Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Kaselɔi Afeelɔ Ni He Esa Waa Lɛ

Kasemɔ Kaselɔi Afeelɔ Ni He Esa Waa Lɛ

Kasemɔ Kaselɔi Afeelɔ Ni He Esa Waa Lɛ

“Nyɛkwɛa ní ahia yɛ bɔ ni nyɛnuɔ lɛ hewɔ.”—LUKA 8:18.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ okase gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ ekɛ mɛi ye eha yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

BENI Yesu Kristo kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ “nyɛkwɛa ní ahia yɛ bɔ ni nyɛnuɔ lɛ hewɔ” lɛ, no mli lɛ eetsu enitsumɔ akɛ Tsɔɔlɔ Kpele kɛ Kaselɔi Afeelɔ lɛ. (Luka 8:16-18) Ákɛ Kristofonyo lɛ, nakai esa akɛ ofee yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ́ obo gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoo ahe lɛ toi, ni okɛtsu nii lɛ obaatsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔ ni yeɔ omanye. Yɛ anɔkwale mli lɛ, onyɛŋ onu Yesu gbee ŋmɛnɛ, shi obaanyɛ okane nibii ni ewie kɛ nibii ni efee lɛ ahe saji ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ. Mɛni Ŋmalɛi nɛɛ haa wɔleɔ yɛ gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ ekɛ mɛi ye eha yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

2 Yesu ji sanekpakpa shiɛlɔ ni he esa waa diɛŋtsɛ, ni etsɔɔ Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ jogbaŋŋ. (Luka 8:1; Yohane 8:28) Kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ biɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ fɛɛ, ni kɛlɛ ewa kɛha Kristofoi komɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ shiɛlɔi lɛ akɛ amɛaatsɔɔ mɛi anii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Shiɛmɔ biɔ ni ajaje shɛɛ sane ko, shi ebiɔ ni kaselɔ feelɔ lɛ aha wekukpãa ahi lɛ kɛ mɛi ni etsɔɔ amɛ Yehowa yiŋtoo kɛ Yehowa he nii lɛ ateŋ. (Mateo 28:19, 20) Abaanyɛ afee enɛ kɛtsɔ Yesu Kristo ni ji Tsɔɔlɔ Kpele kɛ Kaselɔi Afeelɔ lɛ kasemɔ nɔ.—Yohane 13:13.

3. Kɛ́ okase Yesu lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni ofee mɛi kaselɔi lɛ mli aba?

3 Kɛ́ okase gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ etsɔɔ nii lɛ, no lɛ okɛ bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ miitsu nii akɛ: “Nyɛnyiɛa yɛ nilee mli, yɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahiɛ, ni nyɛtsu nyɛdekã lɛ he nii. Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli, ni nyɛle bɔ ni sa akɛ nyɛhaa mɔ fɛɛ mɔ hetoo.” (Kolosebii 4:5, 6) Ákɛ oookase Yesu yɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ, shi nakai feemɔ baaha onitsɔɔmɔ amɔ shi ejaakɛ ebaaye ebua bo koni ‘ole bɔ ni sa akɛ ohaa mɔ fɛɛ mɔ hetoo’ ni sa.

Yesu Ha Efee Mlɛo Eha Mɛi Krokomɛi akɛ Amɛaawie

4. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yesu ji mɔ ko ni boɔ sane toi jogbaŋŋ lɛ?

4 Kɛjɛ Yesu gbekɛbiiashi tɔɔ lɛ eboɔ mɛi atoi ni ehaa efeɔ mlɛo kɛhaa mɛi akɛ amɛaatsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni eye afii 12 lɛ efɔlɔi yana lɛ ni eta tsɔɔlɔi lɛ ateŋ yɛ sɔlemɔwe lɛ, ní “eebo amɛ toi ni eebibii amɛ nii.” (Luka 2:46) Jeee nilee ni Yesu yɔɔ lɛ ni eetao ekɛshwie tsɔɔlɔi lɛ ahiɛaŋ shi hewɔ etee sɔlemɔwe lɛ. Etee jɛmɛ ni eyabo sane toi, eyɛ mli moŋ akɛ ebibii amɛ saji. Ekolɛ saji atoi ni eboɔ jogbaŋŋ lɛ ji su ko ni ha ená duromɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ.—Luka 2:52.

