Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nahum, Habakuk, kɛ Zefania Woji lɛ Amli Saji Otii

Nahum, Habakuk, kɛ Zefania Woji lɛ Amli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Nahum, Habakuk, kɛ Zefania Woji lɛ Amli Saji Otii

ASHUR ni no mli lɛ eyeɔ nɔ akɛ jeŋ hewalɛ lɛ ekpãta Samaria ni ji Israel akutsei nyɔŋma lɛ maŋtiase lɛ hiɛ. Ashur ka Yuda tutuamɔ etsɛ. Gbalɔ Nahum ni jɛ Yuda lɛ yɛ shɛɛ sane ko ni kɔɔ Ashurbii amaŋtiase ni ji Ninive lɛ he. Nakai shɛɛ sane lɛ yɛ Biblia mli wolo ni atsɛɔ lɛ Nahum ní aŋma dani afi 632 D.Ŋ.B. shɛ lɛ mli.

Jeŋ hewalɛ ni ba yɛ Ashur sɛɛ lɛ ji Babilonia Maŋtsɛyeli lɛ, ní bei komɛi lɛ maŋtsɛmɛi ni jɛ Kaldea lɛ ji mɛi ni ye nɔ lɛ. Habakuk wolo lɛ ní ekolɛ aŋma agbe naa yɛ afi 628 D.Ŋ.B. lɛ gba bɔ ni Yehowa kɛ nakai jeŋ hewalɛ lɛ baatsu fɔbuu kojomɔ he nii kɛ nɔ ni baaba Babilon nɔ yɛ naagbee.

Gbalɔ Zefania ni jɛ Yuda lɛ bɔi sɔɔmɔ akɛ gbalɔ dani Nahum kɛ Habakuk bɔi sɔɔmɔ akɛ gbalɔi. Zefania gba Yuda hiɛkpatamɔ lɛ kɛ Yuda ni abaasaa ato ekoŋŋ lɛ efɔ̃ shi nɔ ni fa fe afii 40 dani akpãta Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. Maji krokomɛi akojomɔ he saji hu yɛ Zefania wolo lɛ mli.

“KPOO HA LÁSHISHWIEMƆ MAŊ LƐ”

(Nahum 1:1–3:19)

“Ninive kojomɔ he gbalɛ” lɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni “mli fuuu mra, ni ehewalɛ lɛ da kpele” lɛ ŋɔɔ. Eyɛ mli akɛ “mɔɔ ni wa” ji Yehowa “yɛ fimɔ gbi nɔ” kɛha mɛi ni baa lɛ abo lɛ moŋ, shi abaakpãta Ninive hiɛ.—Nahum 1:1, 3, 7.

‘Yehowa aaakpale Yakob agbojee lɛ kɛaaba.’ Shi Ashur miiwo Nyɔŋmɔ webii lɛ amaŋ lɛ he gbeyei tamɔ bɔ ni ‘jata tserɛɔ loo mli’ lɛ. Yehowa ‘baaha Ninive shwiilii lɛ ashã yɛ lasu mli, ni ejata bii oblahii lɛ hu, klante aaakpata amɛhiɛ.’ (Nahum 2:3, 13, 14) “Kpoo ha láshishwiemɔ maŋ” ni ji Ninive lɛ. ‘Mɔ fɛɛ mɔ ní aaanu Ninive he lɛ, aaatswa edɛ’ ni eeenya.—Nahum 3:1, 19.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:9—Mɛni Ninive ‘sɛɛ ni abaafo’ lɛ baatsɔɔ kɛha Yuda? Etsɔɔ akɛ amɛbaaye amɛhe kwraa kɛjɛ Ashurbii lɛ adɛŋ; “fimɔ eteŋ shi nɔ ni ji shii enyɔ.” Nahum wie Ninive he oookɛɛ nɔ ni akpãta Ninive hiɛ momo akɛ: “Naa, sanekpakpa jajelɔ ní shiɛɔ hejɔlɛ lɛ naji yɛ gɔji lɛ anɔ! Yuda, ye ogbii juji lɛ.”—Nahum 2:1.

