Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda wa Danyele

Malu manene a mu mukanda wa Danyele

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda wa Danyele

NKONGA-MIAKU mukuabu udi wamba ne: “Mukanda wa Danyele ngumue wa ku mikanda ya mu Bible idi isankisha bikole. Udi ne malu malelela adi ne mushinga bikondo bionso.” (Holman Illustrated Bible Dictionary) Malu a mu Danyele mmatuadijile mu 618 kumpala kua Yezu kuledibua pakalua Nebukadanesâ mukalenge wa Babulona ku Yelushalema pavuaye mutshintshimike tshimenga etshi, ne pakayaye ne bamue ‘bana ba bakalenge ne ba bantu banene’ mu bupika mu Babulona. (Danyele 1:1-3) Munkatshi muabu muvua Danyele, utshivua pamuapa nsonga wa bidimu dikumi ne pa mutu. Mukanda eu mmujike Danyele mutshikale anu mu Babulona. Mpindieu pakavua Danyele ne bidimu bitue ku 100, Nzambi wakamulaya ne: ‘Newikishe, pashishe neujalame mu bupianyi buebe ku nshikidilu kua matuku aa.’​—Danyele 12:13.

Tshitupa tshia kumpala tshia mukanda wa Danyele tshidi ne malu malondangane bilondeshile dîba divuawu menzeke ne badi batelamu muntu muisatu ku bumue; kadi mu tshitupa tshia ndekelu mbatele muntu wa kumpala ku bumue. Mukanda eu mufunda kudi Danyele udi ne malu a buprofete adi akula bua dijuka ne dikuluka dia makalenge manene a panu, bua tshikondo tshia dilua dia Masiya, ne bua mianda idi yenzeka matuku etu aa. * Muprofete ukavua mukulakaje eu udi uvuluka matuku mavule a muoyo wende ne ulonda mianda idi itukankamija bua kuikala balume ne bakaji badi batshina Nzambi ne badi ne lulamatu. Mukenji wa Danyele eu udi ne muoyo ne bukole.​—Ebelu 4:12.

MALU ADI MALONDAMU BILONDESHILE DÎBA DIVUAWU MENZEKE ADI ATULONGESHA TSHINYI?

(Danyele 1:1–6:28)

Muvua mu tshidimu tshia 617. Pinapu Danyele ne balunda bende basatu Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bavua mu lupangu lua mfumu mu Babulona. Bansonga aba kushala anu balamate Nzambi munkatshi mua bidimu bisatu bivuabu babalongesha malu a mu bukalenge bua Babulona. Kunyima kua bidimu bu 8, mukalenge Nebukadenesâ kulota tshilota tshikole bua kutshiumvuija. Ke Danyele kumusokoluela tshilota atshi e kumujinguluilatshi. Mukalenge kuitaba ne: Yehowa udi ‘Nzambi wa nzambi yonso, Mukalenge wa bakalenge, musokolodi wa malu masokoka.’ (Danyele 2:47) Kadi kunyima kua matuku makese, Nebukadenesâ kuenza anu bu mupue dilongesha dine edi muoyo. Pavua balunda basatu ba Danyele babenge kutendelela lupingu kampanda lunene, mukalenge kubeleshaye mu tshikutu tshia kapia kakole. Kadi Nzambi mulelela kupandisha bansonga basatu aba; mpindieu Nebukadenesâ kutula dîyi e kuitaba ne: pa kumbusha Yehowa, ‘kakuena nzambi mukuabu udi mumanye mua kupandisha bantu bu muakuenzaye’ nansha.​—Danyele 3:29.

