Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Ye Ebua Wɔ Ni Wɔdamɔ Yiwalɛ Nɔyelii Anaa

Yehowa Ye Ebua Wɔ Ni Wɔdamɔ Yiwalɛ Nɔyelii Anaa

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Ye Ebua Wɔ Ni Wɔdamɔ Yiwalɛ Nɔyelii Anaa

TAAKƐ HENRYK DORNIK GBA

AFƆ́ mi yɛ afi 1926. Mifɔlɔi ji Katolikbii ni kɛ amɛjamɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa. Amɛhi Poland wuoyigbɛ yɛ Ruda Slaska ni ji maŋ ni atsaa ojarawatɛi yɛ jɛmɛ ni bɛŋkɛ Katowice lɛ. Amɛtsɔse wɔ—Bernard ni ji minyɛminuu nukpa; minyɛmimɛi yei bibii Róża kɛ Edyta kɛ mi—koni wɔsɔle, wɔya sɔlemɔ ni kɛ́ wɔfee esha lɛ wɔkɛ wɔhe awo sɔlemɔ lɛ nifeemɔ ni akɛbiɔ eshaifaa lɛ mli.

Wɔnine Shɛ Biblia mli Anɔkwale lɛ Nɔ

Gbi ko yɛ January 1937 beni miye afii nyɔŋma lɛ, Ataa jɛ maŋ lɛ mli eba kɛ miishɛɛ. Ehiɛ wolo agbo ko ni Yehowa Odasefoi kɛha lɛ. Ekɛɛ akɛ, “Mibii nyɛkwɛa nɔ ni minine eshɛ nɔ—Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ!” No mli lɛ minako Biblia dã.

No mli lɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ ená mɛi ni yɔɔ Ruda Slaska kɛ maji ni yɔɔ ehewɔŋ lɛ anɔ hewalɛ be kpalaŋŋ. Akɛni osɔfoi lɛ kɛ ojarawatɛi tsaahe lɛ nɔtsɛmɛi lɛ bɔ gbagbalii hewɔ lɛ, osɔfoi lɛ biɔ ni nitsulɔi lɛ kɛ amɛwekui lɛ abo amɛtoi yɛ nibii fɛɛ mli. Kɛ́ nitsulɔ ko eyaaa Mass loo ekpoo akɛ eeeya ni eyajaje ehe eshai etsɔɔ osɔfoi lɛ, abuɔ lɛ akɛ ekwa Katolik jamɔ lɛ ni akadiɔ lɛ atoɔ koni ashwie lɛ kɛjɛ nitsumɔ lɛ mli. Akɛni Ataa kɛ Yehowa Odasefoi lɛ miibɔ hewɔ lɛ ekɛ kaa nɛɛ kpe. Shi beni osɔfo ko basara wɔ yɛ shĩa lɛ, Ataa kpa osɔfo lɛ jamɔŋ osatofeemɔ lɛ he mama yɛ mɛi fɛɛ hiɛ. Akɛni osɔfo ni hiɛ egbo lɛ sumɔɔɔ naagba ko dɔŋŋ hewɔ lɛ, ehaaa ni ashwie Ataa yɛ nitsumɔ lɛ mli.

Naataamɔ ni tee nɔ yɛ Ataa kɛ osɔfo lɛ teŋ lɛ waje mifai shi ni mitswa akɛ makase Biblia lɛ. Fiofio lɛ, mibaná suɔmɔ kɛha Yehowa ni wekukpãa bakã mikɛ lɛ teŋ. Yɛ naataamɔ ni tee nɔ yɛ Ataa kɛ osɔfo lɛ teŋ lɛ sɛɛ nyɔji fioo lɛ, wɔtee Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ, ni akɛ Ataa tsɔɔ mɛi komɛi ni yibɔ ji 30 lɛ akɛ eji “Yonadab kuu lɛ mlinyo.” Etsɛɛɛ ni mikase akɛ “Yonadab kuu” lɛ ji Kristofoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni amɛyi baaya nɔ afa. *2 Maŋtsɛmɛi 10:15-17.

“Gbekɛ Nuu, Ole Nɔ ni Baptisimɔ Tsɔɔ?”

