Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ̃ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli!

Nɔ̃ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli!

Nɔ̃ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli!

OTI ni mɛi babaoo kɛma amɛhiɛ yɛ shihilɛ mli ji shika kɛ nibii ni shika nyɛɔ eheɔ lɛ ataomɔ. Oti ni ma mɛi krokomɛi ahiɛ ji ni amɛfee gbɛi yɛ je lɛ mli. Mɛi krokomɛi hu bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhe asa yɛ nitɛŋmɔ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Mɛi komɛi hu bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye amɛbua mɛi krokomɛi. Shi mɛi babaoo hu yɛ ní kɛ oti pɔtɛɛ ko emako amɛhiɛ ni amɛleee nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ wala mli.

Ni bo hu? Ani osusu nɔ hewɔ ni oyɔɔ wala mli lɛ he jogbaŋŋ? Ha wɔsusu otii ni mɛi komɛi tiu sɛɛ lɛ ahe wɔkwɛ akɛ amɛhaa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ lo. Mɛni ji nɔ̃ diɛŋtsɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli?

Shika kɛ Ŋɔɔmɔyeli yɛ Nɔ ni Amɛtsuɔ

Biblia lɛ kɛɔ yɛ Jajelɔ 7:12 lɛ akɛ: “Nilee tamɔ hɔɔŋ, tamɔ bɔ ni shika hu tamɔ hɔɔŋ lɛ; shi nɔ ni nilee kɛfe ji akɛ nilee hereɔ etsɛ yiwala.” Lɛɛlɛŋ, shika he yɛ sɛɛnamɔ. Shika he miihia yɛ shihilɛ mli, titri lɛ kɛ́ sɔ̃ kã onɔ akɛ okwɛ oweku lɛ.—1 Timoteo 5:8.

Aso shihilɛ lɛ baaŋɔɔ kɛ́ wɔbɛ shika ni wɔkɛaahe nibii komɛi ni haa adesa náa miishɛɛ lɛ? Eyɛ mli akɛ Yesu Kristo ni ji Mɔ ni to Kristojamɔ shishi lɛ tsɔɔ akɛ ebɛ he ni ekɛ eyitso tsɔleɔ moŋ, shi bei komɛi lɛ eyeɔ niyenii ni ŋɔɔ waa ni enuɔ wein kpakpa hu. Kɛfata he lɛ ewo atade ni jara wa.—Mateo 8:20; Yohane 2:1-11; 19:23, 24.

Shi jeee ŋɔɔmɔyeli ji oti ni Yesu tiu sɛɛ. Ekɛ otii kpakpai mamɔ ehiɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” Wiemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu bu abɛ ko akɛ nuu niiatsɛ ko shikpɔŋ ba nii babaoo ni esusu eyiŋ akɛ: “Te mafee tɛŋŋ, akɛni mibɛ he ni mikɛ minibaa nii baato nɛɛ? . . . Mibakumɔ miboŋoi lɛ mashwie shi, ni mamamɔ ewuji, ni mato minibaa nii kɛ minii lɛ fɛɛ yɛ jɛi; ni makɛɛ misusuma akɛ: Susuma, oyɛ nii babaoo ni aŋɔtoo afii pii; jɔɔmɔ ohe, ye ni onu, ni otsui anyɔ omli!” Mɛɛ tɔmɔ yɔɔ nuu nɛɛ susumɔ lɛ he? Yesu tsa abɛbua lɛ nɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛɛ [nuu niiatsɛ] lɛ akɛ: Kwashia, nyɔɔŋ nɛŋ nɔŋŋ lɛ abaabi osusuma shi yɛ odɛŋ; ni nibii ní osaa oto lɛ, namɔ nɔ̃ aaatsɔ?” Kɛ́ nuu nɛɛ nyɛ ekɛ enibaanii lɛ to po lɛ, kɛ́ egbo lɛ fɛɛ baabɔ lɛ, ejaakɛ enyɛŋ eye nii ni ebua naa lɛ eko. Yɛ naamuu mli lɛ, Yesu tsɔɔ etoibolɔi lɛ nɔ ni esa akɛ amɛkase kɛjɛ abɛbua nɛɛ mli: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—Luka 12:13-21.

Lɛɛlɛŋ, shika he miihia wɔ, ni wɔhewɔŋ miishɛɛ ni wɔɔná yɛ shihilɛ mli lɛ sa. Shi kɛlɛ, jeee shika loo ŋɔɔmɔyeli ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli. Oti ni he hiaa fe fɛɛ ni mɔ ko baanyɛ atiu sɛɛ ji niiatsɛ ni eeetsɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ, ni tsɔɔ akɛ ebaaba ejeŋ yɛ gbɛ nɔ ni baaha Nyɔŋmɔ akpɛlɛ enɔ.

