Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Folem Fasin Blong Nambawan Man Blong Mekem Disaepol

Folem Fasin Blong Nambawan Man Blong Mekem Disaepol

Folem Fasin Blong Nambawan Man Blong Mekem Disaepol

“Tok ya we yufala i stap harem, yufala i mas tingting gud long hem.”—LUK 8:18.

1, 2. ?From wanem yu mas tingtinggud long fasin we Jisas i mekem long ol man we hem i prij long olgeta?

 JISAS KRAES i mekem wok blong bigfala tija mo nambawan man blong mekem disaepol taem hem i talem long ol man blong hem se: “Tok ya we yufala i stap harem, yufala i mas tingting gud long hem.” (Luk 8:16-18) Hemia wan gudfala rul blong folem long Kristin minista wok blong yu. Sipos yu tingtinggud long ol tijing we yu kasem long saed blong God mo ol plan blong hem, nao yu tekem aksen folem tijing ya, bambae yu karem gudfala frut long wok blong talemaot Kingdom. Yu no save harem voes blong Jisas tede, be yu save ridim ol tok blong hem mo ol wok blong hem long Baebol. ?Fasin we Jisas i mekem long ol man we hem i prij long olgeta i save tijim yumi long wanem samting?

2 Jisas i gat gudhan blong talemaot gud nius mo hem i wan nambawan man blong tijim ol trutok blong God. (Luk 8:1; Jon 8:28) Long wok blong pulum man i kam disaepol yumi mas prij mo tijim man. Sam Kristin oli gat gudhan blong prij be oli faenem i had blong karem frut long wok blong tij. Wok blong prij i minim se yumi talemaot wan nius long ol man. Be wok blong tijim man long saed blong Jeova mo ol stamba tingting blong hem i minim se yumi mas wokem wan fasin fren wetem man we yumi prij long hem. (Matiu 28:19, 20) Yumi save mekem olsem sipos yumi folem eksampol blong Jisas Kraes, we hem i Bigfala Tija mo Nambawan Man blong Mekem Disaepol.—Jon 13:13.

3. ?Sipos yu folem fasin blong Jisas, samting ya i save mekem wanem long traehad blong yu blong pulum man i kam disaepol?

3 Sipos yu folem fasin blong Jisas blong tij, bambae yu stap folem tu, advaes ya we aposol Pol i bin givim: “Long ol fasin ya we yufala i stap mekem long fes blong ol man we oli no bilif long Kraes, yufala i mas waes gud. Mo yufala i mas yusumgud ol janis we yufala i gat, blong talemaot gud nius long olgeta. Yufala i mas toktok gud long olgeta, long ol tok we olgeta oli save glad long hem. Mo yufala i mas save rod blong givim ansa long evri man, we i stret gud long olgeta evriwan.” (Kolosi 4:5, 6) Blong folem fasin blong Jisas long wok blong pulum man i kam disaepol yu mas traehad. Be samting ya bambae i mekem fasin blong yu blong tij i karem frut from we bambae i halpem yu blong ‘givim ansa we i stretgud long evri man’ olsem we wanwan long olgeta i nidim.

Jisas i Pulum Narafala Blong Toktok

4. ?From wanem yumi save talem se Jisas i wan man we i lesingud?

4 Stat taem Jisas i yangfala nomo, hem i lesin long man mo i pulum olgeta blong talemaot tingting blong olgeta. Taem hem i gat 12 yia blong hem nomo, papa mama blong hem i faenem hem i stap sidaon wetem ol tija long tempol, i stap “lesin long tok blong olgeta, mo i stap askem kwestin long olgeta.” (Luk 2:46) Jisas i no go long tempol blong lukaot rod blong daonem ol tija ya wetem save blong hem. Hem i go blong lesin, mo hem i askem kwestin tu. Fasin blong hem we hem i rere blong lesin, i wan long ol gudfala fasin ya we i mekem God mo ol man tu oli laekem hem.—Luk 2:52.

5, 6. ?Olsem wanem yumi save se Jisas i lesin long toktok blong olgeta we hem i tijim?

