Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmushindu kayi utudi mua kuleja bakuabu luse?

Mmushindu kayi utudi mua kuleja bakuabu luse?

Mmushindu kayi utudi mua kuleja bakuabu luse?

‘Tuenzelayi bantu bonso bimpe, kadi tutambe kuenzela bena dîku dia bena kuitabuja bimpe.’​—GALATIA 6:10.

1, 2. Lusumuinu lua muena Samalea wa luse ludi lutulongesha tshinyi bua luse?

PAVUA mumanyi mukuabu wa Mikenji uyukila ne Yezu, wakamuebeja ne: “Muntu nanyi nganyi?” Bua Yezu kuandamuna lukonko elu, wakela lusumuinu ludi lulonda elu: “Muntu kampanda uvua ufuma mu Yeruzaleme, upueka mu Yeriko, kumataye munkatshi mua bivi; abo kumunyenga bintu biende, kumututa, kumushiya mufue tshipuuka. Muakuidi mukuabo uvua upuekela mu njila awu; umumona, kupitaye. Muena Levi mukuabo kufika pende muaba awu, umumona, kupitaye. Kadi muena Samariya kampanda uvua mu luendu, kufikaye pavua muntu awu, umumona, luse kumukuata. Kusemenaye, kusuika mputa yende, kuelamu manyi ne mvinyo, kumuteka pa kabalu kende, kumufila ku nzubu wa tshilala benyi, kumukubaye bimpe. Butshia, kupatulaye mpalata ibidi, kupa muena nzubu wa tshilala benyi awu, kumuambila ne: ‘Umukube bimpe, tshionso tshiwatula tshia pa mutu, meme nemfute pangapingana.’” Pashishe, Yezu kuebejaye muntu au ne: “Buebe wewe, ku basatu aba, nganyi udi muleje muntu uvua mumate mu bianza bia bivi ne mmuntu nende?” Muntu au kuandamuna ne: “Nguvua mumuenzele bualu bua luse awu.”​—Luka 10:25, 29-37a, MMM.

2 Mushindu uvua muena Samalea eu muambuluishe muntu uvuabu bakume eu udi uleja bimpe tshidi luse lulelela lumvuija! Luse anyi diditeka pa muaba wa bakuabu ke diakasaka muena Samalea bua kuenza malu akapetesha muntu uvuabu batape au disulukana. Kabidi, muntu eu uvua mu dikenga uvua muenyi kudi muena Samalea. Dishilangana dia ditunga, dia tshitendelelu anyi dia bilele kadiena mua kupangisha muntu bua kuleja mukuabu luse to. Kunyima kua Yezu mumane kuela lusumuinu lua muena Samalea wa luse, wakabela muntu uvua mumuele lukonko awu ne: “Ndaku, wewe pebe wenze muomumue.” (Luka 10:37b, MMM) Tudi mua kutumikila mubelu eu ne kudienzeja bua kumvuila bakuabu luse. Kadi mmushindu kayi? Mmu mishindu kayi mutudi mua kuleja luse mu nsombelu wetu wa dituku dionso?

‘Bikala muanetu butaka’

3, 4. Bua tshinyi tudi nangananga ne bua kuditatshisha bua kuleja luse mu tshisumbu tshia bena Kristo?

3 Mupostolo Paulo wakamba ne: ’Nunku patudi bamanye mua kuenza, tuenzelayi bantu bonso bimpe, kadi tutambe kuenzela bena dîku dia bena kuitabuja bimpe.’ (Galatia 6:10) Nanku, tuanji kumona mushindu utudi mua kulua babanji mu bienzedi bia luse kudi bena kuitabuja netu.

4 Muyidi Yakobo wakabela bena Kristo balelela bua kulejangana luse wamba ne: ‘Dilumbulula kadiena ne luse kudi muntu udi kayi muleje bakuabu luse.’ (Yakobo 2:13) Malu avua Yakobo wakuila pakambaye mêyi aa ku bukole bua nyuma muimpe adi atuleja imue mishindu ya kuleja luse. Tshilejilu, Yakobo 1:27 udi wamba ne: ‘Bualu bua Nzambi bua bushuwa ne budi kabuyi bunyanguke ku mêsu kua Nzambi Tatu budi nunku: bua kuya kutangila bana ba nshiya ne bakaji ba mu lufuila mu dikenga diabu, ne bua kudilama kuyi ne ditoba dia ku malu a pa buloba.’ Yakobo 2:15, 16 udi wamba: ‘Bikala muanetu mulume wa mu Kristo anyi muanetu mukaji butaka ne bakengela biakudia bia buatshia-buatshia, biabambila umue wenu ne: Yayi bienu talala, nuote kapia, nûkute; kadi nuenu kanuyi nubapa bintu bidi mibidi yabu ikengela; ndikuatshisha kayi didiku?’