Nebukadenesâ e kulua kulota tshilota tshikuabu tshivua ne diumvuija dia dikema. Kumonaye mutshi munene mupula, basuike tshikuku tshiawu bua katshisampidi. Danyele kufilaye dijingulula dia tshilota atshi. Tshilota atshi tshiakakumbana tshitupa pakapala Nebukadenesâ kadi kuluaye pashishe kumvua bimpe. Bidimu bia bungi kunyima, mukalenge Beleshasâ kuenzela milopo yende difesto dinene, kuangataye ne dipetu dionso makopo avuabu bangate mu ntempelo wa Yehowa bua bobu kunuinamu. Anu butuku buinabu, kushipabu Beleshasâ, ne Dayawesha muena Madai kuangataye bukalenge. (Danyele 5:30, 31) Mu matuku a Dayawesha, bangovena ba mukawu bakabanga kuelela muprofete Danyele tshifufu bua kumushipesha, pinapu Danyele mumane kukulakaja ne bidimu bipite pa 90. Kadi Yehowa kumusungilaye “kudi nyama ya ntambue.”​—Danyele 6:27.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

1:11-15—Didia dia midioko ke divua dilengejije mpala ya bansonga banayi bena Yuda aba anyi? Kabivua nanku to. Kakuena biakudia bidi mua kushintulula muntu mushindu eu mu matuku dikumi patupu to. Dishintuluka dia mpala ya bansonga bena Ebelu aba mbualu buvua bufumine kudi Yehowa wakababenesha bua muvuabu bamueyemene.​—Nsumuinu 10:22.

2:1—Ndîba kayi divua Nebukadenesâ mulote tshilota tshia lupingu lunene? Mukanda udi utuambila ne: bivua “mu tshidimu tshibidi tshia bukokeshi bua Nebukadenesâ.” Wakalua mukalenge mu 624 kumpala kua Yezu. Nunku tshidimu tshibidi tshia bukokeshi buende tshivua mua kuikala tshituadije mu 623, bidimu bia bungi kumpala kua yeye kukuata buloba bua Yuda. Kale mu tshikondo atshi, Danyele kavua mua kuikala mu Babulona bua kujingulula tshilota atshi nansha. Bidi bimueneka ne: “tshidimu tshibidi” tshidibu bambe apa ntshibala kubangila mu 607 pavua mukalenge wa Babulona mubutule Yelushalema ne mulue mukalenge wa buloba bujima.

2:32, 39—Mmu ngumvuilu kayi muvua bukalenge bua tshiamu tshia argent bushadile kudi bua mutu wa ngolo, ne mmunyi muvua bukalenge bua tshiamu tshia mitaku bushadile ku bua tshiamu tshia argent? Bukalenge bua bena Madai ne bena Pelasa, buleja mu tshimfuanyi kudi tshitupa tshia lupingu elu tshia argent, buvua bushadile kudi Babulona uvua mutu wa ngolo, bualu kabuvua bupete lumu lua kutonkola bukalenge bua Yuda to. Bukokeshi buakalonda buvua bua bena Gelika, bufuanyikija ne tshiamu tshia mitaku. Gelika uvua anu kabidi mushadile kudi bena Madai ne Pelasa, anu mudi tshiamu tshia mitaku tshishadile kudi tshia argent. Nansha muvua bukalenge bua bena Gelika bukokeshe bantu ba miaba mipite bungi, kabuvua bupete diakalenga dia kupatuisha bantu ba Nzambi mu bupika bu muvua bena Madai ne bena Pelasa benze to.

4:8, 9—Danyele uvuaku mulue pende mutempi wa mbuku anyi? Tòo. Dîna dia bu ‘kapita ka batempi ba mbuku’ didi anu dileja patupu muanzu uvua nawu Danyele bu “mukokeshi munene ku mutu kua bena meji bonso ba mu Babulona.”​—Danyele 2:48.

4:10, 11, 20-22—Mutshi munene wa mu tshilota tshia Nebukadenesâ uvua uleja tshinyi? Kumpala, mutshi au uvua uleja Nebukadenesâ bu mfumu wa bukokeshi bunene bua pa buloba. Kadi bu muvua bukokeshi abu bufika too ne ‘ku mfudilu kua buloba,’ mutshi au udi umvuija tshintu tshikuabu tshitambe bunene. Danyele 4:17 udi ulamakaja bualu bua tshilota etshi ne bukokeshi bua “Mutambe Bunene” wa ku mutu kua bantu bonso. Nenku mutshi au uvua kabidi uleja bumfumu butambe bunene bua Yehowa, nangananga pa bidi bitangila buloba. Nunku tshilota etshi tshidi tshikumbana misangu ibidi: mu bukokeshi bua Nebukadenesâ ne mu bumfumu butambe bunene bua Yehowa.

