Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi pebe mua kuikala ne nsombelu muimpe

Udi pebe mua kuikala ne nsombelu muimpe

Udi pebe mua kuikala ne nsombelu muimpe

BANTU ba bungi badi ne tshipatshila tshia kukeba makuta ne bintu. Bamue mbasue kuenda lumu. Bakuabu mbasue kuvudija dimanya diabu dia kuzola anyi kuenza bikuabu bintu. Banga mbaditue mu diambuluisha bakuabu. Kadi ba bungi ki mbamanye bua tshinyi badi ne muoyo to.

Kadi wewe? Udiku muele meji menemene bua kumanya bua tshinyi udi ne muoyo anyi? Bua tshinyi kuena mua kutangila bintu bidi bantu bakeba bua kumona ni mbapete disanka dilelela? Ntshinyi tshidi tshivuija nsombelu wa muntu mulenga?

Makuta ne masanka bidi pabi ne mushinga

Bible udi wamba mu Muambi 7:12 ne: ‘Lungenyi ludi ne dikuatshisha bu dia biuma; kadi lungenyi ludi lutamba bualu ludi luvuija muoyo kudi muenalu.’ Bushuwa, makuta atu ne mushinga. Utu dijinga ne makuta bua kupeta tshia kudia, kadi nangananga wewe ne dîku diudi ne bua kukumbaja majinga adi.​—1 Timote 5:8.

Makuta atu alue ne amue masanka. Nansha muvua Yezu Kristo muamba ne: kavua ne muaba wa kulala, kadi imue misangu uvua udia biakudia bimpe ne unua mvinyo mulenga. Uvua mene uvuala tshilamba tshia mushinga mukole.​—Matayo 8:20; Yone 2:1-11; 19:23, 24.

Tshidibi, Yezu kavua mudifile mu dikeba dia masanka to. Uvua ne ende malu avuaye muteke pa muaba wa kumpala. Wakamba ne: ‘Muntu kêna ne muoyo bualu bua bungi bua bintu bidiye nabi.’ Pashishe wakafila tshilejilu tshia muntu mubanji uvua munowe bintu bia bungi mu madimi ende ne uvua udiambila ne: ‘Ngenze tshinyi? Tshiena ne pa kusangishila bintu bianyi. Nensasule mayeba anyi, nengase makuabu matambe a diambedi bunene, nensangishilemu maminu anyi onso ne biuma bianyi. Nengambile mutshima wanyi ne: Mutshima, wewe udi ne bintu bia bungi bibuta bua bidimu bia bungi; wikishe, udie; unue, usanka biebe.’ Ntshinyi tshivua tshibi mu lungenyi lua muntu eu? Yezu udi utungunuka wamba ne: ‘Nzambi wakambila muntu mubanji au ne: Wewe udi mupote, butuku ebu mene badi balomba muoyo webe; bintu biwakulongolola nebikale kudi nganyi?’ Nansha muvua muntu eu ne bintu bia bungi, pavuaye ufua kavua mua kusanka ne bintu bionso bivuaye mupete. Tangila dilongesha diakafila Yezu: ‘Muntu udi udibutshila bintu biende, kayi mubanji ku mêsu kua Nzambi, udi nunku.’​—Luka 12:13-21.

Bushuwa, tudi dijinga ne ndambu wa makuta ne disanka didi ne wadi muaba. Kadi, makuta anyi masanka ki mbintu bidi ne mushinga wa bungi mu nsombelu to. Kuikala mubanji ku mêsu kua Nzambi mbuena kuamba ne: kuikala ne nsombelu udi usankisha Nzambi ne ke kudi ne mushinga wa bungi kupita bintu bionso.

Kuenda lumu kudi ne mushinga anyi?

Bantu ba bungi mbasue kuenda lumu bikole. Dijinga dia kuenda lumu bua bakuabu bashale bakuvuluka kadiena anu dibi to. Bualu Bible udi wamba ne: ‘Dîna dimpe didi dipita manyi a mushinga mukole buakane, dituku dia lufu ndipita dia kuledibua bulengele.’​—Muambi 7:1.

Mu dituku dia lufu batu bafunda anyi bakula bua nsombelu mujima wa muntu udi mufue. Bikalaye uvua muenze malu mimpe, dituku dia lufu luende didi dimpe kupita dituku divuabu bamulele divuaye kayi muanji kuenza bualu nansha bumue.