5 Afta we Jisas i baptaes mo tabu spirit i makemaot hem olsem Mesaea, hem i holem yet fasin blong hem blong wantem lesin long ol man. Hem i no putum tingting blong hem i stap nomo long tijing we hem i stap talemaot nao i fogetem ol man we oli stap lesin long hem. Plante taem hem i stop smol, i askem tingting blong ol man, mo i lesin long ansa blong olgeta. (Matiu 16:13-15) Afta we Lasaros, brata blong Mata, i ded, Jisas i talem long Mata se: “Man we i laef, i bilif long mi, hem bambae i no save ded samtaem.” Nao hem i askem se: “?Yu bilif long tok ya blong mi?” Nao i sua se Jisas i lesingud taem Mata i ansa long hem se: “Yes Masta. Mi mi bilif se yu yu Mesaea, yu yu Pikinini blong God.” (Jon 11:26, 27) !Ating Jisas i glad tumas blong harem we Mata i soemaot bilif blong hem olsem!

6 Taem plante disaepol oli lego Jisas, hem i wantem tumas blong harem tingting blong ol aposol blong hem. Taswe hem i askem se: “?Olsem wanem long yufala? ?Yufala tu i wantem gowe long mi?” Nao Pita i ansa se: “Masta. ?Bambae mifala i save go long hu? Yu nomo yu gat ol tok blong laef ya we i no save finis. Mo mifala i bilif finis long yu. Mifala i save finis we yu yu Tabu Man blong God.” (Jon 6:66-69) !Ating ol tok ya oli mekem Jisas i glad tumas! Long sem fasin tede, taem wan Baebol stadi i talem sam tok we i soemaot bilif blong hem, ating samting ya i save mekem yu tu yu glad bigwan.

Jisas i Lesin Wetem Respek

7. ?Wanem i mekem we plante man Sameria oli bilif long Jisas?

7 Wan narafala risen from wanem Jisas i nafgud blong pulum man i kam disaepol, hemia from we hem i kea long ol man mo i lesin wetem respek. Wan taem, Jisas i prij long wan woman Sameria klosap long wel blong Jekob long Saeka. Taem we tufala i storian, i no Jisas nomo we i toktok, be hem i lesin tu long wanem we woman ya i wantem talem. Taem Jisas i lesin long hem, hem i faenemaot se woman ya i intres long wosip blong God, nao hem i talem se God i lukaot man we bambae i wosipim Hem long spirit mo trutok. Jisas i soem respek long woman ya mo hem i rili kea long hem. Ale woman ya i go talemaot Jisas long ol man, mo ‘plante man [Sameria] oli bilif long Jisas from tok blong woman ya.’—Jon 4:5-29, 39-42.

8. ?Olsem wanem yu save yusum fasin ya we man i laekem talem tingting blong hem, blong statem wan storian long wok blong prij?

8 Plante taem, ol man oli laekem talemaot no serem ol tingting blong olgeta. Baebol i tokbaot ol man Gris long taon ya Atens, se oli laekem sidaon wanples blong talemaot ol tingting blong olgeta mo blong harem ol niufala tingting. From samting ya nao, aposol Pol i gat janis blong givim wan tok long Areopagus, ples blong miting blong olgeta, mo long rod ya hem i kasem plante man wetem gud nius. (Ol Wok 17:18-34) Taem yu yu prij, yu save statem storian wetem wan man long haos taem yu talem se: “Mi mi kam luk yu from we mi wantem save tingting blong yu long saed blong [talem samting ya we yu wantem tokbaot wetem hem].” Taem man i talem tingting blong hem, lesin gud, mo soem se yu intres long wanem we hem i talem taem yu joenem sam toktok blong yu i go wetem tingting blong hem, no askem sam moa kwestin long hem. Biaen, wetem kaen fasin, soem wanem we Baebol i talem long saed ya.

Jisas i Save Wanem Blong Talem

9. ?Jisas i mekem wanem bifo we hem i “talemaot ol tok ya blong Baebol” long Kleopas mo fren blong hem?

