Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ etsulɔ anɔkwafo lɛ baafee enii akɛ “nilelɔ” lɛ?

Yesu tee sanebimɔ ko shi akɛ: “Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ mɔ ni enuŋtsɔ ŋɔ lɛ eto ewebii lɛ anɔ, koni eha amɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ lɛ?” (Mateo 24:45) “Tsulɔ” ni kɛ mumɔŋ “ŋmaa” haa lɛ ji kuu ni ji Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ. Mɛni hewɔ Yesu tsɛ amɛ akɛ nilelɔ lɛ? *

Wɔbaanyɛ wɔna nɔ ni eeenyɛ efee akɛ wiemɔ ni ji “nilelɔ” ni Yesu kɛtsu nii lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ lɛ diɛŋtsɛ enitsɔɔmɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yesu wieɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ he lɛ, ekɛ abɛbua ko ni kɔɔ oblayei nyɔŋma ni miimɛ ayemforowu lɛ baa lɛ he lɛ ha. Oblayei lɛ feɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ní dani afi 1914 baashɛ lɛ, amɛkɛ miishɛɛ miimɛ Ayemforowu kpele ni ji Yesu Kristo baa lɛ he mfoniri. Oblayei nɛɛ ateŋ mɛi enumɔ ehiɛɛɛ mu ni fa beni ayemforowu lɛ shɛ shi lɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛya yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi. Oblayei enumɔ krokomɛi lɛ fee amɛnii akɛ nilelɔi. Amɛŋɔ mu ni fa amɛhiɛ amɛdɛŋ bɔni afee ni amɛkanei lɛ aya nɔ akpɛ beni ayemforowu lɛ eshɛ shi ní aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛya okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ.—Mateo 25:10-12.

Beni Yesu bɔi Maŋtsɛyeli yɛ afi 1914 lɛ, no mli lɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi pii miikpa gbɛ akɛ amɛbaayafata Yesu he yɛ ŋwɛi amrɔ nɔŋŋ. Shi nitsumɔi babaoo yɛ ni amɛbaatsu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi amɛteaŋ mɛi komɛi esako amɛhe kɛha enɛ tsumɔ. Mɛi nɛɛ fee amɛnii tamɔ oblayei kwashiai lɛ ejaakɛ amɛwajeko amɛhemɔkɛyeli lɛ kɛtsɔko hiɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛya nɔ amɛha amɛla lɛ akpɛ. Shi kɛlɛ amɛteaŋ mɛi babaoo fee amɛnii akɛ mɛi ni hiɛ ka shi, ni tsɔɔ akɛ amɛkɛ nilee kɛ sɛɛyomɔ tsu nii, ni enɛ waje amɛhemɔkɛyeli lɛ. Beni amɛyɔse akɛ nitsumɔ babaoo yɛ ni amɛbaatsu lɛ amɛkɛ miishɛɛ saa amɛhe kɛha etsumɔ. Amɛkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ amɛji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ.

Ha wɔkwɛ bɔ ni Yesu kɛ wiemɔ ni ji “ŋaalelɔ” loo nilelɔ lɛ tsu nii yɛ Mateo 7:24 lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni nuɔ miwiemɔi nɛɛ ni eyeɔ nɔ lɛ, maŋɔ lɛ mato ŋaalelɔ ni ma etsu yɛ tɛsaa nɔ lɛ he.” Ŋaalelɔ lɛ to etsu lɛ shishi yɛ tɛsaa nɔ ejaakɛ ele akɛ ahum baanyɛ atswa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nuu kwashia lɛ ma etsu lɛ yɛ shia nɔ ni etsu lɛ wule. Enɛ tsɔɔ akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔ ni feɔ enii akɛ nilelɔ lɛ tsɔɔ hiɛ enaa oshara ni yɔɔ adesai anilee ni akɛaatsu nii lɛ he. Sɛɛyoomɔ kɛ hiɛshikamɔ ni ekɛtsuɔ nii lɛ yeɔ ebuaa lɛ ni ehaa ehemɔkɛyeli, enifeemɔi kɛ enitsɔɔmɔi kɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ kpaa gbee. “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ feɔ enii yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ.

Agbɛnɛ hu, kadimɔ bɔ ni akɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nilelɔ” yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi pii amli lɛ tsu nii aha yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Farao hã Yosef kwɛ niyenii ni yɔɔ Mizraim lɛ nɔ. Enɛ fata gbɛjianɔ ni Yehowa to koni ekɛlɛ ewebii lɛ he. Mɛni hewɔ ahala Yosef? Farao kɛɛ lɛ akɛ: ‘Mɔ ko mɔ ko bɛ ni ji hiɛshikalɔ kɛ nilelɔ tamɔ bo.’ (1 Mose 41:33-39; 45:5) Nakai nɔŋŋ hu, Biblia lɛ kɛɛ akɛ Abigail ‘yɛ jwɛŋmɔ jogbaŋŋ’ loo efee enii akɛ nilelɔ. Eha David ni ji mɔ ko ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ kɛ hii ni kɛ David nyiɛ lɛ niyenii. (1 Samuel 25:3, 11, 18) Abaanyɛ akɛɛ akɛ Yosef kɛ Abigail fee amɛnii akɛ nilelɔi ejaakɛ amɛyɔse nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, ni amɛkɛ sɛɛyoomɔ kɛ hiɛshikamɔ tsu he nii.

No hewɔ lɛ beni Yesu wie tsulɔ anɔkwafo lɛ he akɛ eji nilelɔ lɛ, eetsɔɔ akɛ mɛi ni baadamɔ shi kɛha tsulɔ nɛɛ kɛ sɛɛyoomɔ, nilee kɛ hiɛshikamɔ baatsu nii ejaakɛ amɛbaaha amɛhemɔkɛyeli, amɛnifeemɔi kɛ amɛnitsɔɔmɔi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji anɔkwale lɛ akpa gbee.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nilelɔ” lɛ ji phroʹni·mos. Wolo ko ni tsɔɔ Biblia mli wiemɔi amli (Word Studies in the New Testament) ni M. R. Vincent ŋma lɛ kɛɛ akɛ bei pii lɛ wiemɔ nɛɛ kɔɔ nilee kɛ hiɛshikamɔ ni akɛtsuɔ nii lɛ he.