4:16, 23, 25, 32, 33—“Bidimu muanda mutekete” bivua biumvuija tshikondo bule kayi? Mushindu uvua tshimuenekelu tshia mukalenge Nebukadenesâ tshikudimuke uvua ukengela anu ne: “bidimu muanda mutekete” bikale lupolo lule lua tshikondo pamutu pa kuikalabi anu matuku muanda mutekete patupu. Mu bualu bua Nebukadenesâ, bidimu muanda mutekete bivua anu bidimu bietu bilelela bia matuku 360 ku tshidimu tshionso, peshi bionso bisanga bienza matuku 2 520. Kadi mu bualu bua dikumbana dia tshishiki dia bidimu ebi, “bidimu muanda mutekete” bidi bienza bidimu 2 520. (Yehezekele 4:6, 7) Biakatuadija ne dibutuka dia Yelushalema mu 607 kadi kulua kushikila ne ditekibua dia Yezu Mukalenge mu diulu mu 1914.​—Luka 21:24.

6:6-10—Bu mutubi kabiyi bikengela kuimana mushindu kampanda bua kusambila Yehowa, kabivua pamuapa bimpe bu Danyele musambile mu musokoko mu matuku 30 avuabu bakose au anyi? Bantu bonso bavua bamanye bimpe ne: Danyele uvua usambila misangu isatu ku dituku. Ke bualu kayi bavua bamuelele tshifufu abu bakafila lungenyi lua kuelesha mukenji uvua ukandika disambila. Bu Danyele mushintulule tshibidilu tshiende tshia muvuaye usambila, bantu bakuabu bavua mua kumumona bu uvua mutupe ku mêyi avuaye ulonda ne bu uvua mupangile bua kushala mulamate Yehowa ne muoyo mujima.

Malongesha adi atutangila:

1:3-8. Dipangadika dia Danyele ne balunda bende bua kushala balamate Yehowa didi dileja mushinga wa ndongeshilu uvuabu babalongeshe kudi baledi babu. Padi baledi badi batshina Nzambi bateka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala ne balongesha bana babu bua kuenza bia muomumue, bana badi pamuapa mua kukandamena mateta ne ntatu yonso idi mua kumueneka mu kalasa anyi muaba mukuabu.

1:10-12. Danyele wakajingulula tshivua ‘kapita ka bantu batungula’ utshinyina mukalenge ne kulekelaye kumulomba anu tshivuaye ukeba. Kadi Danyele wakayikila pashishe ne “mulami” uvua umuenekaku ubumvuila bipepele. Bia muomumue, patudi kumpala kua nsombelu mikole, tudi ne bua kuenza malu ne busunguluji ne meji ne lungenyi.

2:29, 30. Anu bu Danyele, tudi ne bua kupesha Yehowa lumu luonso bua dimanya ne ngikadilu ne makokeshi onso atudi mua kuikala bapete patudi balonge Bible.

3:16-18. Pamuapa bu bena Ebelu basatu aba kabayi bashale ne lulamatu ku ntuadijilu mu tshilumbu tshia biakudia, kabavua mua kuikala balue kuandamuna ne dishindika dionso nunku to. Tuetu petu tudi ne bua kudienzeja bua kuikala ba “kueyemenyibua mu malu onso.”​—1 Timote 3:11.

4:24-27. Dimanyisha dia mukenji wa Bukalenge (udi kabidi wakula bua manyoka afila Nzambi) didi dilomba tuikale ne ditabuja ne dikima dia buena divua Danyele muleje pakamanyishaye tshivua ne bua kuenzekela Nebukadenesâ ne tshivua mukalenge eu ne bua kuenza bua ‘diakalengele diende dilepeshibue.’