Ani Gbɛi Feemɔ He Miihia?

Oti ni mɛi babaoo kɛma amɛhiɛ ji ni amɛfee gbɛi amɛha amɛhe. Ejeee tɔmɔ akɛ mɔ ko aaaná shwelɛ akɛ eeefee gbɛi, ni tsɔɔ akɛ eesumɔ ni mɛi krokomɛi akai lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɛi kpakpa hi fe mu kpakpa, ni gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi.”—Jajelɔ 7:1.

Gbi nɔ ni mɔ ko baagbo lɛ abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ aŋma eshihilɛ mli saji fɛɛ afɔ shi. Kɛ́ eba ejeŋ jogbaŋŋ lɛ, no lɛ gbi nɔ ní egbo lɛ hi kwraa fe gbi ni afɔ lɛ lɛ, ejaakɛ gbi nɔ ni afɔ lɛ lɛ efeko nɔ ko ni abaanyɛ akɛkai lɛ.

Maŋtsɛ Salomo ji mɔ ni ŋma Biblia mli wolo ni ji Jajelɔ lɛ. Salomo tsɛ bi ni ye lɛ onukpa ni atsɛɔ lɛ Absalom lɛ yasumɔ akɛ efee gbɛi eha ehe. Etamɔ nɔ ni Absalom bihii etɛ ni baaha egbɛi aya nɔ ahi shi kɛtsɔ amɛbii anɔ lɛ gboi beni amɛji gbekɛbii. No hewɔ lɛ mɛni Absalom fee? Ŋmalɛi lɛ kɛɛ akɛ: ‘Absalom mã kaimɔ shiu ni yɔɔ maŋtsɛ jɔɔ lɛŋ lɛ ehã ehe, ejaakɛ ekɛɛ: Mibɛ binuu ní aaaŋɔ kai migbɛi lɛ; ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi ewo kaimɔ shiu lɛ.’ (2 Samuel 14:27; 18:18) Anako kaimɔ shiu nɛɛ. Mɛi ni kaseɔ Biblia lɛ kaiɔ Absalom akɛ eji atuatselɔ kpanaku ni tsɔ̃ ŋaa koni eshɔ etsɛ ni ji David maŋtsɛyeli lɛ kɛjɛ edɛŋ.

Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo sumɔɔ ni akɛ nɔ ni amɛnyɛ amɛfee lɛ akai amɛ. Amɛsumɔɔ ni amɛsa mɛi ahiɛ ni amɛkɛfee gbɛi, shi mɛi ni amɛsumɔɔ ni amɛsa amɛhiɛ lɛ asuɔmɔnaa nii tsakeɔ. Ni kɛlɛ, te gbɛi ni amɛfeɔ lɛ yagbeɔ naa ehaa tɛŋŋ? Christopher Lasch ŋma yɛ wolo ni ji The Culture of Narcissism lɛ mli akɛ: “Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, akɛni nɔ ni mɔ ko nyɛɔ efeɔ akɛ oblanyo loo oblayoo lɛ ji nɔ ni tsɔɔ kɛji eye omanye loo eyeko omanye hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni mɛi ahiɛ kpaa anunyam ni mɔ ko yɔɔ, nɔ ko ni nɔ bɛ ni efee, kɛ gbɛi ni efee lɛ nɔ, no hewɔ lɛ mɛi ni efee gbɛi lɛ feɔ yeyeeye ejaakɛ amɛtsui yeɔ akɛ mɛi ajwɛŋmɔ baaje amɛnɔ.” Nɔ ni jɛɔ enɛ mli kɛbaa ji akɛ, mɛi babaoo ni efee gbɛi lɛ kɛ tsofai kɛ dãa tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, ni bei pii lɛ enɛ haa amɛgboɔ mra. Lɛɛlɛŋ, gbɛi feemɔ yɛ je nɛɛ mli lɛ he bɛ sɛɛnamɔ.