Beni Ataa kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ, ekpa daanumɔ ni ebatsɔ wu kɛ tsɛ kpakpa. Shi Awo ekpɛlɛɛɛ Ataa hemɔkɛyeli hee nɛɛ nɔ, ni no mli lɛ efɔɔ kɛɛmɔ akɛ ebaasumɔ ni Ataa ahiɛ esa jeŋba lɛ mli ni eya nɔ efee Katoliknyo fe gbɛ ni ekɔ lɛ. Shi sɛɛ mli beni Jeŋ Ta II fɛ́ lɛ, Awo kadi akɛ osɔfoi lɛ ni no mli lɛ amɛsɔleɔ koni Poland aye German asraafoi ni miitutua Poland lɛ nɔ kunim lɛ nɔŋŋ sɔle kɛda shi yɛ Hitler kunimyelii lɛ ahewɔ! Sɛɛ mli yɛ afi 1941 lɛ Awo bafata wɔhe yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli.

Dani Awo aaabafata wɔhe lɛ, miyakɛɛ asafoŋ onukpai lɛ akɛ miisumɔ ni mikɛ nu mli baptisimɔ afee mihenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi, shi amɛsusu akɛ midako. Amɛkɛɛ mi akɛ mimɛ fioo. Shi yɛ December 10, 1940 lɛ Konrad Grabowy (nyɛmi nuu ko ni ye anɔkwa kɛyashi gbele mli yɛ yiwalɛ nsra ko mli) ya bi mi sane nigii yɛ tsu bibioo ko mli. Ebi mi saji enumɔ, ni akɛni misaji ahetoohamɔ lɛ ha etsui nyɔ emli hewɔ lɛ ebaptisi mi. Saji ni ebi mi lɛ eko ji akɛ “Gbekɛ nuu, ole nɔ ni baptisimɔ tsɔɔ?” Ekroko ji akɛ, “Ani ole akɛ akɛni ta miiya nɔ amrɔ nɛɛ hewɔ lɛ etsɛŋ ni ebaabi ni okpɛ oyiŋ akɛ obaaye Hitler loo Yehowa anɔkwa, ni oyiŋkpɛɛ lɛ baanyɛ aha owala aŋmɛɛ bo?” Mishashaooo shi kwraa ni miha lɛ hetoo akɛ “mile nakai.”

Abɔi Wɔ Yiwaa

Mɛni hewɔ Konrad Grabowy bi saji kpeŋkpeŋ nakai? German asraafoi lɛ batutua Poland yɛ afi 1939 ni no sɛɛ lɛ aka wɔhemɔkɛyeli lɛ kɛ wɔnɔkwayeli lɛ waa. Daa gbi lɛ wɔfeɔ yeyeeye waa akɛni wɔnuɔ akɛ aamɔmɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, ni aatswa amɛteaŋ mɛi komɛi anane shishi tu, ni akɛ amɛteaŋ mɛi komɛi miiwo tsuŋ loo yiwalɛ nsrai amli lɛ hewɔ. Etsɛŋ ni wɔ hu abaaka wɔnɔkwayeli lɛ.

Nazi nɔyeli lɛ ka akɛ amɛaatsake oblahii kɛ oblayei—ni wɔyi ejwɛ lɛ hu fata he lɛ—ajwɛŋmɔ koni amɛbafee mɛi ni kɛ ekãa fĩɔ Hitler Nɔyeli lɛ sɛɛ. Akɛni Ataa kɛ Awo kpoo shii abɔ akɛ amɛkɛ amɛwaonaa gbɛi aaawo nɔ ni atsɛɔ lɛ yɛ Germany wiemɔ mli akɛ Volkslist (wolo ni mɛi ni ebatsɔmɔ Germanbii kɛ mɛi ni miisumɔ ni amɛtsɔmɔ Germanbii lɛ agbɛi yɔɔ mli lɛ) lɛ nɔ hewɔ lɛ, akɛɛ mla eŋmɛɛɛ gbɛ ni wɔhi amɛŋɔɔ. Akɛ Ataa yawo yiwalɛ nsra ni yɔɔ Auschwitz lɛ mli. Yɛ February 1944 lɛ akɛ mi kɛ minyɛmi nuu lɛ tee he ni atsɔseɔ gbekɛbii atuatselɔ yɛ Grodków (Grottkau), ni bɛŋkɛ Nysa lɛ, ni akɛ minyɛmimɛi yei lɛ tee he ko ni Katolik yei ni etuu amɛhe kwraa amɛha amɛjamɔ lɛ yɔɔ ni yɔɔ Czarnowąsy (Klosterbrück) ni bɛŋkɛ Opole lɛ. Amɛyiŋtoo ji ni amɛha wɔkpoo nɔ ni nɔyelɔi lɛ kɛɔ akɛ eji “wɔfɔlɔi lɛ asusumɔi ni yeɔ awui lɛ.” Eshwɛ Awo kome too pɛ yɛ shĩa.

