Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa oled teistele kosutuseks?

Kas sa oled teistele kosutuseks?

Kas sa oled teistele kosutuseks?

ANTILIIBANONI mäeaheliku lõunapiiril kõrgub Hermoni mägi, mille suursugune tipp ulatub 2814 meetrit üle merepinna. Enamiku aastast on Hermoni mäe tipp kaetud lumega, ja kui soe uduaur öösiti üle selle liigub, kondenseerub see ja moodustub kaste. Kaste langeb madalamatel nõlvadel okaspuude ja viljapuude peale ning all olevatele viinapuuaedadele. Muistses Iisraelis niisutas taimestikku pikal kuivaperioodil peamiselt just selline kosutav kaste.

Jumala inspireeritud laulus on Jehoova teenijate seas valitsevat kosutavat ühtsust võrreldud „Hermoni kastega, mis langeb Siioni mägedele” (Laul 133:1, 3). Nii nagu Hermoni mäelt saab taimestik kosutavat kastet, saame ka meie olla kosutuseks neile, kellega kokku puutume. Kuidas?

Jeesuse eeskuju teiste kosutamises

Jeesus Kristusel oli inimestele tähendusrikas mõju. Ka kõige põgusam kohtumine temaga oleks väga kosutav. Näiteks evangeeliumikirjutaja Markus jutustab: „[Jeesus] kaisutas neid [lapsi] ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid” (Markuse 10:16). Kui kosutav võis see küll neile noortele olla!

Viimasel ööl, kui Jeesus veel inimesena maa peal oli, pesi ta oma jüngrite jalgu. Tema alandlikkus puudutas kindlasti nende südant. Seejärel Jeesus ütles neile: „Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:1–17). Jah, ka nemad pidid olema alandlikud. Kuigi apostlid ei mõistnud kohe Jeesuse sõnu ja hiljem tol õhtul nad hakkasid vaidlema selle üle, kes neist on suurim, ei saanud Jeesus nende peale pahaseks. Selle asemel ta arutles nendega kannatlikult (Luuka 22:24–27). Jeesus „ei sõimanud vastu, kui teda sõimati”. Ta „ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti”. See, kuidas Jeesus teisi kosutas, on väärt jäljendamist (1. Peetruse 2:21, 23).

Jeesus ütles: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:29). Kujuta ette, et Jeesus ise õpetab sind. Need, kes elasid Jeesuse kodukohas, olid hämmingus, kui kuulsid teda nende sünagoogis õpetamas, ning ütlesid: „Kust on sellel see tarkus ja need vägevad teod?” (Matteuse 13:54). Kui loeme tema elust ja teenistusest, võib see meile paljugi õpetada selle kohta, kuidas olla teistele kosutuseks. Vaadelgem, kuidas Jeesus andis meile suurepärase eeskuju, kõneldes ülesehitavalt ning olles abivalmi meelelaadiga.

Kõnele alati ülesehitavalt

Palju kergem on maja lammutada kui uut püsti panna. Niisamuti võib ka meie kõne teisi kas maha kiskuda või üles ehitada. Ebatäiuslikena on meil kõigil nõrkusi ja puudusi. Kuningas Saalomon ütles: „Ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu!” (Koguja 7:20.) Pole raske leida teises inimeses vigu ning teda salvavate märkustega maha kiskuda (Laul 64:3–5). Kuid selleks, et meie kõne oleks alati ülesehitav, tuleb pingutada.

Jeesus kasutas oma keelt, et inimesi üles ehitada. Ta pakkus neile vaimset kosutust, kuulutades Kuningriigi head sõnumit (Luuka 8:1). Jeesus kosutas ka neid, kes said tema jüngriteks, ilmutades neile, milline on tema taevane Isa (Matteuse 11:25–27). Pole siis ime, et rahvast tõmbas Jeesuse ligi!

Vastupidiselt Jeesusele ei arvestanud kirjatundjad ja variserid teiste vajadustega. „Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,” ütles Jeesus (Matteuse 23:6). Tegelikult nad vaatasid lihtrahvale ülevalt alla, öeldes: „See rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!” (Johannese 7:49.) Sellises suhtumises polnud küll midagi kosutavat!

Meie kõne peegeldab sageli seda, millised me oleme seestpoolt ja kuidas me teistesse suhtume. Jeesus ütles: „Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib!” (Luuka 6:45.) Mida me peaksime siis tegema, et meie kõne oleks alati teistele kosutuseks?