Mukalenge Solomo ke uvua mufunde mukanda wa mu Bible wa Muambi. Mukulu wa Solomo mukuabu, diende Abashaloma wakakeba bua kuenda lumu. Kadi, bidi bimueneka ne: bana bende basatu bavuaye welela meji ne: nebatantshishe dîna diende, bakafua patshivuabu bana. Nanku Abashaloma wakenza tshinyi? Bible udi wamba ne: ‘Abashaloma wakadishimikila dibue dinene mu tshibanda tshia mukalenge wamba ne: Tshiena ne muana mulume bua kujadikaye dîna dianyi; yeye wakinyika dibue adi dîna diende.’ (2 Samuele 14:27; 18:18) Bishadile bia ku dibue edi kabitshituku to. Balongi ba Bible mbamanye Abashaloma bu ntomboji uvua muele tshifufu bua kuangata nkuasa wa tatuende Davidi.

Bantu ba bungi lelu mbasue babavuluke bua malu adibu benza. Mbasue bua kuikala ne butumbi ku mêsu kua bantu, pabi bitu bantu basue bitu bishintuluka. Kadi ntshinyi tshidi tshifikila butumbi bua mushindu eu? Christopher Lasch udi wamba mu mukanda wende mukuabu ne: “Mu tshikondo tshietu etshi, lumu ludi luenda pamue ne bunsonga, bulengele bua mpala, ne dipatula tshintu tshidi bakuabu kabayi natshi; luolu luine ndipungi, badi nalu lelu batu balue kudiabakena mudilu lujimine.” (The Culture of Narcissism) Ke bualu kayi bantu bavule batu benda lumu batu basue kunua diamba ne maluvu makole ne pa tshibidilu batu bafua kumpala kua dîba. Bushuwa, kukeba lumu nkujimija dîba.

Nanku, tudi mua kukeba lumu ku mêsu kua nganyi? Yehowa wakakuila mukana mua muprofete Yeshaya bua bantu badi batumikila mikenji Yende ne: ‘Nembape tshivulukidi ne dîna mu nzubu muanyi ne munda mua ngumbu yanyi ne nembape dîna dia tshiendelele didi kadiyi dijimijibua.’ (Yeshaya 56:4, 5) Bu mudibu batumikila Nzambi, udi ubanyisha ubapesha ‘ngumbu ne dîna.’ Nzambi neavuluke mêna abu “tshiendelele,” mu mushindu wa ne: kêna mua kuapua muoyo. Dîna dia mushindu eu ke didi Bible utukankamija bua tuikale nadi, mbuena kuamba ne: tuikale ne lumu luimpe kumpala kua Yehowa Mufuki wetu.

Yeshaya uvua umanyisha bua tshikondo tshiapeta bantu badi batumikila Nzambi muoyo wa kashidi mu Mparadizu pa buloba. “Muoyo wa tshiendelele ” mu Mparadizu eu ‘mmuoyo wa bushuwa’ uvua Nzambi mulongoluele bantu pavuaye mubafuke. (1 Timote 6:12, 19) Pamutu pa kukeba nsombelu wa matuku makese ne udi kayi usankisha menemene, katuenaku mua kukeba bua kupeta muoyo wa tshiendelele anyi?

Dienza bintu anyi diambuluisha bakuabu kabiena bipesha muntu disanka dilelela

Bantu ba bungi badi benza bintu batu bajinga kulongolola mudimu wabu ne tshipatshila tshia kufika ku dienza tshintu katshiyi kalema. Bu mudi muoyo utudi nawu eu mmuîpi bikole, katuena mua kukokesha. Tshilejilu, pavua Hideo utuvua batele mu tshiena-bualu tshishale ne bidimu 90, wakadifila bua kulengeja midimu yende. Nansha muenji wa bintu bua kufika ku dienza tshintu katshiyi kalema tshidi tshimusankishe yeye muine, kakuikala anu ne bukole bua kuenza bikuabu bu patshivuaye nsonga ne makanda to. Kadi bu yeye ne muoyo wa tshiendelele? Uvua mua kuenza bintu bilenga bitambe.

Netuambe tshinyi bua bantu badi badifila anu bua kuambuluisha bakuabu? Bantu badi batangila bapele ne bambuluisha badi mu ntatu, mbakuela kalumbandi. Bible udi wamba ne: “Disanka dia kupa ndipite dia kupeta.” (Bienzedi 20:35, MMM) Kutangila majinga a bakuabu kudi kufila disanka. Nansha muntu mua kudifila ne muoyo mujima bua kuambuluisha bakuabu, neadifile too ne penyi? Tshionso tshidi muntu mua kuenza bua kuambuluisha bakuabu tshidi anu ne mikalu. Nansha buobu bapesha muntu bintu bia bungi kabiena bikumbaja dijinga diende dinene didi bantu ba bunyi kabayi bamanye to, ne ditu dishala kadiyi dikumbaja. Ndijinga kayi adi?