2:7—Mɛɛ ‘faai anaa agbói’ agbele lɛ? Agbói nɛɛ ji gbɛ̀i ni Tigris Faa lɛ ha ebakama Ninive gbogboi lɛ amli lɛ. Yɛ afi 632 D.Ŋ.B. beni Babilon kɛ Media asraafoi lɛ fee ekome koni amɛkɛ Ninive ayawu lɛ, Ninivebii lɛ atsui efãaa. Akɛni gbogbo ni atswa awo maŋ lɛ he lɛ kwɔ hewɔ lɛ, Ninivebii lɛ nu he akɛ anyɛŋ atutua amɛmaŋ lɛ. Shi, nugbɔ ko ní nɛ waa lɛ ha Tigris faa lɛ yi ni esram nɔ. Yinɔsaneŋmalɔ ni atsɛɔ lɛ Diodorus lɛ kɛɛ akɛ “enɛ ha maŋ lɛ afã ko yi kɛ nu, ni ewule gbogbo lɛ fã agbo ko.” No hewɔ lɛ, faa lɛ agbói lɛ anaa gbele, ni taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ aŋɔ Ninive oya tamɔ la shãa gbetselii gbiji lɛ.—Nahum 1:8-10.

3:4Ninive tamɔ ajwamaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ninive woɔ jeŋmaji ashi akɛ ekɛ amɛ baafee ekome ni eye ebua amɛ, shi beni yi aaawula shi lɛ, lɛ moŋ eshishiuɔ amɛ ni ewaa amɛ yi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ashur ye ebua Yuda Maŋtsɛ Ahaz beni Aram kɛ Israel fee ekome ní amɛtee Yuda yi nɔ apam lɛ. Shi yɛ sɛɛ mli lɛ, ‘Ashur maŋtsɛ lɛ, ba Ahaz ŋɔɔ, ni ebahao lɛ.’—2 Kronika 28:20.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:2-6. Owele ni Yehowa tɔ yɛ ehenyɛlɔi ní kpoo akɛ amɛaatuu amɛhe amɛha lɛ lɛ anɔ lɛ tsɔɔ akɛ eekpa gbɛ akɛ ejálɔi lɛ baatuu amɛhe kwraa amɛha lɛ.—2 Mose 20:5.

1:10. Gbogboi ni wa kɛ amɛnɔ mɔji ohai abɔ lɛ nyɛɛɛ atsĩ nɔ ni Yehowa gba eshi Ninive lɛ naa. Yehowa tsuji ahenyɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ nyɛŋ ajo Nyɔŋmɔ fɔbuu kojomɔ lɛ naa foi.—Abɛi 2:22; Daniel 2:44.

‘JALƆ LƐ, EYI AAANÁ WALA’

(Habakuk 1:1–3:19)

Habakuk wolo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei enyɔ lɛ ji sanegbaa ni tee nɔ yɛ Habakuk kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ. Akɛni nibii ni yaa nɔ yɛ Yuda lɛ hao Habakuk hewɔ lɛ, ebi Nyɔŋmɔ akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni ohaa minaa nishaianii, ni okwɛɔ haomɔ nɛɛ?” Yehowa ha lɛ hetoo akɛ: “Miitee Kaldeabii ashi, jeŋmaŋ ko ní yi wa ní he yɔɔ oyá hu.” Efee Gbalɔ Habakuk naakpɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ “kutumpɔoyelɔi” baatsu nii ni ekɛgbala Yuda toi. (Habakuk 1:3, 6, 13) Nyɔŋmɔ ma nɔ mi eha Habakuk akɛ jalɔ lɛ, eyi aaaná wala, shi abaagbala henyɛlɔ lɛ toi. Kɛfata he lɛ, Habakuk ŋmala haomɔi srɔtoi enumɔ ni akɛbaaba Kaldea ni ji henyɛlɔ lɛ nɔ lɛ eshwie shi.—Habakuk 2:4.