5:30, 31. Mêyi a ‘musambu wa kutshimbisha nawu mukalenge wa mu Babulona’ akakumbana. (Yeshaya 14:3, 4, 12-15) Satana Diabolo udi ne diambu difuanangane ne dia bakalenge ba mu Babulona neabutudibue pende ne bundu amu mushindu wa muomumue.​—Danyele 4:30; 5:2-4, 23.

BIKENA-KUMONA BIA DANYELE BIDI BILEJA TSHINYI?

(Danyele 7:1–12:13)

Pakapeta Danyele tshikena-kumona tshiende tshia kumpala mu 553, uvua ne bidimu 70 ne bia mu njila. Danyele kumona nyama minene inayi idi ileja dilondangana dia makalenge manene a pa buloba a kale too ne a matuku etu aa. Mu tshikena-kumona tshia malu a mu diulu, kumonaye “mukuabo mufuane muana wa muntu,” bamupesha “bukokeshi bua tshiendelele.” (Danyele 7:13, 14) Kunyima kua bidimu bibidi, Danyele kumona tshikena-kumona tshivua tshitangila bena Madai ne bena Pelasa, ne Gelika ne bukokeshi budi bulue ‘mukalenge udi ne mpala wa luonji wa dîsu dikole.’​—Danyele 8:23.

Tuakule mpindieu bua tshidimu tshia 539. Babulona kukuluka, ne Dayawesha muena Madai kulua mukokeshi mu bukalenge bua bena Kasada. Danyele kubanga kulomba Yehowa bua diasulula dia ditunga diabu. Patshidiye usambila apu, Yehowa kumutumina muanjelu Gabaliele bua kumupesha ‘lungenyi lua kujingulula nalu malu’ adi atangila dilua dia Masiya. (Danyele 9:20-25) Mpindieu pankatshi pa tshidimu tshia 536 ne tshia 535, bena Yuda bavua bashale ne muoyo kupinganabu mu Yelushalema. Kadi baluishi babu kubanga kubapumbisha mu mudimu wa dibakulula ntempelo. Bualu abu kupeshabu kabidi Danyele kanyinganyinga ka bungi. Yeye kubanga kubuenzela masambila ne Yehowa kumutumina muanjelu wa mianzu mibandile. Muanjelu eu mumane kukolesha Danyele ne mumukankamije, kumumanyishaye malu adi atangila difuilakena bukokeshi dia mukalenge wa ku Nord ne mukalenge wa ku Sud. Diluangana dia bakalenge aba didi dibangila anu ku tshikondo tshivuabu bapandulule bukalenge bua Aleksandre Munene kudi bajenerale bende banayi too ne ku tshikondo tshivua Mikaele ‘mua kujuka.’​—Danyele 12:1.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

8:9—“Buloba bulengele” budi buleja tshinyi? Muaba eu, “buloba bulengele” budi buleja nsombelu uvua nende bena Kristo bela manyi pa buloba mu tshikondo tshia bukokeshi bunene bua Amerike ne Angleterre.

8:25—“Mukokeshi wa bakokeshi” nnganyi? Muaku wa tshiena Ebelu wa sar udibu bakudimune ne: “mukokeshi,” udi nangananga umvuija “mfumu” anyi “muntu udi ku mutu.” Muanzu eu “Mukokeshi wa bakokeshi” udi utangila anu Yehowa Nzambi, Mfumu wa bakokeshi bonso ba banjelu, kusangisha ne ‘Mikaele, umue wa bamfumu ba banjelu.’​—Danyele 10:13.

9:21—Bua tshinyi Danyele udi ubikila muanjelu Gabaliele ne: “muntu eu”? Udi umubikila nanku bualu Gabaliele wakalua kudi Danyele mu tshimfuanyi tshia muntu, anu mukavuaye mumumuenekele kabidi mu tshikena-kumona tshia kumpala.​—Danyele 8:15-17.

