛtse atua, ni no ha amɛbatsɔmɔ mlakwalɔi lɛ. Ejaaa kwraa akɛ Adam, Hawa kɛ Satan kɛ nihalamɔ mli heyeli ni nɔ bɛ ni Yehowa kɛha amɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Amɛnifeemɔ nii gbohii lɛ kɛ piŋmɔ babaoo kɛ gbele ba adesai aweku muu lɛ fɛɛ nɔ.—1 Mose 3:1-6; Romabii 5:12; Hebribii 2:14.

4. Be enyiɛ nɛ ní jalɛsane ni ayeee lɛ batsɔ adesai ashihilɛ lɛ fã?

4 Kɛjɛ beni atse atua yɛ Eden aaafee afii 6,000 nɛ lɛ, jalɛsane ni ayeee ebatsɔ adesai ashihilɛ lɛ fã. Ekã shi faŋŋ akɛ abaanyɛ akpa enɛ gbɛ ejaakɛ Satan ji je nɛŋ nyɔŋmɔ. (2 Korintobii 4:4) Eji amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ, mɔ ni folɔɔ Yehowa naa ní teɔ shi ewoɔ lɛ. (Yohane 8:44) Eha jalɛsane ni ayeee egbɛ eshwã babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ Satan ná hewalɛ fɔŋ yɛ mɛi anɔ yɛ be ni tsɔ Noa Nu Afua lɛ hiɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ na akɛ “gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ fá yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ ji daa nɛɛ.” (1 Mose 6:5) Nakai shihilɛ lɛ kã he etee nɔ yɛ Yesu beaŋ. Yesu wie akɛ: “Gbi fɛɛ gbi nɔ efɔŋ lɛ fá ha lɛ,” ni tsɔɔ akɛ gbi fɛɛ gbi yɛ emli naagbai ni haoɔ mɔ, tamɔ jalɛsane ni ayeee nɛkɛ. (Mateo 6:34) Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Bɔɔnii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔ̃mɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.”—Romabii 8:22.

5. Mɛni hewɔ jalɛsane ni ayeee lɛ efa babaoo yɛ wɔbei nɛɛ amli fe bei fɛɛ ni eho lɛ?

5 No hewɔ lɛ, nibii fɔji ni afeɔ ni eha jalɛsane ni ayeee efa babaoo lɛ etee nɔ yɛ adesai ayinɔsane bei fɛɛ amli. Amrɔ nɛɛ shihilɛ lɛ mli ewo wu kwraa fe bei fɛɛ ni eho. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ bote “[e]naagbee gbii” lɛ amli afii nyɔŋmai abɔ nɛ, ni beni ebɛŋkɛɔ enaagbee kwraa lɛ ekɛ ‘jaramɔ bei baa.’ Biblia lɛ gba efɔ̃ shi yɛ yinɔ nɛɛ he akɛ, gbɔmɛi aaatsɔmɔ “hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, . . . trumui, mɛi ni he tseee, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kpaŋmɔ mlikulɔi, oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, yiwalɔi, henɔwolɔi.” (2 Timoteo 3:1-5) Sui gbohii ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ haa akɛ mɛi yeɔ sane ni ejaaa.

6, 7. Mɛɛ jalɛsane ni ayeee kwraa yɛ wɔbei nɛɛ amli eye adesai aweku lɛ awui?

6 Jalɛsane ni ayeee lɛ mli wo wu waa diɛŋtsɛ yɛ afii oha ni eho lɛ mli bɔ ni anako ehenɔ dã. Yiŋtoo kome hewɔ ni ebalɛ nakai ji akɛ, awu ta babaoo yɛ afii nɛɛ amli fe afii fɛɛ ni eho. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yinɔsaneŋmalɔi komɛi bu akɔntaa akɛ yɛ Jeŋ Ta II lɛ pɛ mli lɛ, mɛi ni agbe lɛ ayifalɛ aaashɛ akpekpei 50 kɛmɔ akpekpei 60, ni mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji maŋbii—hii, yei kɛ gbekɛbii ni efeko nɔ ko. Kɛjɛ beni nakai ta lɛ ba naagbee nɛɛ, agbe mɛi akpekpei abɔ krokomɛi hu yɛ tai srɔtoi amli, ni shikome ekoŋŋ lɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji maŋbii. Satan haa jalɛsane ni ayeee nɛɛ mli woɔ wu akɛni emli efu waa yɛ le ni ele akɛ etsɛŋ kwraa ni Yehowa baakpata ehiɛ lɛ hewɔ. Biblia gbalɛ ko wie enɛ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.”—Kpojiemɔ 12:12.