Habakuk sɔle ekpa mɔbɔnalɛ he fai, ni “ekɛ lala gbee lá” bɔ ni Yehowa jie ehewalɛ kpele lɛ kpo yɛ bei ni eho lɛ amli, tamɔ nɔ ni efee yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa, yɛ ŋa lɛ nɔ, kɛ yɛ Yeriko lɛ. Habakuk gba hu akɛ Yehowa kɛ mlila baafã ni ekɛ hiɛkpatamɔ baaba yɛ Harmagedon. Habakuk mu esɔlemɔ lɛ naa kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa ji mihewalɛ, ni eeeha minaji atamɔ ofrotei anii, ni eeeha manyiɛ mihei grɔŋŋi lɛ!”—Habakuk 3:1, 19.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:5, 6Mɛni hewɔ Yudafoi lɛ heŋ amɛyeŋ akɛ Kaldeabii lɛ baate shi koni amɛbakpata Yerusalem hiɛ lɛ? Beni Habakuk bɔi gbaa lɛ, no mli lɛ Mizraim yɛ Yuda nɔ hewalɛ waa. (2 Maŋtsɛmɛi 23:29, 30, 34) Eyɛ mli akɛ Babilonbii lɛ ebɔi hewalɛ námɔ waa moŋ, shi no mli lɛ amɛnáko amɛye Farao Neko nɔ kunim. (Yeremia 46:2) Agbɛnɛ hu Yehowa sɔlemɔwe lɛ yɛ Yerusalem, ni maŋtsɛmɛi ni jɛ David odehei aweku lɛ mli lɛ etee nɔ amɛye nɔ aahu kɛjɛ jɛmɛ ni afoko amɛnɔyeli lɛ mli. Kɛha Yudafoi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ Nyɔŋmɔ “nitsumɔ” akɛ eeeŋmɛ Kaldeabii lɛ agbɛ ni amɛkpata Yerusalem hiɛ lɛ nyɛŋ aba mli. Ni kɛlɛ yɛ bɔ ni ewa kɛha amɛ akɛ amɛaahe nɔ ni Habakuk wieɔ lɛ amɛye lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ninaa ni kɔɔ Yerusalem hiɛ ni Babilonbii lɛ baakpata lɛ he lɛ ‘ba mli lɛɛlɛŋ’ yɛ afi 607 D.Ŋ.B.—Habakuk 2:3.

2:5, NW—Namɔ ji “nuu” lɛ, ni mɛni hewɔ “eshɛŋ oti ni ma ehiɛ lɛ he” lɛ? “Nuu” lɛ damɔ shi kɛha Babilonbii lɛ ní kɛ tawuu mli hesaai ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛyeɔ jeŋmaji krokomɛi anɔ kunim lɛ. Kunim ni etaoɔ eye lɛ ha ebatsɔ tamɔ mɔ ni wein etɔ lɛ dãa. Shi kɛlɛ, enyɛŋ ebua jeŋmaji lɛ fɛɛ anaa kɛba eŋɔɔ, ejaakɛ Yehowa kɛ Mediabii kɛ Persiabii lɛ baatsu nii ni amɛkpata ehiɛ. Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, “nuu” lɛ damɔ shi kɛha maŋkwramɔŋ hewalɛi ni yɔɔ lɛ. Amɛ hu hewoo kɛ henɔwomɔ etɔ amɛ dãa, ni amɛkɛ hiɛjoomɔ miilɛɛ amɛnɔyelii lɛ amli. Shi amɛshɛŋ oti ni ma amɛhiɛ akɛ ‘amɛbua jeŋmaji fɛɛ anaa kɛba amɛŋɔɔ’ lɛ he. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baabua adesai anaa efee amɛ ekome.—Mateo 6:9, 10.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:1-4; 1:12–2:1. Habakuk jɛ tsui krɔŋŋ mli ebi Yehowa saji, ni Yehowa ha lɛ hetoo. Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ boɔ etsuji anɔkwafoi lɛ asɔlemɔi atoi.

2:1. Taakɛ Habakuk fee lɛ, esa akɛ wɔfee ekãa ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli daa. Kɛ́ aha wɔ “hetoo” loo ajaje wɔ yɛ nɔ ko he lɛ, esa akɛ wɔfee tsakemɔi ni kɛ jajemɔ lɛ baakpã gbee.