Ashĩɔ Nazi nɔyeli lɛ aflaŋaa lɛ daa leebi yɛ gbekɛbii atsɔsemɔhe nɛɛ, ni afãa wɔ koni wɔwó wɔninejurɔ nɔ ni wɔŋa aflaŋaa lɛ kɛkɛɛ akɛ “Heil Hitler.” Eji hemɔkɛyeli he kaa ni naa wa, shi mi kɛ Bernard tee nɔ wɔfĩ shi ni wɔkpoo akɛ wɔɔŋmɛɛ saji ahe kɛsaa. No hewɔ lɛ, ayi wɔ musuŋshãa akɛni amɛsusuɔ akɛ wɔnifeemɔ nɛɛ etsɔɔɔ bulɛ lɛ hewɔ. Amɛbɔ mɔdɛŋ shii abɔ ni amɛha wɔŋmɛɛ wɔshifĩmɔ lɛ he shi amɛyeee omanye, no hewɔ lɛ wɔnɔkwɛlɔi lɛ wo akpɔ akɛ, “Nyɛkɛ nyɛwaonaa gbɛi awoa wolo ni tsɔɔ akɛ nyɛbaaye German maŋ lɛ anɔkwa koni akɛ nyɛ afata Wehrmacht [German asraafoi] lɛ ahe kɛjeee nakai lɛ akɛ nyɛ baaya yiwalɛ nsra ko mli.”

Yɛ August 1944 lɛ mɛi ni kwɛɔ tsɔsemɔhei lɛ anɔ lɛ ŋma akɛ esa ákɛ akɛ wɔ aya yiwalɛ nsrai lɛ eko mli ni amɛŋma kɛfata he akɛ: “Anyɛŋ atsɔ amɛyiŋ ni amɛfee nɔ ko. Kɛ́ awa amɛyi lɛ amɛnáa miishɛɛ. Atuatsemɔ gbɛ ni amɛkɔ lɛ baanyɛ etsɛŋe oblahii krokomɛi ni yɔɔ tsɔsemɔhe lɛ ni ehaŋ yiŋtoo hewɔ ni ato lɛ aba mli.” Eyɛ mli akɛ mibɛ he miishɛɛ akɛ agbe mi moŋ, shi kɛ́ mina nɔ̃ ni mikɛ ekãa kɛ nuufeemɔ fĩ shi kɛye Yehowa anɔkwa lɛ mináa miishɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:41) Jeee mi diɛŋtsɛ minyɛmɔ naa ni minyɛ mifĩ shi yɛ nibii ni mikɛkpe yɛ enɛ sɛɛ lɛ. Mitsuiŋ ni mijɛɔ ni misɔleɔ lɛ ha mibɛŋkɛ Yehowa kpaakpa ni Yehowa ye ebua mi waa ni minyɛ mikpee nibii ni mikɛkpe lɛ naa.—Hebribii 13:6.