7 Amrɔ nɛɛ, yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ afiteɔ shika aaafee dɔlai akpekpei toi akpekpei abɔ daa afi yɛ tawuu nibii ahe. Mɛi akpekpei ohai abɔ yɛ ni bɛ shihilɛ mli hiamɔ nibii, no hewɔ lɛ susumɔ bɔ ni kulɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ moŋ ákɛ akɛ shika babaoo nɛɛ aaatsu nibii ni baaha toiŋjɔlɛ ahi shi lɛ ahe nii. Mɛi aaafee akpekpei toi akpe kome naaa niyenii bɔ ni sa amɛye, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu yɛ niyenii babaoo. Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nitsumɔhe ko tsɔɔ mli akɛ, gbekɛbii aaafee akpekpei enumɔ gboiɔ yɛ hɔmɔ hewɔ daa afi. Kwɛ bɔ ni enɛ tsɔɔ jalɛsane ni ayeee kwraa! Agbɛnɛ hu, susumɔ bii babaoo ni agbeɔ amɛ kɛtsɔ hɔkpɔmɔ nɔ lɛ he okwɛ. Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, agbeɔ mɛi aaafee akpekpei 40 kɛmɔ akpekpei 60 yɛ hɔkpɔmɔ mli daa afi! Mɛɛ jalɛsane ni ayeee ni yɔɔ gbeyei po enɛ ji nɛkɛ!

8. Mɛɛ gbɛ pɛ nɔ abaanyɛ atsɔ aye jalɛsane diɛŋtsɛ aha adesai?

8 Adesai anɔyelɔi nyɛɛɛ amɛná naagbai babaoo ni haoɔ adesai ŋmɛnɛ lɛ anaa tsabaa; ni asaŋ shihilɛ lɛ hu ehiŋ kɔkɔɔkɔ yɛ adesai anyɛmɔi anaa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gba eto yɛ wɔbei nɛɛ ahe akɛ, “gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli; amɛlakaa mɛi ni amɛ hu alakaa amɛ.” (2 Timoteo 3:13) Jalɛsane ni ayeee lɛ efa aahu akɛ ebatsɔ daa gbi shihilɛ lɛ fã, ni adesai nyɛŋ ajie kɛya kɔkɔɔkɔ. Nyɔŋmɔ ni yeɔ jalɛsane lɛ pɛ ji mɔ ni baanyɛ ajie kɛya. Lɛ pɛ ebaanyɛ ejie Satan, daimonioi lɛ, kɛ gbɔmɛi fɔji lɛ kɛya.—Yeremia 10:23, 24.

Shishinumɔ yɛ He akɛ Mɛi Aaasusu Jalɛsane ni Ayeee lɛ He

9, 10. Mɛni hewɔ Asaf nijiaŋ je wui lɛ?

9 Yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, Biblia ŋmalɔi komɛi susu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe woko adesai asaji amli ni ekɛ jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ diɛŋtsɛ aba lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nuu ko ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ he okwɛ. Wiemɔ ni kpaa Lala 73 lɛ hiɛ lɛ tsĩɔ Asaf tã, ni tsɔɔ akɛ ekolɛ Asaf ji Levinyo lalafolɔ ko yɛ Maŋtsɛ David nɔyeli beaŋ aloo ákɛ eji lalafolɔi ni yɔɔ maŋtsɛ we lɛ anɔ onukpa. Asaf kɛ eseshibii lɛ ŋmala lalafoo wiemɔi babaoo ni maŋ lɛ kɛtsu nii yɛ jamɔ mli. Ni kɛlɛ, be ko, yɛ lala nɛɛ ŋmalɔ lɛ shihilɛ mli lɛ, enijiaŋ je wui yɛ jamɔ ni ekɛhaa lɛ mli. Ena bɔ ni mɛi fɔji lɛ shwereɔ lɛ, ni eyɔse akɛ etamɔ nɔ ni amɛmii shɛɔ amɛhe yɛ shihilɛ mli, ni asaŋ amɛkɛ nɔnaa ko kwraa ekpeee.