5, 6. Mmunyi mutudi mua kulua babanji mu bienzedi bia luse mu tshisumbu tshietu?

5 Kukuatshisha bakuabu ne kuambuluisha badi mu dikenga mbualu budi buleja ne: tudi batendeledi balelela. Ntendelelu wetu kêna utuanyishila bua kuditatshisha bua bakuabu anu mu dibambila patupu mêyi a kubajingila nawu malu mimpe. Kadi luse ludi lutusaka bua kuenza bualu kampanda bua kuambuluisha badi mu lutatu lunene. (1 Yone 3:17, 18) Bushuwa, kulambila muntu udi usama biakudia, kuenzeja mukulakaje midimu ya kumbelu, kuambuluisha muanetu kampanda udi tshilejilu mulema bua kufika mu bisangilu padiku mushindu ne kuleja kalolo kudi badi naku dijinga mmalu adi munkatshi mua bienzedi bia luse bitudi ne bua kuikala nabi bivule.​—Dutelonome 15:7-10.

6 Kupesha bena mu tshisumbu tshia bena Kristo tshidi tshienda tshidiunda diambuluisha dia mu nyuma kudi ne mushinga wa bungi kupita kubambuluisha ne bintu bia ku mubidi. Badi batubela bua ‘kukolesha badi ne mitshima yamba kupanga.’ (1 Tesalonike 5:14) Badi bakankamija ‘bakaji bakulumpe’ bua kuikalabu “bayishi ba malu adi mimpe.” (Tito 2:3) Bible udi wamba bua batangidi bena Kristo ne: ‘Muntu neikale bu tshisokomenu ku tshipepele, ne tshinyemenu ku tshipupu.’​—Yeshaya 32:2.

7. Muyuki wa bayidi ba mu Antiokia wa mu Sulia udi utulongesha tshinyi bua luse?

7 Pa kumbusha diambuluisha bakaji bakamba, bana ba nshiya ne bantu bavua dijinga ne dikuatshisha ne dikankamija ba miaba ivuabu, bisumbu bia mu siekele wa kumpala bivua imue misangu bilongolola bintu bia kuambuluisha nabi bana babu ba miaba mikuabu. Tshilejilu, pavua muprofete Agabo mumanyishe ne: ‘Tshiole tshinene netshilue pa buloba buonso,’ bayidi ba mu Antiokia wa mu Sulia, ‘muntu ne tshiakadiye natshi muntu ne tshiakadiye natshi, bakapangadija bua kukuatshisha nabi bana babu ba mu Kristo ba mu Yudaya.’ Bakabitumina bakulu ba mu miaba ayi “mu bianza bia Bânaba ne Shaula.” (Bienzedi 11:28-30) Bidi munyi bua lelu eu? ‘Mupika wa lulamatu ne udi ne meji’ mmulongolole tusumbu tua malu a diambuluishangana bua kukuatshisha bana betu badibu mua kuikala bakuate kudi makenga bu mudi mpepele mikole, bikumina ne disapalala dia mâyi. (Matayo 24:45) Kufila dîba dietu ne makanda etu ne mpetu yetu ku budisuile bua kukuatshisha ndongololuelu eu mmushindu mulenga utudi tuleja luse.

‘Binuikala ne kansungansunga kudi bantu’

8. Mmunyi mudi kansungansunga kabengangana ne luse?

8 Yakobo wakadimuija bantu bua ngikadilu udi ubengangana ne luse ne ‘mukenji wa butumbi’ wa dinanga, wamba ne: ‘Binuikala ne kansungansunga kudi bantu, nudi nuenza bualu bubi, nuakupishibua bu bashipi ba mikenji kudi mikenji nkayayi.’ (Yakobo 2:8, 9) Kuleja buimpe budi kabuyi buakanyine kudi babanji peshi bantu badi bende lumu kudi mua kutupangisha bua kuteleja ‘muadi wa mupele.’ (Nsumuinu 21:13) Kansungansunga kadi kapangishangana bua kuleja luse. Tudi tulejangana luse patudi tuenzela bakuabu malu kakuyi kansungansunga.