5, 6. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu bo mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ asusumɔi atoi lɛ?

5 Beni abaptisi Yesu ni afɔ lɛ mu ni ebatsɔ Mesia lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ebo mɛi atoi jogbaŋŋ. Ehaaa ni enitsɔɔmɔ lɛ ahe ejwɛŋmɔ aahu akɛ ehiɛ baakpa mɛi ni baa amɛbaboɔ lɛ toi lɛ anɔ. Bei pii lɛ, emɛɔ fioo, ebiɔ amɛsusumɔ yɛ saji ahe ni eboɔ nɔ ni amɛyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. (Mateo 16:13-15) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Marta nyɛminuu Lazaro gbo lɛ, Yesu kɛɛ Marta akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ kã ni eheɔ minɔ eyeɔ lɛ, egboŋ gbi ko gbi ko kɛaatee naanɔ.” No sɛɛ lɛ ebi Marta akɛ: “Oheɔ enɛ oyeɔ lo?” Ekã shi faŋŋ akɛ beni Marta ha lɛ hetoo akɛ “hɛɛ, Nuŋtsɔ; miihe miiye akɛ bo ji Kristo, Nyɔŋmɔ bi lɛ,” Yesu bo lɛ toi. (Yohane 11:26, 27) Kwɛ bɔ ni Yesu tsui baanyɔ emli eha beni Marta jie ehemɔkɛyeli kpo yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ!

6 Beni Yesu kaselɔi lɛ pii kpa yɛ esɛɛ lɛ, ená he miishɛɛ akɛ ebo bɔ ni ebɔfoi lɛ susuɔ nɔ ni eba lɛ he amɛhaa lɛ toi. No hewɔ lɛ, ebi amɛ akɛ: “Ani nyɛ hu nyɛmiisumɔ akɛ nyɛaatee?” Simon Petro here lɛ nɔ akɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔɔtee? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ; ni wɔ lɛ wɔhe wɔye ni asaŋ wɔná wɔle akɛ bo ji Kristo, Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ bi lɛ!” (Yohane 6:66-69) Wiemɔi nɛɛ baaha Yesu aná miishɛɛ waa! Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ ko jie ehemɔkɛyeli kpo yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ ebaaha oná miishɛɛ.

Yesu Jɛ Bulɛ Mli Ebo Mɛi Atoi

7. Mɛni hewɔ Samariabii pii he Yesu nɔ amɛye lɛ?

7 Yiŋtoo kroko hewɔ ni Yesu ji kaselɔi afeelɔ ni ye omanye lɛ ji akɛ esusu mɛi ahe ni ejɛ bulɛ mli ebo amɛ toi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ Yesu ye Samaria yoo ko odase yɛ Yakob nubu lɛ he yɛ Sikar. Beni sanegbaa lɛ yaa nɔ lɛ, Yesu kome too pɛ ewieee; ebo nɔ ni yoo lɛ yɔɔ kɛɛmɔ toi. Beni Yesu boɔ lɛ toi lɛ eyɔse akɛ yoo lɛ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ he miishɛɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ miitao mɛi ni baaja Lɛ yɛ mumɔŋ kɛ anɔkwale mli. Yesu jie bulɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo etsɔɔ yoo nɛɛ, ni no ha yoo lɛ yagba mɛi krokomɛi Yesu he sane ni “Samariabii lɛ ni jɛ nakai maŋ lɛŋ lɛ ateŋ mɛi pii hé enɔ ye yɛ yoo lɛ wiemɔ lɛ ni eŋɔye odase” lɛ hewɔ.—Yohane 4:5-29, 39-42.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni mɛi sumɔɔ akɛ amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji ahe lɛ baanyɛ aye abua bo ni okɛ amɛ agba sane yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

8 Bei pii lɛ, mɛi sumɔɔ akɛ amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, blema Ateenebii lɛ sumɔɔ akɛ amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji ahe ni amɛbo saji heei atoi. Enɛ ha shiɛmɔ ko ní bɔfo Paulo shiɛ yɛ Areopago ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ wo yibii. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:18-34) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ oyana mɔ ko yɛ shĩa ni oyaashiɛ otsɔɔ lɛ lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ akɛ, “Mibabo saramɔ, ejaakɛ masumɔ ni male osusumɔ yɛ sane nɛɛ he [tsɔɔmɔ sane pɔtɛɛ ni ji].” Bo mɔ lɛ susumɔ yɛ sane lɛ he lɛ toi ni owie nɔ ko yɛ he loo bi lɛ sane yɛ he. No sɛɛ lɛ jɛɛ mlihilɛ mli otsɔɔ lɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ sane lɛ he.