10 Wɔkaneɔ akɛ: “Beni mina bɔ ni mɛi fɔji shwereɔ lɛ, miye hewolɔi lɛ ahe awuŋa. Ejaakɛ amɛnaaa piŋmɔ ko kɛyashi gbele mli, ni amɛmusuŋ ejɔ amɛ ni ewo fɔ. Adesai ahaomɔ lɛ eko bɛ amɛnɔ, apiŋŋ amɛ tamɔ mɛi krokomɛi.” (Lala 73:2-8) Shi yɛ be ni sa mli lɛ, Biblia ŋmalɔ nɛɛ bayɔse akɛ susumɔ ni ená lɛ ejaaa. (Lala 73:15, 16) Lalatsɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ eeejaje susumɔ ni ená lɛ, shi no mli lɛ enuuu nɔ hewɔ ni etamɔ nɔ ni mɛi fɔji lɛ yeɔ amɛhe yɛ amɛnifɔjianii lɛ ahe, yɛ be mli ni jalɔi lɛ fɔɔ piŋmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.

11. Mɛni lalatsɛ Asaf banu shishi?

11 Yɛ naagbee lɛ, nakai nuu anɔkwafo ni hi shi yɛ blema lɛ banu nɔ ni baaba mɛi fɔji lɛ anɔ lɛ shishi—no ji akɛ yɛ naagbee lɛ, Yehowa baajaje nibii fɛɛ. (Lala 73:17-19) David ŋma akɛ: “Kwɛmɔ Yehowa gbɛ ni onyiɛ egbɛ lɛ nɔ, ni eeewó onɔ, koni shikpɔŋ lɛ atsɔ onɔ̃; beni aaafolɔ mɛi fɔji lɛ, ooona.”—Lala 37:9, 11, 34.

12. (a) Mɛni Yehowa eto eyiŋ akɛ ebaafee yɛ efɔŋfeemɔ kɛ jalɛsane ni ayeee lɛ he? (b) Te onuɔ jalɛsane ni ayeee lɛ he nii ni abaatsu lɛ he ohaa tɛŋŋ?

12 Hɛɛ, eji Yehowa yiŋtoo akɛ ejie efɔŋfeemɔ kɛ jalɛsane ni ayeee lɛ fɛɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ebe ni eto lɛ mli. Enɛ ji nɔ ko ni esa akɛ anɔkwa Kristofoi po aha ehi amɛjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be. Yehowa baakpata mɛi ni efeee esuɔmɔnaa nii lɛ ahiɛ, ni ebaajɔɔ mɛi ni hiɔ shi yɛ esuɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa lɛ. “Ehiŋmɛii miikwɛ, ehiŋmɛii asɛɛ miika gbɔmɛi abii! Yehowa lɛ, jalɔ moŋ ekaa; shi mɔ fɔŋ kɛ mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ, esusuma nyɛ̃ɔ amɛ. Eeenɛ sarawai eshwie mɛi fɔji anɔ; la kɛ swɔɔ kɛ kɔɔyɔɔ ní tsoɔ . . . Ejaakɛ Yehowa lɛ, jalɔ ji lɛ ni esumɔɔ jalɛ nifeemɔ.”—Lala 11:4-7.

Jeŋ Hee ni Jalɛsaneyeli Yɔɔ Mli

13, 14. Mɛni hewɔ jalɛ nifeemɔ kɛ jalɛsaneyeli baakpele jeŋ hee lɛ mli fɛɛ lɛ?

13 Kɛ́ Yehowa kpata nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ ni yɔɔ Satan nɔyeli shishi lɛ hiɛ lɛ, ekɛ jalɛ jeŋ hee ni yɔɔ miishɛɛ baaba. Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ ní Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsɔle yɛ he lɛ ji nɔ ni baaye jeŋ hee nɛɛ nɔ. Akɛ jalɛ nifeemɔ kɛ jalɛsaneyeli baaye efɔŋfeemɔ kɛ jalɛsane ni ayeee najiaŋ, ejaakɛ yɛ nakai beaŋ lɛ, abaaha sɔlemɔ lɛ hetoo kwraa kɛmɔ shi. Nakai sɔlemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”—Mateo 6:10.