Belɛ, namɔ hiɛ esa akɛ wɔfee gbɛi kpakpa yɛ? Yehowa wie mɛi ni yeɔ e-Mla lɛ nɔ lɛ ahe kɛtsɔ gbalɔ Yesaia nɔ akɛ: “Maha amɛ kaimɔ nɔ̃ kɛ gbɛi . . . yɛ miwe lɛ kɛ migbogboi lɛ amli; maha amɛ naanɔ gbɛi ní fiteŋ!” (Yesaia 56:4, 5) Mɛi ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ amɛnɔ lɛ baaná “kaimɔ nɔ̃ kɛ gbɛi” ejaakɛ amɛboɔ Nyɔŋmɔ toi. Amɛbaafee “naanɔ gbɛi ní fiteŋ” yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Gbɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji nɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee, ni tsɔɔ akɛ wɔná gbɛi kpakpa yɛ Yehowa, wɔ-Bɔlɔ lɛ hiɛ.

Yesaia gbalɛ nɛɛ kɔɔ be ni anɔkwafoi anine baashɛ naanɔ wala nɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he. “Naanɔ wala” yɛ nakai Paradeiso lɛ mli lɛ ji “anɔkwa wala lɛ,” no ji nɔ̃ wala ni Nyɔŋmɔ to eyiŋ kɛha adesai beni ebɔ amɛ lɛ. (1 Timoteo 6:12, 19) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔtiu oti ni sɛɛ etsɛɛɛ ni haaa mɔ tsui anyɔ emli sɛɛ lɛ, aso esaaa akɛ wɔtiuɔ naanɔ wala moŋ sɛɛ?

Nitɛŋmɔ loo Mɛi Ayelikɛbuamɔ Kɛkɛ Faa

Nitɛŋlɔi pii ashwelɛ ji akɛ amɛya amɛhiɛ kɛyashɛ he ni yɛ amɛsusumɔ naa lɛ amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ tɔmɔ ko bɛ amɛnitɛŋmɔi lɛ ahe. Shi wala ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ yɛ kuku tsɔ kɛha enɛ feemɔ. Beni Hideo ni ji nitɛŋlɔ ni atsĩ etã yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ eye fe afii 90 lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni eya ehiɛ yɛ nitɛŋmɔ mli. Kɛ́ nitɛŋlɔ ko shɛ he ni ebaanyɛ ekɛɛ akɛ sane ko bɛ enitɛŋmɔi lɛ ahe po lɛ, yɛ nakai beaŋ lɛ hewalɛ ni eyɔɔ lɛ haŋ enyɛ etɛŋ mfonirii pii taakɛ enyɛɔ efeɔ beni eji oblanyo lɛ. Shi kɛ́ eba lɛ akɛ eyɛ naanɔ wala hu? Susumɔ hegbɛi ni sɛɛ efooo ni ebaaná koni eha enitɛŋmɔi lɛ ahi kɛwula shi lɛ he okwɛ!

Ni mɛi ni ehia amɛ ni aaaye abua amɛ ní akɛfeɔ oti ni atiuɔ sɛɛ lɛ hu? Mɛi ni susuɔ ohiafoi ahe ni amɛkɛ amɛnii ni amɛyɔɔ lɛ yeɔ amɛbuaa mɛi ni ehia amɛ lɛ sa yijiemɔ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ [loo miishɛɛ] fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Eji anɔkwale akɛ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ he susumɔ baanyɛ aha mɔ tsui anyɔ emli. Shi, enyiɛ nɔŋŋ po mɔ ko baanyɛ afee kɛ́ ekɛ ewala gbii fɛɛ tuu ehe eha akɛ ebaaye ebua mɛi? Adesa ko nyɛŋ aye abua mɛi ni naa nɔ lɛ kɛmɔ shi. Adesai yɛ hiamɔ nii ko ni he hiaa waa ni heloonaa nii babaoo po nyɛŋ atsu he nii. Akɛni mɛi babaoo susuuu hiamɔ nii nɛɛ he hewɔ lɛ, amɛnáaa miishɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli. Mɛni ji hiamɔ nii nɛɛ?