9. Bua tshinyi ki mbibi bua kuleja kanemu ka pa buaku kudi badi bakakanyina?

9 Kubenga kuikala ne kansungansunga kudiku kumvuija ne: katuena ne bua kuleja muntu nansha umue kanemu ka pa buaku anyi? Kabiena nanku to. Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Filipoi bua Epafodito muenzejanganyi nende wa mudimu ne: “nuikale nunemeka bantu ba bu yeye.” Bua tshinyi? “Uvua muambe kufua bua mudimu wa Kristo, wasua kujimija muoyo wende bua kunupingana mu mudimu unuvua kanuyi mua kungenzela nuenu.” (Filipoi 2:25, 29, 30, MMM) Bivua bikengela kuanyisha mudimu wa lulamatu uvua Epafodito muenze. Tudi tubala kabidi mu 1 Timote 5:17 ne: ‘Bakulu badi bakokesha bimpe babadibue pabu bakanangane ne bua kunemeshibua tshiakabidi, kadi batambe kunemeka bobu badi benza mudimu mukole wa kuamba ne wa kuyisha dîyi dia Nzambi.’ Mbimpe kuanyisha kabidi ngikadilu mimpe ya mu nyuma. Kuleja kanemu mushindu eu ki nkasungansunga to.

‘Meji adi afuma mu diulu diambedi adi mimpe, adi muwule tente ne luse’

10. Bua tshinyi tudi ne bua kukanda ludimi luetu?

10 Yakobo wakamba bua ludimi ne: ‘Ludi tshintu tshidibu kabayi mua kukanda, ludi luwule tente ne lulengu lua lufu. Tudi tutumbisha nalu Mukalenge ne Tatu; tudi tuela nalu bantu bakafukibua ne tshifuanyikiji tshia Nzambi mulawu. Ditumbisha ne mulawu bidi bipatuka mukana mumue.’ Yakobo wakamba kabidi bua muanda eu ne: ‘Kadi binuikala ne mukawu wa luonji ne difuilangana mu mitshima yenu, kanuditumbishi ne kanudingi ku malu malelela. Lungenyi elu ki ndolu ludi lufuma mu diulu, kadi ludi lua pa buloba, ludi lua mutshima wa pa buloba [lua nyama], ludi lua bademon. Bualu bua padi mukawu ne difuilangana padi diyoyo ne malu mabi onso. Kadi meji adi afuma mu diulu diambedi adi mimpe, pashishe adi ditalala, adi bupole, budi bualu butekete bua kuasengelela, adi muwule tente ne luse ne mamuma mimpe, kaena ne mpata, kaena ne lubombo.’​—Yakobo 3:8-10a, 14-17.

11. Mmunyi mutudi mua kuleja luse patudi tuakula ne ludimi luetu?

11 Ke bualu kayi malu atudi tuamba ne ludimi luetu adi aleja bituikala ne meji adi ‘muwule tente ne luse.’ Kadi tshia kuenza ntshinyi bikalabi ne: bua mukawu anyi matandu, tudi tuditambisha, tudinga anyi tushiminyinangana malu? Musambu 94:4 udi wamba ne: “Benji ba malu mabi bonso badi baditumbisha.” Kabidi, mêyi mabi adi mua kunyanga bipepele lumu luimpe lua muntu udi kayi ne bualu. (Musambu 64:2-4) Elabi kabidi meji bua mushindu udi ‘mumonyi udi udinga udi upatula mêyi a mashimi’ mua kuenzela muntu bibi. (Nsumuinu 14:5; 1 Bakelenge 21:7-13) Yakobo mumane kuakula bua diakula malu mabi ne ludimi, udi wamba ne: ‘Bana betu, ki mbimpe malu aa ikaleku.’ (Yakobo 3:10b) Luse lulelela ludi lulomba bua kuamba malu adi makane, a ditalala ne a meji. Yezu wakamba ne: ‘Ndi nnuambila ne: palua dituku dia kulumbulula, nebalumbuluishe bantu bua mêyi onso a tshianana akadibu bamba.’ (Matayo 12:36) Nenku mbia meji bua tuetu kuleja luse patudi tuakula ne ludimi luetu!

‘Nulekele bantu bilema’

12, 13. (a) Ntshinyi tshitudi tulonga bua luse mu lusumuinu lua mupika uvua ne dibanza dia mfumuende dia mfranga ya bungi? (b) Kubuikidila muntu “too ne ku misangu makumi muanda mutekete ne muanda mutekete” kudi kumvuija tshinyi?

