Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Idikija muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi

Idikija muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi

Idikija muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi

‘Dimukayi munudi numvua.’​—LUKA 8:18.

1, 2. Bua tshinyi udi ne bua kukonkonona mushindu uvua Yezu umona bantu pavuaye ubayisha?

YEZU KRISTO uvua wenza mudimu wende wa Mulongeshi munene ne muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi pakambilaye bayidi bende ne: ‘Dimukayi munudi numvua.’ (Luka 8:16-18) Mubelu eu udi utangila mudimu webe wa buena Kristo. Wewe muteya ntema ku malu audi ulonga adi atangila Nzambi ne disua diende, neuatumikile ne newikale mumanyishi wa Bukalenge muimpe. Kuena mua kumvua dîyi dia Yezu lelu to, kadi udi mua kubala mu Bible malu avuaye muambe ne muenze. Malu aa adi aleja tshinyi bua mushindu uvua Yezu umona bantu pavuaye ubayisha?

2 Yezu uvua mumanyishi mulenga wa lumu luimpe ne mulongeshi wa Mukanda wa Nzambi wa pa buende. (Luka 8:1; Yone 8:28) Mudimu wa kuvuija bantu bayidi udi ulomba kuyisha bantu ne kubalongesha. Kadi bitu bikolela bamue bena Kristo badi bayisha bimpe bua kulongesha bantu badibu bapeta bimpe. Padi kuyisha kumvuija kumanyisha mukenji kampanda, kulongesha bantu malu a Yehowa ne disua diende kutu kuoku kulomba bua mulongeshi adie bulunda ne mulongi. (Matayo 28:19, 20) Udi mua kuenza nunku wewe widikija Yezu Kristo Mulongeshi munene ne muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi.​—Yone 13:13.

3. Kuidikija Yezu nekukuambuluishe bishi mu mudimu webe wa kuvuija bantu bayidi?

3 Wewe widikija mushindu uvua Yezu ulongesha, neulonde mubelu wa mupostolo Paulo udi wamba ne: ‘Nuende mu meji ku mêsu kua bantu badi kabayi munkatshi mua bena ditabuja; nudisumbile tshikondo patshiditshiku tshia kuenza bimpe. Mêyi enu ikale ne ngasa misangu yonso, matue bu luepu, bua nuenu numanye mua kuandamuna muntu ne muntu dîyi.’ (Kolosai 4:5, 6) Kuidikija Yezu mu mudimu wa kuvuija bantu bayidi kudi kulomba kudienzeja bikole, kadi nekulengeje mushindu webe wa dilongesha bualu nekukuambuluishe bua ‘kuandamuna muntu ne muntu’ bilondeshile tshidiye natshi dijinga.

Yezu uvua usaka bakuabu bua kuakula

4. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Yezu uvua mumanye kuteleja?

4 Yezu uvua ne tshibidilu tshia kuteleja bantu ne kubasaka bua kuakula katshia ku buana buende. Tshilejilu pavuaye ne bidimu 12, baledi bende bakamusangana ku ntempelo munkatshi mua balongeshi, ‘umvua mêyi abu, ne ubakonka malu.’ (Luka 2:46) Yezu kavua muye ku ntempelo bua kuleja balongeshi dimanya diende to, kadi uvua muye bua kubateleja, nansha muvuaye wela nkonko. Bu muvuaye mumanye kuteleja bakuabu, ke bua tshinyi uvua mua kuikala mulengelele Nzambi ne bantu.​—Luka 2:52.

5, 6. Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Yezu uvua uteleja bantu bavuaye ulongesha?

5 Yezu wakatungunuka ne kuteleja bantu nansha pakaluaye Masiya panyima pa batismo wende. Kavua anu ushindamena pa malu avuaye ulongesha upua muoyo bantu bavua balue bua kumuteleja to. Misangu ya bungi uvua wimana, webeja tshivuabu bela meji ne uteleja mandamuna abu. (Matayo 16:13-15) Tshilejilu, panyima pa lufu lua Lazalo muanabu ne Mâta, Yezu wakambila Mâta ne: ‘Muntu yonso udi ne muoyo, udi ungitabuja, kêna ufua tshiendelele.’ Ke kumuebejaye ne: ‘Wewe udi witabuja dîyi edi anyi?’ Kakuyi mpata Yezu wakateleja diandamuna dia Mâta edi: ‘Bulelela, Mukalenge, ngakuitabuja ne: Wewe udi Kristo, Muana wa Nzambi.’ (Yone 11:26, 27) Uvua mua kuikala mumvue disanka dia bungi pakumvuaye Mâta uleja ditabuja diende nanku.