9:27—Ntshipungidi kayi ‘tshikole tshiakajadikabu bua bantu ba bungi’ too ne ku ndekelu kua lumingu lua 70 lua bidimu anyi mu 36? Bakumbusha tshipungidi tshia Mikenji ya Mose mu 33 pakashipabu Yezu. Kadi pakalama Yehowa tshipungidi tshia Abalahama ne bena Isalele wa mubidi too ne mu 36, uvua mulepeshe tshikondo tshivuaye uleja bena Isalele luse luende lua pa bualu anu bualu bavua ndelanganyi ya Abalahama. Tshipungidi tshia Abalahama tshitshidi tshitungunuka ne bena ‘Isalele wa Nzambi.’​—Galatia 3:7-9, 14-18, 29; 6:16.

Malongesha adi atutangila:

9:1-23; 10:11. Danyele uvua “muntu munangibue bikole” bualu uvua muena budipuekeshi uvua mulamate Nzambi, muena tshisumi uvua unanukila mu masambila. Ngikadilu eyi ke yakamuambuluisha bua kushala mulamate Nzambi too ne ku ndekelu kua muoyo wende. Tuikalayi badisuike bua kulonda tshilejilu tshia Danyele.

9:17-19. Nansha tulomba Nzambi bua buloba bupiabupia budiye mulaye muikala “buakane buikalemu” bulue, tshipatshila tshietu tshia kumpala katshiena ne bua kuikala tshia kutumbisha dîna dia Yehowa ne kubingisha bumfumu buende pamutu pa kuimanyina anu pa nshikidilu wa makenga atudi nawu ne ntatu yetu anyi?​—2 Petelo 3:13.

10:9-11, 18, 19. Bua kuidikija muanjelu uvua mulue kudi Danyele, tudi ne bua kukankamijangana ne kukoleshangana ne bitudi nabi ne mêyi a busambi.

12:3. Mu matuku a ku ndekelu aa, bantu “badi ne meji,” mmumue ne: bena Kristo bela manyi badi ‘bakenka bu bintu bia mu diulu’ ne mbalombole “bantu ba bungi ku buakane,” munkatshi muabu mudi bena mu “tshisumbu tshinene” tshia “mikoko mikuabo.” (Filipoi 2:15; Buakabuluibua 7:9; Yone 10:16) Bela manyi “nebakenke bu mitoto” menemene mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo penzabu nende mudimu wa kupetesha bantu badi batumikila Nzambi masanka mavule a ku mulambu wende udi ubapikula. Bena mu “mikoko mikuabo” badi ne bua kulamata bela manyi bikole ne kubakuatshisha ne muoyo mujima mu malu onso.

Yehowa ‘udi usankisha badi bamunemeka’

Ntshinyi tshidi mukanda wa Danyele utulongesha bua Nzambi utudi tutendelela? Angata tshilejilu tshia malu a buprofete avuabu balayamu akadi makumbane ne ikala ne bua kukumbana. Adi aleja bimpe mudi Yehowa ukumbaja dîyi diende!​—Yeshaya 55:11.

Ntshinyi tshidi tshitupa tshia mukanda wa Danyele tshidi ne malu malonda bu miyuki tshileja bua Nzambi wetu? Bansonga banayi bena Ebelu bakabenga kubuelakana mu nsombelu wa bena Babulona wa mu nzubu wa mfumu bakapeta ‘[dimanya ne] meji ne lungenyi.’ (Danyele 1:17) Nzambi mulelela wakatuma muanjelu wende wakapandisha Shadalaka, Meshaka ne Abedenego mu tshikutu tshia kapia kakole. Wakapandisha kabidi Danyele mu buina bua ntambue. Yehowa ‘udi uvudijila badi bamunemeka disanka’ ne ‘udi dikuatshisha diabu ne ngabu wabu.’​—Musambu 115:9, 13.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Bua kupeta diumvuija dia mvese ne mvese wa mu mukanda wa Danyele, bala mukanda wa Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele! mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Bua tshinyi Danyele uvua “muntu munangibue bikole”?