9 Neva Jisas i stap we hem i no save wanem blong talem long man. I tru, hem i lesingud long man, be plante taem hem i save wanem we i stap long tingting blong ol man, mo hem i save stret toktok we hem i mas talem. (Matiu 9:4; 12:22-30; Luk 9:46, 47) Smoltaem afta we Jisas i laef bakegen long ded, tu disaepol blong hem tufala i aot long Jerusalem, tufala i stap wokbaot i go long Emeas. Baebol i talem se “taem tufala i stap storian, Jisas i kam klosap long tufala, nao i stap wokbaot i go wetem tufala. Be i gat samting i blokem tingting blong tufala, we i mekem se tufala i no save luksave se Jisas. Nao Jisas i askem long tufala se, ‘Tufala. ?Wanem samting ya we yutufala i stap storian long hem i kam?’ Wantaem nomo, tufala i stanap we fes blong tufala i nogud. Nao wan long tufala, nem blong hem Kleopas, hem i talem long hem se, ‘Ating yu nomo yu wan strenja long Jerusalem, we yu no save ol samting ya we i hapen long ol dei ya we i jes pas.’ Mo Jisas i askem long tufala se, ‘?Wanem ol samting ya?’ ” Ale tufala i stori se man Nasaret ya, Jisas, hem i tijim ol man, i wokem ol merikel, mo ol man oli kilim hem i ded. Mo tufala i se, samfala oli stap talem se Jisas ya hem i laef bakegen finis long ded. Jisas, we i Bigfala Tija, i no toktok, hem i lesin long tufala, i letem Kleopas mo narafala disaepol ya, tufala i talemaot ol samting we i stap long tingting blong tufala. Afta nomo, hem i talemaot long tufala, wanem we tufala i nidim blong save, “i stap talemaot ol tok ya blong Baebol” long tufala.—Luk 24:13-27, 32.

10. ?Taem yu prij long wan man, olsem wanem yu save faenemaot tingting blong hem long saed blong wosip blong God?

10 Maet yu prij long wan man we yu no save nating tingting we hem i gat long saed blong wosip blong God. Blong faenem tingting blong hem, maet yu save talem se yu yu laekem harem tingting we ol man oli gat long saed blong prea. Nao maet yu save askem se, “?Yu yu rili ting se i gat man we i stap harem ol prea blong yumi?” Ansa we man i givim, maet i save givhan bigwan long yu blong save tingting blong man ya mo maet jos blong hem. Sipos hem i wan man we i strong long jos blong hem, maet yu yu save pulum hem blong i talemaot moa tingting blong hem taem yu askem se, “?Yu yu ting se God i lesin long evri prea? ?No yu ting se maet i gat sam prea we hem i no wantem harem?” Ol kwestin olsem oli save pulum yu mo man blong haos blong storian gud. Ale taem yu luk se i stret, yu save soem wanem we Baebol i talem long saed ya. Be taem yu mekem olsem, yu mas waesgud. I nogud blong yusum Baebol blong agensem bilif blong man ya. Sipos hem i glad blong lesin long yu, maet bambae hem i glad blong letem yu yu kambak bakegen blong luk hem. ?Olsem wanem nao sipos hem i askem wan kwestin we yu yu no save ansarem? I gud yu gobak long haos, yu lukaot moa save long saed ya. Nao taem yu faenem stret ansa bambae yu save kambak long man ya we ‘yu rere blong givim ansa long hem’ blong soemaot from wanem yu bilif olsem, mo yu save ‘toktok gud wetem hem we yu ona long hem.’—1 Pita 3:15.

Jisas i Tijim Man We i Rili Wantem Save Trutok

11. ?Wanem i save halpem yu blong faenem gudfala man we i stret blong tijim?

11 Jisas i stretgud olgeta mo hem i nafgud blong luksave hu man we i rili wantem save trutok, nao hem i save tijim man ya. Long saed blong yumi, i had moa blong faenem mo luksave hu “olgeta we oli stret blong kasem laef blong olwe.” (Ol Wok 13:48, NW) I no isi tu long ol aposol blong Jisas we hem i talem long olgeta se: “Taem yufala i go long wan taon no wan vilej, yufala i mas faenem wan gudfala man.” (Matiu 10:11) Olsem ol aposol ya blong Jisas, yu mas faenem man we i rere blong lesin mo we i wantem we yu tijim hem long ol trutok blong Baebol. Yu save faenem wan gudfala man sipos yu lesingud long evri man wanwan, mo yu traem kasem save long tingting blong olgeta wanwan.

12. ?Olsem wanem yu save gohed blong halpem wan man we i soem intres?