Beni Miyɔɔ Yiwalɛ Nsra lɛ Mli

Etsɛɛɛ ni akɛ mi tee Gross-Rosen yiwalɛ nsra ni yɔɔ Silesia lɛ mli. Aha mi gboklɛfoi ayibɔ okadi kɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ purple triangle ni akɛkadiɔ Yehowa Odasefoi lɛ. Mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ yɛ nsra lɛ mli ni atsɛɔ amɛ akɛ SS lɛ kɛ sane ko fɔ̃ mihiɛ. Nɔ kome ko yɛ ni kɛ́ mifee lɛ abaanyɛ ajie mi kɛjɛ nsra lɛ mli ni mibatsɔ Nazi asraafoi onukpai lɛ ateŋ mɔ kome po. Amɛkɛɛ akɛ: “Esa akɛ okwa Biblia Kaselɔi lɛ asusumɔi ni teɔ shi ewoɔ Hitler Nɔyeli lɛ.” Mi pɛ mihiɛ akɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ fɔ̃. Yehowa Odasefoi pɛ ji mɛi ni akɛ sane ko bafɔ̃ amɛhiɛ koni ajie amɛ kɛjɛ nsrai lɛ amli. Fɛɛ sɛɛ lɛ mikpoo hegbɛ nɛɛ taakɛ mɛi akpei krokomɛi hu fee lɛ. Nɔ ni wɔnɔkwɛlɔi lɛ kɛɛ mi ji: “Kwɛmɔ tsũ ni ashãa gbohii yɛ mli lɛ yiteŋ fɔlɔ ni lasu tsɔɔ mli lɛ jogbaŋŋ. Susumɔ sane ni akɛ fɔ̃ ohiɛ lɛ he jogbaŋŋ ekoŋŋ kɛ́ jeee nakai lɛ obaatsɔ tsũ ni ashãa gbohii yɛ mli lɛ yiteŋ fɔlɔ ni lasu tsɔɔ mli lɛ mli kɛje kpo.” Mikpoo hegbɛ nɛɛ ekoŋŋ, ni yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ mli lɛ minu he akɛ miyɛ “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ.”—Filipibii 4:6, 7.

Misɔle koni mana Odasefoi krokomɛi ni yɔɔ nsra lɛ mli ni mikɛ amɛ agba sane, ni Yehowa ha eba lɛ nakai. Nyɛminuu anɔkwafo ni atsɛɔ lɛ Gustaw Baumert ni kɛ suɔmɔ kwɛ minɔ lɛ fata minanemɛi Kristofoi nɛɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa batsɔ “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ” kɛha mi.—2 Korintobii 1:3.

Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, akɛni Russia asraafoi lɛ miibɛŋkɛ nsra lɛ hewɔ lɛ, Nazibii lɛ kɛ oyaiyeli jie gboklɛfoi lɛ fɛɛ kɛjɛ nsra lɛ mli kɛtee he kroko. Beni wɔsaa wɔhe koni wɔya lɛ, mikɛ nyɛmimɛi hii krokomɛi shi kɛtee yei ni ji gboklɛfoi lɛ ashihilɛhe lɛ koni wɔyakwɛ shihilɛ mli ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi yei aaafee 20 ní Elsa Abt kɛ Gertrud Ott fata amɛhe lɛ yɔɔ, ni nakai ni wɔfee lɛ kɛ wɔwala wo oshara mli. * Beni amɛna wɔ lɛ amɛsha foi kɛbanina wɔ, ni beni wɔkɛ be kukuoo ko ewɔwowoo wɔhe hewalɛ sɛɛ lɛ, amɛlá Maŋtsɛyeli lala ni emli wiemɔi lɛ ekomɛi ji: “Anɔkwafo kɛ anɔkwayelɔ, sheŋ nɔ ko nɔ ko gbeyei.” * Wɔ fɛɛ wɔhiŋmɛiiaŋ kpala nu!