Yesu Le Bɔ ni Ajeɔ Sanegbaa Shishi Ahaa

9. Mɛni Yesu fee dani egbala “nibii ni yɔɔ ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli” etsɔɔ Kleopa kɛ mɔ ni fata ehe lɛ?

9 Yesu lilɛi wuuu edaaŋ. Yɛ toibolɔ kpakpa ni eji lɛ sɛɛ, bei pii lɛ ele nɔ ni mɛi susuɔ he ni ele nɔ tuuŋtu ni esa akɛ ewie yɛ sanegbaa mli. (Mateo 9:4; 12:22-30; Luka 9:46, 47) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni atée Yesu shi etsɛɛɛ lɛ ekaselɔi ateŋ mɛi enyɔ yiŋ kɛjɛ Yerusalem kɛmiiya Emao. Sanekpakpa lɛ mli amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni amɛgbagbaa saji lɛ ni amɛbibiɔ amɛhe saji lɛ, Yesu diɛŋtsɛ babɛŋkɛ amɛ, ni ekɛ amɛ nyiɛ; shi atsĩmɔ amɛhiŋmɛii agbɛ ní amɛkayoo lɛ. Ni ekɛɛ amɛ akɛ; Mɛɛ saji nyɛgbagbaa yɛ gbɛ lɛ nɔ ni nyɛfee mɔbɔmɔbɔ nɛɛ? Shi amɛteŋ mɔ kome ni atsɛ́ɔ lɛ Kleopa lɛ to he ni ekɛɛ lɛ akɛ: Ani okome pɛ ji gbɔ yɛ Yerusalem ni leee saji ni eba jɛi yɛ gbii nɛɛ amli lɛ? Ni ekɛɛ amɛ akɛ: Mɛɛ saji ni?” Tsɔɔlɔ Kpele lɛ fee toi eha amɛ beni amɛgbála mli akɛ Yesu Nazarenyo lɛ, tsɔɔ mɛi anii, efee naakpɛɛ nibii, ni asɛŋ lɛ lɛ. Amɛkɛɛ lɛ akɛ, mɛi komɛi kɛɛ akɛ atée Yesu shi. Yesu ŋmɛ Kleopa kɛ mɔ ni fata ehe lɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ. No sɛɛ lɛ, egbála “nibii ni yɔɔ ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli” ni esa akɛ amɛle lɛ mli etsɔɔ amɛ.—Luka 24:13-27, 32.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ ole mɔ ko ni okɛ lɛ ekpe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hemɔkɛyeli?

10 Ekolɛ olé nɔ ni mɔ ni obaayana yɛ shĩa lɛ heɔ eyeɔ. Bɔni afee ni ole lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ akɛ osumɔɔ ni ole bɔ ni mɛi susuɔ sɔlemɔ he amɛhaa. No sɛɛ lɛ, obaanyɛ obi lɛ akɛ, “Ani osusuɔ akɛ mɔ ko yɛ ni boɔ sɔlemɔi atoi lɛɛlɛŋ?” Ekolɛ hetoo ni ebaaha bo lɛ baaha ole esusumɔ yɛ sane nɛɛ he kɛ ehemɔkɛyeli. Kɛ́ eji mɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he miishɛɛ lɛ, ekolɛ obaabɔ mɔdɛŋ ni ole ehemɔkɛyeli lɛ he nibii krokomɛi kɛtsɔ sane ni ooobi lɛ akɛ, “Ani osusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ boɔ sɔlemɔi fɛɛ atoi, aloo ekolɛ sɔlemɔi komɛi yɛ ni enyaaa he?” lɛ nɔ. Sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ etsɛ sanegbaa kɛba. Kɛ́ ehe bahia ni okɛ lɛ asusu nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ sane lɛ he lɛ, esa akɛ okɛ hiɛshikamɔ atsu nii ni okawie oshi mɔ lɛ hemɔkɛyeli lɛ. Kɛ́ enya okɛ lɛ sanegbaa lɛ he lɛ, ekolɛ ebaaná he miishɛɛ akɛ oku osɛɛ kɛba ekoŋŋ. Shi mɛni esa akɛ ofee kɛ́ ebi bo sane ko ni olé hetoo lɛ? Obaanyɛ oya ni oyatao mli ni oku osɛɛ oyatsɔɔ lɛ ‘hiɛnɔkamɔ ní yɔɔ omli lɛ shishi, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ.’—1 Petro 3:15.