Esiteks, enne kui me midagi ütleme, võiksime peatuda ja mõelda. Õpetussõnad 15:28 ütleb: „Õige süda mõtleb, mida vastata.” Selline mõtisklus ei pruugi palju aega võtta. Kui oma sõnad läbi mõelda, saame tavaliselt otsustada, kuidas need teistele mõjuvad. Küsi endalt: „Kas see, mida ma kavatsen öelda, on armastav? Kas see on tõsi või lihtsalt kuulujutt? Kas see on „sõna õigel ajal”? Kas see kosutab ja ehitab üles neid, kellele ma seda ütlen?” (Õpetussõnad 15:23.) Kui jõuame järeldusele, et meie mõte on negatiivne või pole õige aeg seda öelda, tehkem teadlikke pingutusi see ütlemata jätta. Veelgi parem oleks püüda see asendada millegi positiivsema ja kohasemaga. Mõtlematud sõnad on otsekui „mõõgapisted”, aga positiivsed märkused on „terviseks” (Õpetussõnad 12:18).

Teiseks aitab meid see, kui keskendume omadustele, mis teevad meie kaasusklikud hinnaliseks Jumala silmis. Jeesus ütles: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa” (Johannese 6:44). Jehoova näeb igas oma ustavas teenijas positiivseid omadusi – isegi neis, kel meie arvates on raske isiksus. Kui püüame märgata nende häid omadusi, on meil põhjust rääkida neist positiivselt.

Aita teisi

Jeesus mõistis täielikult rõhutud inimeste olukorda. Tõepoolest, „kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Kuid Jeesus lihtsalt ei näinud nende armetut olukorda, ta võttis midagi ette. Ta esitas kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise [„kosutust”, UM]!” Lisaks kinnitas ta: „Minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28, 30.)

Praegu me elame „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Paljud inimesed tunnevad, et „maailma mure” surub neid maha (Matteuse 13:22). Teisi rõhuvad nende isiklikud probleemid (1. Tessalooniklastele 5:14). Kuidas me saaksime kosutada neid, kes seda vajavad? Nii nagu Kristuski, saame kergendada nende koormat.

Mõned inimesed püüavad kergendada oma murekoormat nõnda, et räägivad teistele oma probleemidest. Kui südamelt murtud inimesed tulevad meie juurde abi paluma, kas võtame aega, et neid hoolega kuulata? Empaatiline kuulamine nõuab enesedistsipliini. See tähendab, et me keskendume sellele, mida inimene ütleb, mitte ei mõtle, kuidas vastata või probleemi lahendada. Me näitame, et hoolime temast, kui kuulame tähelepanelikult, hoiame silmsidet ja naeratame, kui see on kohane.

Kristlikus koguduses on palju võimalusi kaasusklikke julgustada. Näiteks kui käime koosolekutel kuningriigisaalis, võime tähelepanu pöörata neile, kes maadlevad tervisehädadega. Mõnikord piisab nende ülesehituseks vaid mõnest julgustussõnast, milleks ei pruugi kuluda rohkem kui paar minutit enne või pärast koosolekut. Samuti võime pöörata tähelepanu neile, kes puuduvad koguduse raamatu-uurimiselt. Ehk saame neile helistada ja väljendada oma huvi nende käekäigu vastu või isegi abi pakkuda (Filiplastele 2:4).

Kristlikel kogudusevanematel on koguduses kaalukas vastutuskoorem. Me saame palju ära teha, et kergendada nende koormat, kui teeme nendega koostööd ja täidame alandlikult igat ülesannet, mis meile võidakse anda. Jumala Sõna innustab meid: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu” (Heebrealastele 13:17). Olles abivalmi vaimuga, saame kosutada neid, „kes hästi juhatavad kogudusi” (1. Timoteosele 5:17).

Rohkesti positiivseid sõnu ja abistavaid tegusid

Kosutav kaste moodustub lugematutest veepiiskadest, mis laskuvad õrnalt alla otsekui ei kuskilt. Samamoodi, et teisi kosutada, läheb vaja rohkem kui ainult üht üllast tegu. See on hoopis meie kristlike omaduste pideva ilmutamise tulemus.

„Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu,” kirjutas apostel Paulus. „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10.) Järgigem Pauluse nõuannet. Olgem teistele tõeliseks kosutuseks nii oma kõne kui ka tegudega.

[Pildid lk 16]

Hermoni mäe kaste on taimedele kosutava niiskuse allikas

[Pilt lk 17]

Empaatiline kuulaja on teistele kosutuseks