Akɛ Wɔ Tee Nsra Kroko Mli

Nazibii lɛ tĩa gboklɛfoi ni wɔyi falɛ shɛɔ 100 kɛmiimɔ 150 naa amɛwo oketeke ni akɛlooɔ ŋai mli, ni amɛkɛ wɔ fã gbɛ kɛtsɔ shikpɔŋ ni ais yɛ nɔ kɛ nugbɔnɛmɔ ni mli ejɔ ŋanii mli, wɔnaaa niyenii wɔye lɛ, wɔnaaa nu hu wɔnu. Kumai kɛ atridii ha wɔhe jara wɔ. Kɛ́ nɔ̃ nyɔ gboklɛfoi ni bɛ hewalɛ kɛ amɛteaŋ mɛi ni egbede lɛ anɔ ni amɛgboi lɛ, ashɛɔ amɛ afɔ̃ɔ, ni enɛ ha mɛi ayibɔ ni yɔɔ oketeke lɛ mli anɔ gbɔ. Minaji kɛ mitalɔi lɛ fuu aahu akɛ minyɛɛɛ shi madamɔ. Gboklɛfoi fioo ni shwɛ lɛ yashɛ nsra ni atoɔ gboklɛfoi yɛ mli kɛgbalaa amɛtoi, ni yɔɔ Mittelbau-Dora yɛ Nordhausen ni bɛŋkɛ Weimar yɛ Thuringia lɛ yɛ gbii nyɔŋma sɛɛ. Naakpɛɛ sane ji akɛ, nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko gbooo yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei ni wɔfã lɛ mli.

Beni mibɔi hewalɛnamɔ yɛ gbɛfaa lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni musuŋtsɔmɔ hela ko bɔi mɛi anaa gbamɔ yɛ nsra lɛ mli, ni hela nɛɛ mɔ mi kɛ nyɛmimɛi lɛ ekomɛi. Agu wɔ ni wɔkɛ wonu ni akɛhaa wɔ yɛ nsra lɛ mli lɛ akafata wɔniyenii lɛ ahe, shi moŋ wɔye bodobodo ni ashã he pɛ. Mifee nakai ni etsɛɛɛ ni miná hewalɛ. Yɛ March 1945 lɛ, wɔná wɔle akɛ afi Ŋmalɛ kɛha nakai afi lɛ ji Mateo 28:19: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.” Enɛ ha wɔsusu akɛ etsɛŋ ni abaagbele nsrai lɛ anaa agboi lɛ ni wɔbaaya nɔ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ! Enɛ ha wɔmli fili wɔ ni wɔná hiɛnɔkamɔ, ejaakɛ wɔsusu akɛ Harmagedon baaba yɛ Jeŋ Ta II lɛ naagbee. Kwɛ bɔ ni Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ewaje wɔ yɛ nakai fimɔi bei lɛ amli!

Wɔye Wɔhe

Yɛ April 1, 1945 lɛ, maji ni kɛ Germany wuɔ ta lɛ asraafoi lɛ tswia okpɛlɛmii amɛwo he ni wɔnɔkwɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ kɛ nsra ni wɔyɔɔ mli lɛ mli. Mɛi babaoo gboi ni mɛi babaoo hu pila. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, amɛtswia okpɛlɛmii babaoo amɛwo he ni wɔyɔɔ lɛ, ni yɛ enɛ mli lɛ okpɛlɛmi ko ni naa wa fɛ ni eshɛ mi efɔ̃ kɔɔyɔɔ lɛ mli.

Nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Fritz Ulrich lɛ baye ebua mi. Etsa shia kɛ tɛi ni efu mi lɛ, ejaakɛ esusu akɛ ekolɛ miyɛ wala mli lolo. Naagbee lɛ ena mi, ni egbala mi kɛjɛ shia kɛ tɛi ni efu mi lɛ mli. Beni mihiɛ tserɛ mi lɛ, kɛ́ mikwɛ mihiɛ kɛ migbɔmɔtso lɛ pilamɔi sɔŋŋ, ni mitoi hu tsi. Okpɛlɛmi lɛ gbɛɛmɔ jwa mitoi. Mitoii lɛ gbá minaa waa afii babaoo dani naagbee lɛ ehi.