6 Dîba divua bayidi ba bungi balekele Yezu, wakajinga kumvua muvua bapostolo bende bela meji. Ke kubebejaye ne: ‘Nuenu kabidi, kanuena basue kuya anyi?’ Simona Petelo wakamuandamuna ne: ‘Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele. Tuakuitabuja, tudi bamanye ne: Wewe udi Wa Tshijila wa Nzambi.’ (Yone 6:66-69) Yezu uvua mua kuikala musanke pavuaye mumvue mêyi au! Udi pebe mua kumvua disanka padi mulongi wa Bible uleja ditabuja diende mu mushindu wa muomumue.

Yezu uvua uteleja ne kanemu

7. Bua tshinyi bena Samalea ba bungi bakitabuja Yezu?

7 Bualu bukuabu buvua buenza bua Yezu amanye kuvuija bantu bayidi bimpe buvua ne: uvua uditatshisha bua bantu ne ubateleja ne kanemu. Tshilejilu, dimue dituku wakayisha mukaji mukuabu muena Samalea pabuipi ne tshina tshia mâyi tshia ku Suka. Yezu kavua wakula anu nkayende to, kadi uvua uteleja tshivua mukaji au wamba. Pavua Yezu umuteleja, wakamona muvuaye munange malu a Nzambi ke kumuambilaye ne: Nzambi uvua ukeba bantu bavua mua kumutendelela mu nyuma ne mu bulelela. Yezu wakaleja muvuaye uditatshisha bua mukaji au ne umunemeka. Ke bualu kayi pavua mukaji au muambile bakuabu bualu bua Yezu, ‘bena Samalea ba bungi ba mu musoko au bakamuitabuja bualu bua dîyi dia mukaji.’​—Yone 4:5-29, 39-42.

8. Mushindu utu bantu basue kuleja lungenyi luabu pa bualu kampanda udi mua kukuambuluisha bishi bua kutuadija kuyukila ne bantu mu buambi?

8 Misangu ya bungi, bantu batu basue kuleja lungenyi luabu pa bualu kampanda. Tshilejilu, bena mu tshimenga tshia kale tshia Atena bavua banange kuleja lungenyi luabu ne kuteleja malu mapiamapia. Bualu ebu buakafikisha mupostolo Paulo ku dienza muyuki mulenga mu Aleopago mu tshimenga atshi. (Bienzedi 17:18-34) Nunku bua kutuadija kuyukila ne muntu mu buambi lelu udi mua kuamba ne: “Ndi mulue kukutangila bualu ndi musue kumanya tshiudi wela meji bua [bualu kampanda].” Uteleje tshidiye wamba ne usakidile malu makuabu anyi wele nkonko pa bidiye muambe. Pashishe umuleje mu bukalanga tshidi Bible wamba bua bualu abu.

Yezu uvua mumanye tshia kuamba

9. Ntshinyi tshivua Yezu muenze kumpala kua ‘kujinguluila’ Keleopa ne mulunda wende “Mukanda wa Nzambi”?

9 Yezu kavua upangila tshia kuamba nansha. Pa kumusha muvuaye mumanye kuteleja bantu, uvua kabidi misangu ya bungi mumanye tshivua bantu bela meji ne tshia kubambila. (Matayo 9:4; 12:22-30; Luka 9:46, 47) Tshilejilu, panyima pa dibika diende ku lufu, bayidi bende babidi bavua bumbuka ku Yelushalema batangile ku Emau. Bible udi wamba ne: ‘Pakadibu bayikila bakonkangana, Yezu mene wakalua nabu pabuipi, wakenda nabu. Kadi mêsu abu akadi bitayitayi, kabakamumanya. Yeye wakabakonka ne: Nudi nuenda nuyikidila tshinyi? Bobu bakimana babungame. Mukuabu, dîna diende Keleopa, wakamukonka kabidi ne: Apu wewe udi muenyi udi usomba pa nkayebe mu Yelushalema kuyi mumanye malu akulua matuku aa? Yeye wakabakonka ne: Malu kayi?’ Mulongeshi munene wakateleja pavuabu bamuambila muvua Yezu wa ku Nazaleta mulongeshe bantu, muenze bishima ne bamushipe. Mpindieu bantu bakuabu bavua bamba mukavuaye mubike ku lufu. Yezu wakalekela Keleopa ne mulunda wende bakula. Pashishe wakabumvuija malu avuabu ne bua kumanya, ‘kubajinguluilaye Mukanda wa Nzambi.’​—Luka 24:13-27, 32.