12 Lusumuinu lua Yezu lua mupika uvua ne dibanza dia mfumuende anyi mukalenge dia ndenalio 60 000 000 ludi lutuleja mushindu mukuabu wa kuikala ne luse. Mupika eu wakalomba mfumuende luse bualu kavua ne mushindu wa kufuta dibanza to. Bu muvua ‘mukalenge wende ne luse,’ wakamulekelela dibanza adi. Kadi mupika au wakapatuka e kumonaye mupika nende mukuabu uvua ne dibanza diende dia ndenalio lukama patupu ne yeye kumuelesha mu buloko kakuyi luse nansha lukese. Pakumvua mfumuende tshivua tshienzeke, wakabikidisha mupika uvuaye mufuile luse au ne kumuambilaye: ‘Wewe udi mupika mubi, ngakukulekelela dibanza adi dionso, bualu bua wewe wakuntendekena; mmunyi wewe kabidi [kuvuaku mua] kufua mupika nebe luse bu mungakukufua wewe luse?’ Nanku mfumuende kumufilaye mu bianza bia bakengeshi bavua balama ku buloko. Ke Yezu kujikija lusumuinu elu wamba ne: ‘Tatu wanyi wa mu diulu neanuenzele muomumue kabidi, binuikala kanuyi nulekelela mukuenu yonso mibi yende mu mitshima yenu.’​—Matayo 18:23-35.

13 Lusumuinu elu ludi luleja bimpe menemene ne: luse ludi lumvuija kubuikidilangana ne lukasa. Yehowa mmutubuikidile mabanza mapite bungi a mpekatu. Katuenaku petu mua ‘kulekela bantu bilema’ anyi? (Matayo 6:14, 15, MMM) Kumpala kua Yezu kuelaye lusumuinu lua mupika eu uvua kayi ne luse, Petelo wakamuebeja ne: “Mfumu, ndi ne bua kujimijila muanetu bubi misangu bungi munyi bikalaye kayi ulekela kungenzela bibi? Too ne ku misangu muanda mutekete anyi?” Yezu kumuandamuna ne: “Tshiena nkuambila too ne ku misangu muanda mutekete to, kadi too ne ku makumi muanda mutekete [ne muanda mutekete].” (Matayo 18:21, 22, Muanda Mulenga Lelu) Bulelela, muntu udi ne luse mmudilongolole bua kubuikidilangana too ne ku misangu “makumi muanda mutekete ne muanda mutekete,” mmumue ne: kakuyi ndekelu.

14. Bilondeshile Matayo 7:1-4, mmunyi mutudi mua kuleja luse dituku dionso?

14 Yezu wakaleja mushindu mukuabu wa kuikala ne luse pakambaye mu Muyuki wende wa pa mukuna ne: “Kanutuidi bakuabo mushinga, bua kabanutuidi penu. Mushinga unuikala batuilangane ke wanutuilabo kabidi . . . Mmunyi muudi umona tshisosa tshidi mu disu dia muanenu, kuyi umona mukamba udi mu disu diebe? Kabidi, mmunyi muudi mua kuamba muanenu ne: Lekela nkupatule kasosa mu disu, wewe pebe ne mukamba mu diebe disu?” (Matayo 7:1-4, MMM) Nunku tudi mua kuleja luse dituku dionso patudi tulengulula bilema bia bakuabu katuyi tubatobolola anyi tubabipisha nansha.

‘Tuenzelayi bantu bonso bimpe’

15. Bua tshinyi bienzedi bia luse kabiena bishikidila anu kudi bena Kristo netu?

15 Nansha mudi mukanda wa Yakobo uleja mudibi ne mushinga bua kufuilangana luse munkatshi mua bena Kristo, abi kabiena biumvuija ne: bienzedi bia luse bidi bishikidila anu kudi bantu badi mu tshisumbu tshia bena Kristo. Musambu 145:9 udi wamba ne: ‘Yehowa udi wenzela bantu bonso bimpe; luse luende ludi pa mutu pa bintu bionso biakafukaye.’ Badi batulomba bua ‘kuidikija kuenza mudi Nzambi wenza’ ne ‘kuenzela bantu bonso bimpe.’ (Efeso 5:1; Galatia 6:10) Nansha mutudi katuyi banange ‘malu a ba pa buloba, anyi bintu bia pa buloba,’ katuena mua kupapisha muoyo patudi tumona bantu badi pa buloba bikale bakenga to.​—1 Yone 2:15.