12 Afta we yu storian wetem wan man we hem i soem smol se hem i intres long mesej blong Kingdom, i gud we taem yu aot long hem, yu gohed blong tingbaot ol nid blong hem long saed blong spirit. Sipos yu raetemdaon wanem we yu faenemaot long saed blong wan man afta we yu serem gud nius wetem hem, samting ya i save halpem yu blong yu save gohed blong givhan long man ya long saed blong spirit. Sipos yu wantem save moa long saed blong ol bilif blong hem, fasin blong hem blong tingting, no fasin blong laef blong hem, long ol nekis taem we bambae yu gobak blong luk man ya, yu mas lesingud long wanem we hem i talem.

13. ?Wanem i save halpem yu blong luksave filing blong man long saed blong Baebol?

13 ?Olsem wanem yu save pulum wan man blong talemaot filing blong hem long saed blong Baebol? Long sam ples i gud blong askem se: “?Samtaem yu faenem i had blong kasem save long Baebol?” Ansa we man ya bambae i givim long yu i save soemaot sipos man ya i tinghae long Baebol mo God. Wan narafala rod hemia blong ridim wan vas mo askem se: “?Yu ting wanem long ol toktok ya we yumitu jes ridim?” Olsem Jisas, yu save mekem wan nambawan wok long wok blong prij sipos yu yusum ol gudfala kwestin. Be i gat wan samting we i gud blong tingbaot.

Jisas i Yusum Ol Kwestin Wetem Waes Fasin

14. ?Olsem wanem yu save soem se yu intres blong save tingting blong man be long semtaem yu no bitim mak long ol kwestin we yu askem?

14 Soem intres long tingting blong narafala be i nogud blong mekem hem i sem. Folem fasin blong Jisas. Hem i no askem kwestin olsem we hem i wantem save evri samting long laef blong ol man. Hem i tingtinggud fastaem long wanem we i stret blong askem, mo ol kwestin blong hem oli pulum man blong tingting. Jisas i lesin wetem kaen fasin mo ol tok blong hem oli mekem ol man oli harem gud mo tingting blong olgeta i spel. (Matiu 11:28) Enikaen man nomo oli kam long hem wetem ol wari mo trabol blong olgeta, oli no fraet nating long hem. (Mak 1:40; 5:35, 36; 10:13, 17, 46, 47) Sipos yu wantem we man i no fraet blong talemaot tingting we hem i gat long saed blong Baebol mo ol tijing blong Baebol, yu mas lukaot blong no askem tumas kwestin olsem se yu wan polis.

15, 16. ?Olsem wanem yu save pulum wan man blong i tokbaot ol samting long saed blong wosip?

15 Samtaem maet i no nidim blong askem kwestin. Yumi save pulum man blong i toktok taem yumi talem wan stori no wan smol save long hem, ale yumi wet blong luk wanem we man ya bambae i talem. Tingbaot taem ya we Jisas i stori wetem Nikodimas. Hem i talem se: “Sipos man i no bon bakegen blong i kam niufala man, bambae hem i no save [“go long Kingdom blong God,” NW].” (Jon 3:3) Tok ya i pulum tingting blong Nikodimas. Hem i wantem tumas blong save moa, ale hem i lesingud long wanem we Jisas i talem biaen. (Jon 3:4-20) Yu tu yu save pulum man blong i storian wetem yu sipos yu yusum rod ya.

16 Long plante ples olsem Afrika, Is Yurop mo Saot Amerika, ol man oli toktok plante long saed blong ol jos from we i gat plante plante niufala jos oli stap girap long ol ples ya. Sipos yu yu stap long wan ples olsem, maet yu save statem wan storian wetem man taem yu talem se: “Mi mi luk se i gat plante jos naoia mo samting ya i mekem tingting blong ol man i fasfas. Be mi bilif se wan dei, olgeta man long wol bambae oli joengud tugeta blong wosipim God. ?Yu yu glad blong luk we wan samting olsem i kamtru?” Taem yu tokbaot wan samting long saed blong hop blong yu we man i save intres long hem, yu save pulum hem blong serem tingting blong hem wetem yu. Mo i gud tu blong tingbaot se, i isi moa long man blong i ansarem wan kwestin sipos insaed long kwestin ya yu givim tu tingting we hem i save jus long hem. (Matiu 17:25) Afta we man blong haos i givim tingting blong hem long kwestin blong yu, yu save gohed mo ridim wan no tu vas we i ansa long kwestin blong yu. (Aesea 11:9; Sefanaea 3:9) Sipos yu lesingud mo yu tingtinggud long ansa no tok we man i talem long yu, bambae yu naf blong tingbaot samting we bambae yutufala i tokbaot nekis taem we yu yu kambak bakegen.