Yesu Tsɔɔ Mɛi ni Sa lɛ Anii

11. Mɛni baaye ebua bo ni ona mɛi ni sa ní esa akɛ atsɔɔ amɛ nii lɛ?

11 Yesu ni ji nuu ni eye emuu lɛ yɛ sɛɛyoomɔ ni ha enyɛ ena mɛi ni sa ni esa akɛ atsɔɔ amɛ nii lɛ. Wɔnáaa lɛ mlɛo akɛ wɔɔna mɛi ni “ajie ato naanɔ wala lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Bɔfoi lɛ hu náaa lɛ mlɛo akɛ amɛaatao mɛi ni tamɔ nakai. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Maŋ fɛɛ maŋ aloo akrowa fɛɛ akrowa mli ni nyɛaatee lɛ, nyɛbia mɔ ni sa shi yɛ jɛi.” (Mateo 10:11) Taakɛ Yesu kaselɔi lɛ fee lɛ, esa akɛ otao mɛi ni miisumɔ ni amɛbo Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ toi ni amɛmiisumɔ hu ni atsɔɔ amɛ nii lɛ. Obaanyɛ ona mɛi ni sa lɛ kɛtsɔ mɛi fɛɛ ni okɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ atoi ni ooobo jogbaŋŋ, kɛ kadimɔ ni oookadi bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ feɔ enii ehaa lɛ nɔ.

12. Te ooofee tɛŋŋ ni oya nɔ oye obua mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ?

12 Kɛ́ oyashiɛ otsɔɔ mɔ ko ni yɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ oooya nɔ osusu Biblia mli anɔkwalei ni esa akɛ ele lɛ ahe. Kɛ́ oŋmala nɔ ni oyoo yɛ mɔ lɛ he beni okɛ lɛ gba sanekpakpa lɛ he saji oshwie shi lɛ, enɛ baaye abua bo ni oya nɔ oye obua lɛ yɛ mumɔŋ. Be fɛɛ be ni obaaku osɛɛ oyasara lɛ ekoŋŋ lɛ, esa akɛ obo lɛ toi jogbaŋŋ bɔni afee ni ole ehemɔkɛyeli, esu, loo shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ he nii babaoo.

13. Mɛni baanyɛ aye abua bo koni oyoo bɔ ni mɔ ko buɔ Biblia lɛ ehaa?

13 Te ooofee tɛŋŋ oye obua mɛi ni amɛkɛɛ bo bɔ ni amɛbuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ amɛhaa? Yɛ hei komɛi lɛ, eyeɔ omanye kɛ abi mɛi akɛ, “Kɛ́ okane Biblia lɛ, ani ewaa kɛhaa bo akɛ ooonu shishi?” Bei pii lɛ hetoo ni mɔ ko kɛbaaha yɛ sanebimɔ nɛɛ he lɛ baaha ona kɛji ekpɛlɛɔ Ŋmalɛi lɛ mli saji lɛ anɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ loo ekpɛlɛɛɛ nɔ. Gbɛ kroko ji akɛ obaakane ŋmalɛ ko ni obi lɛ akɛ, “Te onaa wiemɔ nɛɛ tɛŋŋ?” Obaanyɛ oye omanye babaoo tamɔ Yesu yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ́ okɛ sanebimɔi ni sa tsu nii lɛ. Shi kɛlɛ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ sanebimɔi baatsu nii wɔha lɛ he.