16. Mmalu kayi adi atangila mushindu utudi tuleja bakuabu luse?

16 Bu mutudi bena Kristo, katuena tuelakana bua kuambuluisha bantu badibu bakuate kudi ‘malu [avua kayi malongolola]’ anyi badi mu lutatu lukole ne tshionso tshitudi natshi. (Muambi 9:11) Bushuwa, nsombelu utudi nende ke udi mua kutuleja tshia kuenza ne mushindu utudi mua kutshienza. (Nsumuinu 3:27) Patudi tuambuluisha bakuabu ne bintu, tuikale badimuke bua tshienzedi tshidi tshimueneka tshimpe katshifikishi ku lulengu. (Nsumuinu 20:1, 4; 2 Tesalonike 3:10-12) Ke bualu kayi tshienzedi tshilelela tshia luse tshidi tshifumina ku luse anyi diditeka pa muaba wa mukuabu ne meji mimpe.

17. Mmushindu kayi mutambe buimpe wa kuleja bantu badi kabayi mu tshisumbu tshia bena Kristo luse?

17 Mushindu mutambe buimpe wa kuleja bantu badi kabayi mu tshisumbu tshia bena Kristo luse ngua kubamanyisha bulelela bua mu Bible. Bua tshinyi? Bualu lelu tshitupa tshinene tshia bantu tshidi tshienda tshibubuta mu malu a Nzambi. Bu mudi bavule kabayi ne mushindu wa kujikija ntatu idi ibakuata anyi kabayi ne bualu bulelela budibu batekemene matuku atshilualua, badi ‘batata ne bamuangalake bu mikoko kayiyi ne mulami.’ (Matayo 9:36) Mukenji wa mu Dîyi dia Nzambi udi mua kuikala ‘muinda ku makasa abu’ udi ubambuluisha bua kutantamena ntatu idibu bapeta. Udi mua kuikala kabidi ‘munya mu njila wabu’ mu ngumvuilu wa se: Bible udi umanyisha disua dia Nzambi bua matuku atshilualua, ne udi ubapesha mushindu wa kuikala ne ditekemena dishindame. (Musambu 119:105) Ndiakalenga kayipu dia kumanyisha mukenji mulenga eu wa bulelela kudi bantu badi nawu dijinga! Pa kumona mudi “dikenga dinene” dienda disemena pabuipi ne lukasa, mpindieu ke tshikondo tshia kuenza mudimu wa diyisha Bukalenge ne divuija bantu bayidi ne lukunukunu. (Matayo 24:3-8, 21, 22, 36-41; 28:19, 20) Kakuena tshienzedi tshikuabu tshia luse tshidi ne mushinga kupita etshi.

Nupe bantu ‘bintu bia luse binudi nabi munda’

18, 19. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kuvudija luse mu nsombelu wetu?

18 Yezu wakamba ne: ‘Nupe bantu bintu bia luse binudi nabi munda.’ (Luka 11:41) Bua tshienzedi tshimpe kuikalatshi bualu bua luse, tshidi ne bua kuikala dipa dia budisuile didi difumina munda mu mutshima muwule tente ne dinanga. (2 Kolinto 9:7) Bidi bikolesha menemene bua kuikala ne luse lua mushindu eu pa buloba ebu budi bantu bikale ne malu makole, budisu ne kabayi batangila bualu bua makenga ne ntatu ya bakuabu!

19 Nenku tudienzejayi bua kuvudija luse mu nsombelu wetu. Tuetu bikale ne luse lua bungi, nebikale bipepele bua tuetu kuidikija Nzambi. Ebi bidi bituambuluisha bua kuikala ne nsombelu wa nsongo udi usankisha menemene.​—Matayo 5:7.

Mmalu kayi audi mulonge?

• Bua tshinyi bidi nangananga ne mushinga bua kumvuila bena Kristo netu luse?

• Mmunyi mutudi mua kuleja luse mu tshisumbu tshia bena Kristo?

• Mmunyi mutudi mua kuenzela bantu badi kabayi mu tshisumbu malu adi mimpe?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Muena Samalea wakenza bualu bua luse

[Bimfuanyi mu dibeji 27]

Bena Kristo badi ne bienzedi bia luse bia bungi

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Mushindu mutambe buimpe wa kuleja bantu badi kabayi bena Kristo luse nkubamanyisha bulelela bua mu Bible