2:3; 3:16. Be mli ni wɔjɛɔ hemɔkɛyeli mli wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ, esa akɛ wɔfee ekãa be fɛɛ be.

2:4. Esa akɛ wɔkɛ hemɔkɛyeli aŋmɛ wɔtsui shi kɛ́ wɔyi aaaná wala yɛ Yehowa kojomɔ gbi ni baa lɛ nɔ.—Hebribii 10:36-38.

2:6, 7, 9, 12, 15, 19. Kpoo ha mɔ ni tsɔɔ hiɛjoomɔ nɔ enaa nii, mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ, mɔ ni kɛ ehe woɔ jeŋba shara mli, kɛ wɔŋjalɔ. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkaná sui nɛɛ eko loo ní wɔkɛ wɔhe aaawo nifeemɔi nɛɛ amli.

2:11. Kɛ́ wɔkpoo akɛ wɔɔkpa efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ je nɛŋ he mama lɛ, no lɛ “tɛ aaabo kɛaajɛ gbogbo mli.” Ehe miihia ni wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ!

3:6. Kɛ́ Yehowa kɛ fɔbuu kojomɔ ba lɛ, nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsĩ enaa, ni adesai agbɛjianɔtoi ni tamɔ nɔ ni anyɛŋ amɛhiɛ akpata taakɛ gɔji kɛ gɔŋkpɔi ji lɛ po nyɛŋ atsĩ enaa.

3:13. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ hiɛ Yehowa baakpata yɛ Harmagedon. Ebaahere enɔkwa tsuji lɛ ayiwala.

3:17-19. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔkɛ naagbai baakpe amrɔ nɛɛ kɛ agbɛnɛ hu yɛ Harmagedon moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baaha wɔ ‘hewalɛ’ be mli ni wɔyaa nɔ wɔkɛ miishɛɛ sɔmɔɔ lɛ lɛ.

“YEHOWA GBI LƐ EBƐŊKƐ”

(Zefania 1:1–3:20)

Baal jamɔ he shi waa yɛ Yuda. Yehowa tsɔ egbalɔ Zefania nɔ ekɛɛ akɛ: “Makpã minine mli yɛ Yuda kɛ Yerusalembii lɛ fɛɛ nɔ.” Zefania bɔ kɔkɔ akɛ: “Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ.” (Zefania 1:4, 7, 14) Mɛi ni shɛɔ Nyɔŋmɔ taomɔ nii ahe lɛ pɛ ‘aaaŋɔ amɛ atee’ yɛ nakai gbi lɛ nɔ.—Zefania 2:3.

“Kpóo ha . . . maŋ ni yi wa lɛ”—Yerusalem! “Nyɛkwɛa mi gbɛ, Yehowa kɛɛ, kɛyashi gbi nɔ ní mate shi akɛ odasefonyo! ejaakɛ miyiŋtoo ji akɛ mabua jeŋmaji lɛ anaa . . . koni mafɔse mimlila kɛ mimlifu ni naa wa lɛ fɛɛ mashwie amɛnɔ.” Shi Nyɔŋmɔ wo shi akɛ: “Maŋɔ nyɛ mafee gbɛi kɛ yijiemɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ majimaji fɛɛ mli, beni makpale nyɛ nomŋɔɔ lɛ kɛaaba ekoŋŋ yɛ nyɛhiŋmɛiiaŋ lɛ.”—Zefania 3:1, 8, 20.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔ ni Aha Hetoo:

3:9—Mɛni ji “naabu krɔŋŋ” loo wiemɔ krɔŋŋ lɛ, ni te awieɔ lɛ tɛŋŋ? No ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli anɔkwale lɛ. Ni tsɔɔmɔi fɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ fata he. Kɛ́ wɔhe anɔkwale lɛ wɔye, wɔtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ ni wɔtsakeee hiɛ, ni wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:8. Eeenyɛ efee akɛ mɛi komɛi ni hi shi yɛ Zefania gbii lɛ amli lɛ “woɔ maŋsɛɛ atade” bɔni afee ni no aha maji ni ebɔle amɛ lɛ akpɛlɛ amɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aaabɔ mɔdɛŋ aha je lɛ akpɛlɛ amɛ nɔ kɛtsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ!