Yesu kɛ Sanebimɔi Tsu Nii yɛ Gbɛ ni Mɔɔ Shi Nɔ

14. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔɔ yɛ akɛ oyɛ mɛi asusumɔi ahe miishɛɛ, ni kɛlɛ otaaa amɛdaaŋ?

14 Ha mɛi krokomɛi ana akɛ oyɛ amɛsusumɔi ahe miishɛɛ, shi kwɛmɔ ni okawo amɛ hiɛgbele. Kasemɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Yesu etaaa mɔ daaŋ, shi moŋ ekɛ sanebimɔi ni haa mɔ susuɔ nii ahe tsu nii. Yesu ji toibolɔ ni mli jɔ ni haa mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ ahe jɔɔ amɛ ni amɛhiɛ gbooo hu. (Mateo 11:28) Gbɔmɛi srɔtoi nyɛɔ amɛbɛŋkɛɔ lɛ ni amɛkɛ lɛ gbaa amɛnaagbai ahe sane. (Marko 1:40; 5:35, 36; 10:13, 17, 46, 47) Kɛ́ mɛi aaanyɛ abɛŋkɛ bo koni amɛkɛɛ bo amɛsusumɔi yɛ Biblia lɛ kɛ etsɔɔmɔi lɛ ahe lɛ, no lɛ esaaa akɛ otaa amɛdaaŋ.

15, 16. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ okɛ mɛi agba jamɔ he saji?

15 Kɛfata sanebimɔi ni okɛaatsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ he lɛ, obaanyɛ oha mɛi aná he miishɛɛ akɛ amɛkɛ bo aaagba sane kɛtsɔ nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni ooowie ní obo nɔ ni amɛyɔɔ kɛɛmɔ yɛ he lɛ toi lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kɛɛ Nikodemo akɛ: “Kɛji ajɛɛɛ ŋwɛi afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ena.” (Yohane 3:3) Wiemɔi nɛɛ mɔ Nikodemo tsui aahu akɛ ebi Yesu sane yɛ he, ni ebo nɔ ni Yesu yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. (Yohane 3:4-20) Obaanyɛ otsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ oha mɛi aná he miishɛɛ akɛ amɛkɛ bo aaagba sane.

16 Ŋmɛnɛ lɛ, bɔ ni jamɔi heei ayi faa babaoo lɛ ebatsɔ sane ni mɛi fɔɔ gbaa waa yɛ Afrika, Europa Bokagbɛ, kɛ Latin Amerika. Yɛ hei ni tamɔ nɛkɛ lɛ, bei pii lɛ obaanyɛ oje sanegbaa shishi akɛ: “Bɔ ni jamɔi ayi faa babaoo lɛ ebatsɔ yiŋsusumɔ eha mi. Shi miyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ etsɛŋ ni gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ amli lɛ baafee ekome kɛjá Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale mli. Ani obaasumɔ lɛ nakai?” Kɛ́ owie nɔ ko ni haa mɛi ahiɛ feɔ amɛ yaa yɛ ohiɛnɔkamɔ lɛ he lɛ, no baanyɛ aha mɛi atsɔɔ amɛsusumɔ. Ewaaa akɛ aaaha saji ni abaanyɛ aha hetoo yɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ lɛ ahetoo. (Mateo 17:25) Kɛ́ shĩatsɛ lɛ tsɔɔ esusumɔ yɛ osanebimɔ lɛ he lɛ, kanemɔ ŋmalɛ kome loo enyɔ ni okɛha hetoo. (Yesaia 11:9; Zefania 3:9) Kɛ́ obo mɔ lɛ toi jogbaŋŋ, ni okadi bɔ ni efee enii eha lɛ, obaanyɛ ona nɔ ni esa akɛ okɛ lɛ asusu he be kroko kɛ́ oku osɛɛ kɛtee eŋɔɔ.

Yesu Bo Gbekɛbii Atoi

17. Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu ná gbekɛbii ahe miishɛɛ?