14 Biblia lɛ haa wɔleɔ nɔyeli ni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaaba lɛ he sane, nɔyeli ni mɛi fɛɛ ni hiɛ tsui ni ja lɛ shweɔ amrɔ nɛɛ. Nakai beaŋ lɛ, Lala 145:16 lɛ baaba mli kwraa kɛmɔ shi. Ekɛɔ akɛ: “[Yehowa Nyɔŋmɔ] ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ní hiɛ kã tɔɔ kɛ nii ní etaoɔ.” Kɛfata he lɛ, Yesaia 32:1 lɛ kɛɔ akɛ: “Naa, maŋtsɛ ko [Kristo Yesu ni yɔɔ ŋwɛi lɛ] baaye maŋtsɛ yɛ jalɛ naa, ni lumɛi hu [Kristo najiaŋdamɔlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ], baaye lumɛi yɛ kojomɔ [loo jalɛ] naa.” Yɛ nɔ ni kɔɔ Maŋtsɛ Yesu Kristo he lɛ, Yesaia 9:6 lɛ gba akɛ: “Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ yɛ David maŋtsɛsɛi lɛ nɔ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni ekɛ kojomɔ kɛ jalɛ aaaha ema shi shiŋŋ ni eeewo lɛ hewalɛ kɛjɛ ŋmɛnɛ nɔ aahu kɛyashi naanɔ. Yehowa Zebaot hiɛdɔɔ lɛ aaafee enɛ.” Ani obaanyɛ ona ohe akɛ mɔ ni yɛ nakai nɔyeli lɛ shishi?

15. Mɛni Yehowa baafee aha adesai yɛ jeŋ hee lɛ mli?

15 Yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni baaha wɔwie wiemɔi ni aŋma yɛ Jajelɔ 4:1 lɛ dɔŋŋ, akɛ: “Misaa mina yiwalɛi fɛɛ ni awaa mɛi ayi yɛ hulu shishi nɛɛ: ni naa, mɛi ni awaa amɛ yi lɛ ayaafonui, ni amɛbɛ miishɛjelɔ ko, ni amɛyiwalɔi lɛ anineshi wa yɛ amɛnɔ, shi amɛbɛ miishɛjelɔ ko.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ákɛ mɛi ni yeee emuu lɛ, ebaawa akɛ wɔɔfee bɔ ni jeŋ hee ni jalɛ yɔɔ mli lɛ mli shihilɛ baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa lɛ he mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔŋ. Efɔŋfeemɔ ehiŋ shi dɔŋŋ; shi yɛ no najiaŋ lɛ nibii kpakpai sɔŋŋ baaya nɔ daa gbi. Hɛɛ, Yehowa baajaje nibii fɛɛ ni etɔ̃tɔ̃ lɛ, ni ebaatsu enɛ he nii yɛ gbɛ ni da kwraa fe bɔ ni wɔkpaa gbɛ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Petro ni eŋma akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.”—2 Petro 3:13.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ ato “ŋwɛi hee” lɛ shishi momo, ni mɛɛ shishinumɔ naa aato “shikpɔŋ hee” lɛ he gbɛjianɔ ŋmɛnɛ?