Gboklɛfoi akpei abɔ lɛ ateŋ mɛi fioo pɛ ayi ná wala yɛ nakai okpɛlɛmii ni atswia lɛ amli. Wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi gboi, ni nyɛminuu Gustaw Baumert ni wɔsumɔɔ esane waa lɛ hu fata he. Mipilamɔi lɛ ha atiridii gbonyo mɔ mi. Etsɛɛɛ ni maji ni kɛ Germany wuɔ ta lɛ asraafoi lɛ na wɔ ni amɛha wɔye wɔhe. No mli lɛ, gboklɛfoi ni egboi kɛ amɛteaŋ mɛi ni agbe lɛ agbohii ni esha lɛ ha asara atiridii mɔmɔ mɛi, ni eko mɔ mi hu. Akɛ wɔ mɛi ni hela lɛ emɔ lɛ tee helatsamɔhe ko. Yɛ datrɛfoi lɛ amɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔyi etɛ pɛ wɔyi ná wala. Mida Yehowa shi diɛŋtsɛ akɛ ewaje mi ni mitee nɔ miye anɔkwa yɛ nakai jaramɔ shihilɛi lɛ amli! Mida Yehowa shi hu akɛ ebaa miyi yɛ gbele “hɔɔŋ” lɛ mli.—Lala 23:4.

Miku Misɛɛ Kɛba Shĩa!

Beni Germanbii lɛ wó amɛnine nɔ akɛ amɛnyɛɛɛ ta lɛ dɔŋŋ lɛ, miná hiɛnɔkamɔ akɛ etsɛŋ ni mayashɛ shĩa, shi nibii amli yawa fe bɔ ni mikpa gbɛ. Mɛi komɛi ni mikɛ amɛ hi nsra kome mli, ni amɛji kuu ko ni tsuɔ Katolik jamɔ lɛ yiŋtoi ahe nii lɛ mli bii lɛ na mi. Amɛbolɔ akɛ, “Nyɛgbea lɛ!” ni amɛtsi mi amɛfɔ̃ shikpɔŋ ni amɛnaanaa minɔ. Nuu ko ba ni ebahere mi kɛjɛ amɛyiwalɛ nifeemɔ lɛ mli, shi ehe be kakadaŋŋ dani mihe wa mi, ejaakɛ mipila ni asara atiridii lɛ eha mifee gbedee. Shi naagbee lɛ minyɛ mitee shĩa. Kwɛ miishɛɛ ni miná beni mikɛ miweku lɛ fee ekome ekoŋŋ lɛ! Beni amɛna mi lɛ amɛ fɛɛ amɛná miishɛɛ, ejaakɛ amɛsusu akɛ migbo.

Etsɛɛɛ ni wɔbɔi shiɛmɔ, ni mɛi pii ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Akɛ nitsumɔ wo midɛŋ koni mikwɛ ni asafoi lɛ anine ashɛ Biblia kasemɔ woji anɔ. Mikɛ nyɛmimɛi krokomɛi ná hegbɛ akɛ wɔkɛ Germany nitsumɔhe nine lɛ najiaŋdamɔlɔi aaakpe yɛ Weimar, ni wɔjɛ jɛmɛ wɔkɛ klɛŋklɛŋ Buu-Mɔɔ ni akala yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ ekomɛi tee Poland. Atsɔɔ shishi nɔŋŋ, atɛŋ shishitsɔɔmɔ lɛ awo dadei anɔ ni akɛ no kala pii. Beni akɛ Poland nitsumɔi fɛɛ nɔkwɛmɔ wo wɔnitsumɔhe nine ni yɔɔ Lodz lɛ dɛŋ lɛ, asafoi lɛ anine bɔi Biblia kasemɔ woji anɔ shɛɛ daa. Mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ loo be fɛɛ sɔɔlɔ, ni mishiɛɔ yɛ Silesia shikpɔŋ agbo, ní no mli lɛ efã kpotoo fata Poland shikpɔŋ lɛ he lɛ mli.

Shi etsɛɛɛ ni Komunist nɔyeli ni ebɔi nɔyeli yɛ Poland lɛ hu bɔi Yehowa Odasefoi ayiwaa ekoŋŋ. Shi akɛni Kristofonyo ji mi ni mikɛ mihe wooo maŋ saji amli hewɔ lɛ, yɛ afi 1948 lɛ afã akɛ awo mi tsuŋ afii enyɔ. Beni miyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, minyɛ miye mibua gboklɛfoi krokomɛi babaoo ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ. Amɛteŋ mɔ kome kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni sɛɛ mli lɛ ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa ni abaptisi lɛ.