Jisas i Lesin Long Ol Pikinini

17. ?Wanem i soem se Jisas i intres long ol pikinini tu?

17 Jisas i no intres long bigman nomo. Hem i intres tu long ol pikinini. Hem i save gud ol pleplei we ol yangfala oli plei long hem mo ol samting we oli talem. Samtaem hem i singaot ol pikinini oli kam long hem. (Luk 7:31, 32; 18:15-17) Taem ol man oli hivap raon long Jisas blong lesin long hem, i gat plante pikinini tu we oli stap. Taem Jisas i harem ol smol boe oli stap presem hem olsem Mesaea, Jisas i lesin mo i soem se toktok blong olgeta i laenap wetem wan profet tok blong Baebol. (Matiu 14:21; 15:38; 21:15, 16) Tede, plante pikinini tu oli kam ol disaepol blong Jisas. ?Olsem wanem yu yu save halpem olgeta ya?

18, 19. ?Olsem wanem yu save halpem pikinini blong yu blong kam wan disaepol blong Jisas?

18 Sipos yu wantem halpem pikinini blong yu blong i kam wan disaepol blong God, yu mas lesin long hem. Yu mas kasem save wanem tingting we hem i gat we maet i no laenap wetem tingting blong Jeova. Nomata wanem samting we pikinini blong yu i talem, i waes blong givim wan toktok we i save mekem i gud long hem bitim we yu daonem hem. Ale nao yu save yusum ol vas blong Baebol we oli stret blong halpem pikinini blong yu blong kasem tingting blong Jeova long saed ya.

19 Kwestin i save halpem yu blong faenemaot tingting blong wan pikinini. Be pikinini i no laekem taem yumi askem tumas kwestin long hem, i sem mak nomo olsem ol bigman. Taswe, bitim we yu askem plante kwestin we i had blong ansarem, maet yu save talem wan smol toktok long saed blong yu wan. I dipen wanem nao we yutufala i tokbaot, be maet yu save talem long hem filing we yu yu gat bifo mo talem long hem from wanem yu bin harem olsem. Ale nao maet yu save askem long hem se: “?Yu tu yu gat tingting olsem?” Ol samting we pikinini blong yu bambae i talem long yu i save halpem yu bigwan blong yu givhan long hem mo blong yu leftemap tingting blong hem wetem Baebol.

Gohed Blong Folem Fasin Blong Nambawan Man Blong Mekem Disaepol

20, 21. ?From wanem yu mas lesingud taem yu traem pulum man i kam disaepol?

20 Taem yu stap storebaot wan samting wetem pikinini blong yu no eni man, i impoten tumas blong lesingud. Hemia i impoten tumas, nating sipos hem i bigman no pikinini. Yes, hemia wan rod blong soemaot se yu lavem man. Taem yu lesin, yu soemaot se yu gat tingting daon, mo yu soemaot tu long man we i toktok se yu gat respek long hem mo yu kea long hem. Yes, taem yu lesin yu mas tingting gud long wanem we man i talem long yu.

21 Taem yu stap long wok blong prij, lesingud long wanem we ol man long ol haos wanwan oli talemaot long yu. Sipos yu tingting gud long wanem we oli talem, ating bambae yu naf blong luksave weswan trutok blong Baebol bambae i pulum intres blong olgeta. Ale, yu save halpem olgeta sipos yu traem folem ol defdefren fasin blong Jisas blong tijim man. Taem yu mekem olsem bambae yu hapi mo yu harem gud from we yu stap folem fasin blong Nambawan Man blong Mekem Disaepol.

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?Olsem wanem Jisas i pulum ol narafala blong talemaot ol tingting blong olgeta?

• ?From wanem Jisas i lesin long ol man we hem i stap tijim olgeta?

• ?Yu save yusum ol kwestin olsem wanem long wok blong prij?

• ?Yu save mekem wanem blong halpem ol pikinini blong kam disaepol blong God?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 24]

Taem yu prij, yu mas lesingud

[Tok blong pija long pej 26]

Yumi folem fasin blong Jisas taem yumi halpem ol pikinini blong oli wosipim God