Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Vito Ra Xikwembu Ri Boxiwe Eka Vuyimbeleri Bya Le Rhaxiya

Vito Ra Xikwembu Ri Boxiwe Eka Vuyimbeleri Bya Le Rhaxiya

Vito Ra Xikwembu Ri Boxiwe Eka Vuyimbeleri Bya Le Rhaxiya

HI 1877, Modest Mussorgsky loyi a nga nqambhi leyi dumeke ya le Rhaxiya u kandziyise vuyimbeleri lebyi sekeriweke eka matimu ya le matikweni lama nga eBibeleni. U tsalele munghana wa yena a ku: “Ndzi tsale risimu leri nge Jesus Navinus [Yoxuwa] ra mhaka leyi nga eBibeleni, hinkwayo ka yona hi ku ya hi leswi yi hlamuserisiweke xiswona eBibeleni ndzi tlhela ndzi hlamusela ta ku hlula ka Navinus kukondza a ya nghena eKanana.” Eka tinsimu tin’wana leti a ti qambheke, leti katsaka leyi nge “Ku Lovisiwa Ka Senakeribi,” Mussorgsky u tlhele a vulavula hi tinhloko-mhaka ta Bibele swin’we ni vanhu lava ku vulavuriwaka ha vona eBibeleni.

Lexi xiyekaka hileswaku eka risimu leri nge “Jesus Navinus” swin’we ni le ka risimu rakwe ra 1874 leri nge “Ku Lovisiwa Ka Senakeribi,” Mussorgsky u vitane Xikwembu hi ku tirhisa mavitanelo ya le Rhaxiya lama tsariweke hi tinhlanga ta mune eMatsalweni ya Xiheveru—יהוה (YHWH)—laha ri humelelaka minkarhi ya kwalomu ka 7 000.

Hikokwalaho, tinsimu leti ta Mussorgsky ti kombisa leswaku vanhu va le Rhaxiya a va ri tiva kahle vito ra Xikwembu leri nga eBibeleni—leri nge Yehovha—ku nga si sungula lembe-xidzana ra vu-20. Sweswo swa fanela, tanihi leswi Yehovha hi byakwe a byeleke Muxe a ku: “Leri i vito ra mina ra hilaha ku nga riki na makumu, naswona lexi i xitsundzuxo xa mina ku suka eka xitukulwana xin’wana ku ya eka xitukulwana xin’wana.”—Eksoda 3:15.

[Xifaniso lexi nga eka tluka 32]

Xikolo xa Vuyimbeleri xa le St. Petersburg hi 1913, laha minkandziyiso ya vuyimbeleri bya Mussorgsky yi hlayisiweke kona

[Mimfungho ya Vini va Swifaniso eka tluka 32]

Sheet music: The Scientific Music Library of the Saint-Petersburg State Conservatory named after N.A. Rimsky-Korsakov; street scene: National Library of Russia, St. Petersburg