1:12; 3:5, 16. Yehowa tee nɔ etsu egbalɔi lɛ shii abɔ koni amɛbɔ ewebii lɛ kɔkɔ yɛ ekojomɔi lɛ ahe. Efee nakai eyɛ mli akɛ Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo atsui enyɔ amɛ mli—tamɔ wein shishi atutru—ni amɛbooo shɛɛ sane lɛ toi. Be mli ni Yehowa gbi wulu lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, yɛ nɔ̃ najiaŋ ní wɔɔha bɔ ni mɛi booo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni wɔjajeɔ lɛ toi lɛ aha ‘wɔnijiaŋ agbɔjɔ’ lɛ, esa akɛ wɔyanɔ wɔjaje ni wɔkafɔ̃ɔ.

2:3. Yehowa pɛ baanyɛ ahere wɔyiwala yɛ emlifu gbi lɛ nɔ. Esa akɛ ‘wɔtao Yehowa sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ni wɔɔkase jogbaŋŋ; sɔlemɔ ni wɔɔsɔle kɛbi egbɛtsɔɔmɔ; kɛ́ tsi ni wɔɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ lɛ nɔ, bɔni afee ni ekpɛlɛ wɔ nɔ daa. Esa akɛ ‘wɔtao jalɛ sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ wɔjeŋ ni wɔɔba yɛ hetsemɔ mli lɛ nɔ. Ni ehe miihia ni ‘wɔtao heshibaa sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ toiboo ní wɔɔfee kɛ heshibaa su ni wɔɔná lɛ nɔ.

2:4-15; 3:1-5. Yɛ gbi nɔ ni Yehowa kɛ fɔbuu kojomɔ lɛ aaaba lɛ nɔ lɛ, Kristendom kɛ maji fɛɛ ni waa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi lɛ anaagbee aaatamɔ blema Yerusalem kɛ maji ni ebɔle lɛ lɛ. (Kpojiemɔ 16:14, 16; 18:4-8) Esa akɛ wɔya nɔ wɔjaje Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ kɛ ekãa.

3:8, 9. Be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ, nyɛhaa wɔsaa wɔhe wɔtoa kɛha yiwalaheremɔ kɛtsɔ “naabu krɔŋŋ” ni wɔkɛwieɔ kɛ “Yehowa gbɛi” lɛ ni wɔtsɛɔ kɛtsɔ wɔhe nɔ ni wɔjɔɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ Yehowa kɛ ewebii lɛ ‘sɔɔmɔ kɛ gbee kome,’ ni wɔkɛ nikeenii ni ji “yijiemɔ afɔle” haa Yehowa.—Hebribii 13:15.

“Eeye Oyai”

Lalatsɛ lɛ la akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ́ okwɛ eshihilɛhe lɛ, ebɛ jɛi.” (Lala 37:10) Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni agba ashi Ninive ni yɔɔ Nahum wolo lɛ mli lɛ kɛ nɔ ni agba ashi Babilon kɛ Yuda ni ekpa yɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ lɛ ni yɔɔ Habakuk wolo lɛ mli lɛ nɔ lɛ, wɔnáa nɔmimaa akɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ baaba mli. Shi kɛlɛ, bei enyiɛ esa akɛ wɔkɛmɛ lolo?

Zefania 1:14 lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ, ebɛŋkɛ, ni eeye oyai naakpa.” Zefania wolo lɛ hu tsɔɔ wɔ nɔ ni aaaha ekolɛ aŋɔ wɔ atee yɛ nakai gbi lɛ nɔ, kɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee koni ahere wɔyiwala. Eji anɔkwale akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.”—Hebribii 4:12.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8]

Ninive gbogboi ni wa lɛ nyɛɛɛ atsĩ Nahum gbalɛ lɛ mlibaa naa

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Randy Olson/National Geographic Image Collection