17 Jeee onukpai pɛ ahe miishɛɛ Yesu ná, ená gbekɛbii hu ahe miishɛɛ. Ele shwɛmɔi ni gbekɛbii shwɛɔ kɛ nibii ni amɛwieɔ. Bei komɛi lɛ etsɛ́ɔ amɛ kɛbaa eŋɔɔ. (Luka 7:31, 32; 18:15-17) Gbekɛbii pii fata mɛi ni boɔ Yesu toi lɛ ahe. Beni gbekɛbii hii lɛ bolɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ, egbala ejwɛŋmɔ kɛtee amɛ nɔ ni etsɔɔ akɛ Ŋmalɛi lɛ egba enɛ efɔ̃ shi. (Mateo 14:21; 15:38; 21:15, 16) Ŋmɛnɛ, gbekɛbii pii miitsɔmɔ Yesu kaselɔi. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua amɛ?

18, 19. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua obi ní ebatsɔ Yesu kaselɔ?

18 Esa akɛ obo obi lɛ toi bɔni afee ni oye obua lɛ ni etsɔ kaselɔ. Esa akɛ ole esusumɔi ní kɛ Yehowa susumɔ kpãaa gbee lɛ. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni obi lɛ baawie lɛ, nilee yɛ mli akɛ ooojie eyi klɛŋklɛŋ. No sɛɛ lɛ obaanyɛ okɛ ŋmalɛi ni sa aye abua lɛ ni enu bɔ ni Yehowa susuɔ nakai saji lɛ ahe ehaa lɛ shishi.

19 Sanebimɔi baaye abua bo ni ole gbekɛbii asusumɔi. Shi gbekɛbii sumɔɔɔ ni ataa amɛdaaŋ taakɛ eji yɛ onukpai hu agbɛfaŋ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooobi obi lɛ saji ni wawai babaoo ni eha bo hetoo lɛ, obaanyɛ owie bo diɛŋtsɛ ohe sane kuku. Obaanyɛ odamɔ sane ni nyɛsusuɔ he lɛ nɔ okɛɛ lɛ bɔ ni osusu sane ko he oha be ko ni eho, kɛ nɔ hewɔ ni osusu nakai. No sɛɛ lɛ obaanyɛ obi lɛ akɛ, “Ani bo hu ohiɛ nakai susumɔ?” Hetoo ni obi lɛ baaha lɛ baanyɛ aha ojɛ Ŋmalɛ lɛ mli okɛ lɛ agba sane ní owo lɛ hewalɛ ní oye obua lɛ.

Yaa nɔ Okase Kaselɔi Afeelɔ ni He Esa Waa Lɛ

20, 21. Kɛ́ oofee mɛi kaselɔi lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ obo amɛ toi jogbaŋŋ lɛ?

20 Kɛ́ okɛ obi loo mɔ krokro miisusu sane ko he lɛ, esa akɛ obo lɛ toi jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai feemɔ tsɔɔ suɔmɔ. Kɛ́ obo mɔ lɛ toi lɛ, etsɔɔ akɛ oyɛ heshibaa, ni oojie bulɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo ootsɔ lɛ. Shi kɛlɛ, mɔ lɛ toi ni ooobo jogbaŋŋ lɛ biɔ ni ohiɛ ahi wiemɔi ni ewieɔ lɛ anɔ.

21 Daa kɛ otee shiɛmɔ lɛ, bo shĩatsɛmɛi lɛ atoi jogbaŋŋ. Kɛ́ obo nɔ ni amɛwieɔ lɛ toi jogbaŋŋ lɛ, ewaaa akɛ oooyɔse Biblia mli anɔkwalei ni amɛbaaná he miishɛɛ. No sɛɛ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni otsɔ gbɛ̀i srɔtoi ni Yesu tsɔ nɔ etsɔɔ nii lɛ anɔ oye obua amɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaná miishɛɛ ni otsui baanyɔ omli ejaakɛ ookase Kaselɔi Afeelɔ ni he esa waa lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha efee mlɛo eha mɛi krokomɛi akɛ amɛaajie amɛsusumɔi akpo?

• Mɛni hewɔ Yesu bo mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ toi lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okɛ sanebimɔi atsu nii yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

• Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua gbekɛbii ni amɛtsɔmɔ Yesu kaselɔi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Bo sane toi kɛ́ ooshiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Kɛ́ wɔye wɔbua gbekɛbii ni amɛtsɔmɔ kaselɔi lɛ belɛ wɔmiikase Yesu