Kukumbaja dijinga dia ku tshifukilu kudi ne mushinga

Mu muyuki wa Yezu wa pa mukuna wakakula bua dijinga edi dia ku tshifukilu pakambaye ne: ‘Bena disanka mbadi bamanye majinga abu a mu nyuma, bualu bukalenge bua mu diulu budi buabu.’ (Matayo 5:3, NW) Bilondeshile Bible, disanka dilelela kadiena difumina ku dikala ne makanda a mubidi, ku dienda lumu, dienza bintu anyi diambuluisha bakuabu. Kadi didi difumina ku dikumbaja dijinga dietu dia mu nyuma, ke dia ku ntendelela Nzambi.

Mupostolo Paulo wakalomba bonso bavua kabayi bamanye Mufuki bua kumukebabu. Paulo wakamba ne: ‘[Nzambi] wakafuka bisamba bionso bia bantu, bafuma mu muntu umue, bua kuikalabu pa buloba buonso; wakatapulula bikondo biabu bidianjile kulongolola diambedi, ne mikalu ya miaba yabu yashikamabu; bua bakebe Nzambi, benda babubuta bua kumumonabu kadi yeye kena netu kule kudi muntu ne muntu. Bualu bua mu Nzambi tudi ne muoyo, tudi tuendakana, tudi tuikala.’​—Bienzedi 17:26-28.

Kukumbaja dijinga dia kutendelela Nzambi mulelela ke bualu budi bufikisha ku disanka dilelela mu nsombelu. Kukumbaja majinga etu a mu nyuma kudi kufikisha ku ditekemena dia ‘muoyo wa bushuwa.’ Tuangate tshilejilu tshia mufike wa kumpala uvua muende lumu bikole mu États-Unis bua filme ivuaye wenze ku televizion, diende mamu Teresa. Kadi panyima pa matuku makese, wakalekela bionso. Bua tshinyi? Wakamba ne: “Ndi mutuishibue ne: kulonda mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi ke nsombelu mulenga udiku.” Teresa kavua musue kunyanga malanda ende ne Nzambi pa kuenza manaya a ku televizion avua mimanyine pa bitupa bia lulelu ne tshikisu. Wakabenga bua kuenda lumu ku mêsu kua bantu, kadi wakatuadija nsombelu mulenga bualu uvua uyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi bikole, uditashisha bua kuambuluisha bakuabu bua bikale pabu mu malanda mimpe ne Nzambi.

Bua dipangadika divua Teresa muangate bua kulekela manaya, umue wa ku bena diende ba kale wakamba ne: “Ngakumvua bibi bualu ntshivua musue kumona ulekela tshimvua ngela meji ne: mmudimu wende. Kadi mu bulelela, uvua mupete tshintu tshia mushinga mukole tshivua tshisankisha.” Teresa wakafua mu njiwu kampanda ivua mienzeke panyima pa matuku. Panyima pa lufu luende muena diende eu wakamba bua Teresa ne: “Uvua ne disanka, ne ke tshintu tshinudi nuenu bonso mua kukeba. Bantu ba bungi kabena ne disanka mu nsombelu wabu to.” Bua bantu badi bateke malanda abu ne Nzambi pa muaba wa kumpala, nansha buobu bafue badi ne ditekemena dimpe dia kubishibua ku lufu mu Bukalenge bua Kristo.​—Yone 5:28, 29.

Mufuki udi ne tshidiye mulongolole bua buloba ne bua bantu badipu. Mmusue bua umanye tshidiye mulongolole etshi ne wikale ne muoyo wa tshiendelele pa buloba mu Mparadizu. (Musambu 37:10, 11, 29) Etshi ke tshikondo tshia wewe kulonga malu a Yehowa Mufuki wa diulu ne buloba ne kumanya tshidiye mukulongoluele. Bantemu ba Yehowa ba muaba uudi musombele badi ne disanka dia kukuambuluisha bua upete dimanya edi. Anyishaku umonangane nabu anyi ufundila bapatudi ba tshibejibeji etshi mukanda.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Ngelelu wa meji mubi kayi uvua nende muntu mubanji wa mu mufuanu wa Yezu?

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Udiku musue kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba mu Mparadizu anyi?