16 Yɛ anɔkwale mli lɛ, ato nakai “ŋwɛi hee” ni ji Nyɔŋmɔ ŋwɛi nɔyeli ni Kristo yeɔ nɔ lɛ shishi momo. Aabua “shikpɔŋ hee,” ni ji jeŋ hee ni mɛi ni hiɛ tsui ni ja baahi mli lɛ mlibii lɛ anaa yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Amrɔ nɛɛ amɛyibɔ miihe ashɛ akpekpei kpawo yɛ kɛ hooo kwraa lɛ shikpɔji 235 nɔ, ni mɛi nɛɛ yɛ asafoi aaafee 100,000 mli. Nɛkɛ mɛi akpekpei abɔ nɛɛ miikase Yehowa jalɛ gbɛ̀i lɛ, ni no hewɔ lɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ Kristofoi asuɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ eha amɛfee ekome diɛŋtsɛ. Ekomefeemɔ ni sa kadimɔ fe fɛɛ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ji nɔ ni etee nɔ ehi shi yɛ je lɛ yinɔsane mli, eji ekomefeemɔ ko ní fe nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi lɛ ená pɛŋ. Suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ nɛɛ feɔ be ni yɔɔ nyam ni baaba yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ he mfoniri, jɛmɛ ji he ni akɛ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli baaye nɔ yɛ.—Yesaia 2:2-4; Yohane 13:34, 35; Kolosebii 3:14.

Satan Tutuamɔ lɛ Yeŋ Omanye

17. Mɛni hewɔ naagbee tutuamɔ ni Satan kɛaaba Yehowa webii anɔ lɛ yeŋ omanye kɔkɔɔkɔ lɛ?

17 Eshwɛ fioo ni Satan kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baatutua Yehowa jálɔi bɔni afee ni amɛkpata amɛhiɛ kwraa. (Ezekiel 38:14-23) Nakai tutuamɔ lɛ baafee nɔ ni Yesu wie he akɛ “amanehulu babaoo . . . ní anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ” lɛ fã. (Mateo 24:21) Ani Satan baaye omanye yɛ etutuamɔ lɛ mli? Dabi. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli, ni ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ. Abáa amɛyi kɛyaa naanɔ; shi mɛi fɔji aseshibii lɛ aaafolɔ amɛ ashwie. Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:28, 29.

18. (a) Te Nyɔŋmɔ baafee enii eha tɛŋŋ yɛ tutuamɔ ni Satan kɛaaba Ewebii lɛ anɔ lɛ he? (b) Mɛni hewɔ ehi akɛ osusu Biblia mli sane nɛɛ ni kɔɔ kunim ni jalɛsaneyeli baaye lɛ he ekoŋŋ lɛ?

18 Tutuamɔ ni Satan kɛ esɛɛnyiɛlɔi babaoo lɛ kɛaaba Yehowa tsuji anɔ lɛ baafee naagbee tafãa. Yehowa gba kɛtsɔ Zakaria nɔ akɛ: ‘Mɔ ni taa nyɛhe lɛ eeta mihiŋmɛiŋ ajaŋmalaatɛ he.’ (Zakaria 2:8) Etamɔ nɔ ni mɔ ko kɛ ewao miitsu Yehowa hiŋmɛiŋ ajaŋmalatɛ lɛ. Ebaatsu enɛ he nii oya ni ejie nakai efɔŋfeelɔi lɛ kɛya. Yehowa tsuji yɛ suɔmɔ babaoo, amɛfee ekome, amɛsumɔɔ toiŋjɔlɛ, ni amɛyeɔ mla nɔ fe mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, nakai tutuamɔ ni akɛaaba amɛnɔ lɛ baafee nɔ ni esaaa ni asaŋ ejaaa hu. Mɔ ni “sumɔɔ jalɛsaneyeli” fe fɛɛ lɛ eŋmɛŋ enɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ. Nɔ ni baajɛ amɛhe ní eeefã lɛ mli kɛba ji naanɔ hiɛkpatamɔ kɛha ewebii lɛ ahenyɛlɔi, kunim ni jalɛsaneyeli baaye, kɛ mɛi fɛɛ ni jáa anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ ayiwalaheremɔ. Mɛɛ gbɛkpamɔi ni yɔɔ naakpɛɛ kɛ miishɛɛ po kã wɔhiɛ kpaakpa nɛkɛ!—Abɛi 2:21, 22.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ jalɛsane ni ayeee efa babaoo nɛkɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ etsu jalɛsane ni ayeee yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he nii?

• Mɛni eta otsuiŋ yɛ nikasemɔ nɛɛ mli yɛ nɔ ni kɔɔ kunim ni jalɛsaneyeli baaye lɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Efɔŋfeemɔ fa babaoo yɛ be ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ mli, ni nakai nɔŋŋ hu eji yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24, 25]

Yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ baaye efɔŋfeemɔ najiaŋ