Yɛ afi 1952 lɛ, afolɔ minaa akɛ miikpá maŋ lɛ shi kɛha Amerikabii lɛ, no hewɔ lɛ awo mi tsuŋ ekoŋŋ! Dani be ni akɛaaye misane lɛ aaashɛ lɛ, akɛ mikome too wo tsu ko mli ni ataa midaaŋ nyɔɔŋ kɛ shwane. Shi Yehowa jie mi kɛjɛ mɛi ni waa mi yi lɛ adɛŋ ekoŋŋ, ni afeee mi niseniianii ni tamɔ nɛkɛ dɔŋŋ yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

Nɔ ni Ye Ebua Mi ni Mifĩ Shi

Kɛ́ mifo misɛɛ mikwɛ afii ni mikɛ kaai kɛ naagbai kpe yɛ mli lɛ amli lɛ, manyɛ mikɛ minine atsɔɔ nibii titrii ni wo mi hewalɛ. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Yehowa kɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ji nɔ ni wo mi hewalɛ ni minyɛ mifĩ shi. Tsuiŋ ni ajɛɔ asɔleɔ daa kɛha “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” kɛ e-Wiemɔ lɛ ni akaseɔ daa lɛ ye ebua mi kɛ mɛi krokomɛi, ni wɔtee nɔ wɔhiɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli. Buu-Mɔɔ lɛ mli wiemɔi ni akɛ niji eŋmala awo woji anɔ lɛ hu waje wɔhemɔkɛyeli lɛ. Nyɛmimɛi hu ni mikɛ amɛ hi yiwalɛ nsrai lɛ amli, ni dɔɔ mɔ he, ni yɔɔ he tsui daa akɛ amɛaaye amɛbua mi lɛ hu waje mi waa.

Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ kroko ni miná ji miŋa ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ October 1950, ni sɛɛ mli lɛ wɔfɔ wɔbiyoo Halina, ni lɛ hu ená suɔmɔ eha Yehowa ni eesɔmɔ lɛ lolo. Mikɛ Maria hi shi afii 35 dani hela ni kɛ lɛ tswia shi be babaoo lɛ ha etsɔ esɛɛ. Egbele lɛ dɔ mi ni miye awerɛho waa. Eyɛ mli akɛ minu he tamɔ nɔ ni ‘atswia mi shi’ yɛ be fioo mli moŋ, shi ‘mipleneee.’ (2 Korintobii 4:9) Mibiyoo, ewu, kɛ amɛbii lɛ ni amɛ fɛɛ amɛmiisɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli lɛ ye amɛbua mi yɛ nakai jaramɔ bei lɛ amli.

Kɛjɛ afi 1990 kɛbaa nɛɛ lɛ, miisɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Poland lɛ mli. Betel weku ni yɔɔ miishɛɛ ni mikɛshãraa daa lɛ ji jɔɔmɔ kpele kɛha mi. Akɛni miigbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ minuɔ he tamɔ okropɔŋ ni egbede, ní egbɛ efijiaŋ kɛsɛŋ kɔɔyɔɔ lɛ mli shi etswaaa efijiaŋ. Shi fɛɛ lɛ mikɛ hekɛnɔfɔɔ kwɛɔ wɔsɛɛ gbɛ, ni ‘miláa mihaa Yehowa, ejaakɛ efee mi ejurɔ’ kɛbashi amrɔ nɛɛ. (Lala 13:6) Miikwɛ be mli ni Yehowa, ni ji mi-Bualɔ lɛ aaajaje nibii fɛɛ ni Satan yiwalɛ nɔyeli lɛ efite lɛ gbɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Kwɛmɔ January 1, 1998 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 13, kuku 6.

^ kk. 20 Obaana Elsa Abt wala shihilɛ he sane yɛ The Watchtower, ni je kpo yɛ April 15, 1980 lɛ baafa 12-15.

^ kk. 20 No ji lala ni ji 101 yɛ lala wolo ni ji Songs of Praise to Jehovah ni Yehowa Odasefoi fee yɛ afi 1928 lɛ mli. Yɛ lala wolo ni yɔɔ amrɔ nɛɛ mli lɛ no ji lala ni ji 56.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Aha mi yibɔ okadi kɛ “purple triangle” nɛɛ yɛ yiwalɛ nsra lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Mikɛ miŋa Maria yɛ afi 1980