Wɔyɛ Hiamɔ Nii ko ni Akɛfɔ́ Wɔ ní Esa akɛ Wɔtsu He Nii

Yɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, ewie hiamɔ nii ko ni he hiaa waa ni akɛfɔ́ wɔ lɛ he beni ekɛɛ akɛ: “Mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji amɛnɔ̃” lɛ. (Mateo 5:3, NW) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ miitsɔɔ akɛ jeee ninámɔ, gbɛi feemɔ, nitɛŋmɔ mli hesaai, loo mɛi ni ehiaa amɛ lɛ ayelikɛbuamɔ ji nɔ ni baaha mɔ ko aná miishɛɛ diɛŋtsɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔmumɔŋ hiamɔ nii ni ji shwelɛ ni wɔnáa akɛ wɔja Nyɔŋmɔ lɛ he nii ni wɔɔtsu lɛ ji nɔ ni baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Bɔfo Paulo wo mɛi ni lé Bɔlɔ lɛ hewalɛ ni amɛtao esɛɛgbɛ. Paulo kɛɛ akɛ: ‘Lá kome Nyɔŋmɔ ŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ, ni amɛhi shikpɔŋ lɛ fɛɛ hiɛ, ni yinɔi ni eto lɛ kɛ amɛshihilɛhei lɛ ahusui lɛ ekpɛ mli eto momo, koni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ, akɛ aleenɔ kɛ́ amɛgbugbuu shi lɛ, amɛaana lɛ lo; tsɛbelɛ ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ. Ejaakɛ emli nɔŋŋ wɔhiɛ kamɔ ni wɔtsiɔ wɔhe ni wɔyɔɔ yɛ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 17:26-28.

Shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔja anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nii ni wɔɔtsu lɛ ji nɔ ni baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli. Wɔmumɔŋ hiamɔ nii lɛ ni wɔɔtsu he nii lɛ hu baaha wɔná “anɔkwa wala” lɛ. Susumɔ Teresa nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Efee gbɛi yɛ tɛlivishiŋ nɔ yɛ emaŋ akɛ klɛŋklɛŋ Amerika yoo ni jɛ Afrikabii awekutɔkpãa mli ni fee ŋmɛlɛtswaa kome sini ni ajieɔ kɛtsara nɔ, ni lɛ nɔŋŋ efee sini lɛ mli gbɔmɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ. Shi etsɛɛɛ ni ekpa sini feemɔ. Mɛni hewɔ efee nakai? Ekɛɛ akɛ: “Miná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo ni akɛaatsu nii lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni mɔ ko baanyɛ akɔ.” Teresa sumɔɔɔ ni efiteɔ wekukpãa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛtsɔ tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔ ni woɔ bɔlɛnamɔ kɛ basabasafeemɔ he hewalɛ ni ekɛ ehe aaawo mli lɛ nɔ. Ekpoo akɛ eeefee gbɛi yɛ tɛlivishiŋ nɔ, ni etsui nyɔ emli diɛŋtsɛ ejaakɛ ebɔ mɔdɛŋ akɛ eye ebua mɛi krokomɛi koni amɛná amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa kpakpa kɛtsɔ ebe fɛɛ ni ekɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ.

Mɛi ni tsutsu lɛ Teresa kɛfeɔ tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔ lɛ ateŋ mɔ ko wie Teresa yiŋkpɛɛ akɛ ekɛ ehe woŋ sini feemɔ mli dɔŋŋ lɛ he akɛ: “Mitsui kumɔ ejaakɛ misumɔɔɔ ni ekpaa nitsumɔ ni misusuɔ akɛ eeye omanye yɛ mli lɛ. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ ená nɔ ko ni he hiaa waa ni hi kwraa fe nɔ ni eŋmɛɛ he lɛ.” Teresa gbo yɛ sɛɛ mli. Shi yɛ egbele lɛ sɛɛ lɛ, etsutsu hefatalɔ yɛ sini feemɔ mli nɛɛ nɔŋŋ kɛɛ akɛ: “[Teresa] ná miishɛɛ ni enɛ ji nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ taoɔ yɛ shihilɛ mli. Wɔteŋ mɛi enyiɛ baanyɛ akɛɛ akɛ amɛyɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ?” Abaatee mɛi ni kɛ wekukpãa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe ní gbele baaŋɔɔ amɛ lɛ ashi yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi.—Yohane 5:28, 29.

Bɔlɔ lɛ yɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ adesai ewo nɔ. Eesumɔ ni onu yiŋtoo nɛɛ shishi ni oná naanɔ wala yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Lala 37:10, 11, 29) Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ okase Yehowa, ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ he nii babaoo, kɛ bɔ ni esumɔɔ ni ohi shi oha lɛ. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ nyɛkutso lɛ mli lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo koni oná nilee nɛɛ. Ofainɛ taomɔ amɛsɛɛ gbɛ, loo ŋmaa wolo oha mɛi ni fee wolo tɛtrɛɛ nɛɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Mɛni ji tɔmɔ ni yɔɔ nuu niiatsɛ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ susumɔ lɛ he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ani obaasumɔ ni oná naanɔ wala yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?