10. Mmunyi muudi mua kumanya mmuenenu wa muntu bua malu a Nzambi?

10 Udi mua kuikala kuyi mumanye mudi muntu kampanda uudi upeta mu buambi umona malu a Nzambi. Bua kumanya, udi mua kumuambila ne: utu musue kumanya tshidi bantu bela meji bua disambila. Pashishe udi mua kumuebeja ne: “Udi wela meji ne: Kudi muntu udi uteleja masambila anyi?” Diandamuna diende didi mua kuleja tshidiye wela meji bua malu a Nzambi ne tshitendelelu tshidiye. Yeye musue malu a Nzambi, udi mua kukeba bua kumanya malu makuabu pa kumuebeja ne: “Udi wela meji ne: Nzambi udi uteleja masambila onso anyi? Peshi kudi amue adiye kayi witaba?” Nkonko ya nunku idi mua kunufikisha ku diyikila bilenga. Padibi bikengela kumuleja tshidi Bible wamba bua bualu ebu, umuleja ne bukalanga buonso, kuyi wakula bibi bua bidiye witabuja to. Yeye munange binudi nuyukila, udi mua kukulomba bua walukile kabidi. Kadi yeye muele lukonko luudi kuyi mua kuandamuna? Udi mua kuya kukeba diandamuna ne kualukila mudilongolole bua kufila ‘muanda wa ditekemena didi munda muebe, kadi wenza nunku ne kalolo ne ditshina.’​—1 Petelo 3:15.

Yezu wakalongesha bantu bavua bakumbanyine

11. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kupeta bantu badi bakumbanyine kubalongesha?

11 Bu muvua Yezu muntu mupuangane, uvua umanya bantu bavua bakumbanyine bua kubalongesha. Kadi bitu bitukolele tuetu bua kumanya bantu badi ‘badilongolole bua muoyo wa tshiendelele.’ (Bienzedi 13:48, NW) Ke muvuabi kabidi bua bapostolo bavua Yezu muambile ne: “Panuafika mu musoko munene anyi mu musoko mukese, kebayi udi mudilongolole mua kunuakidila.” (Matayo 10:11, Muanda Mulenga Lelu) Anu bu bapostolo ba Yezu udi ne bua kukeba bantu badi basue kuteleja malu a Nzambi ne kulonga Dîyi diende. Udi mua kubapeta paudi uteleja muntu ne muntu uudi uyukila nende, utangila mudiye wangata malu audi umuambila.

12. Mushindu kayi uudi mua kutungunuka ne kuambuluisha muntu udi munange lumu luimpe?

12 Wewe mumbuke kudi muntu udi muteleje bimpe mukenji wa Bukalenge, mbimpe utungunuka ne kuela meji ku malu makuabu a mu Bible adiye ne bua kumanya. Wewe ufunda malu audi mumone panyima pa diyukila ne muntu lumu luimpe, nebikuambuluishe bua kutungunuka ne kumuambuluisha bimpe. Dîba dionso diudi umupinganyina, ikala umuteleja bimpe wewe musue kumanya malu adiye witabuja, lungenyi luende ne nsombelu wende.

13. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kumanya mudi muntu umona Bible?

13 Mmunyi muudi mua kufikisha bantu bua kukuambila mudibu bamona Dîyi dia Nzambi? Mu imue miaba udi mua kuebeja muntu ne: “Utuku umona ne: bua kumvua malu adi mu Bible mbikole anyi?” Diandamuna ditu misangu ya bungi dileja mushindu udi muntu umona Dîyi dia Nzambi. Peshi udi mua kubadila muntu mvese kampanda ne kumuebeja ne: “Udi umona ne: tshidi mvese wamba ntshiotshi anyi?” Anu bu Yezu, udi mua kuenza malu a bungi mu buambi wewe wela nkonko mimpe. Kadi wadimuka!

Yezu uvua wela nkonko mu mushindu muimpe

14. Mmunyi muudi mua kuleja muudi uditatshisha bua kumanya lungenyi lua bantu, nansha kuyi ubela nkonko?

14 Leja muudi uditatshisha bua kumanya lungenyi lua bantu, kadi kuyi ubasombesha kasekaseka to. Enza bu muvua Yezu wenza. Kavua wela bantu nkonko ya kapangisha, kadi uvua wela nkonko ivua ibeleshisha meji. Yezu uvua kabidi utelejangana bimpe, ukolesha bantu ne badiumvua bimpe. (Matayo 11:28) Bantu ba mishindu yonso kabavua belakana bua kumukuatshila malu abu to. (Mâko 1:40; 5:35, 36; 10:13, 17, 46, 47) Bantu bobu kabayi belakana bua kukuambila mudibu bamona Bible ne malu adimu, mbimpe nansha kubenga kubela nkonko.

15, 16. Mmunyi muudi mua kufikisha bantu ku ditaba bua kuyukila nebe malu a Nzambi?

15 Pa kumusha diela nkonko mimpe, udi mua kufikisha muntu ku ditaba bua kuyukila nebe paudi umuambila bualu budi bumulenga ku muoyo, ne kuteleja diandamuna diende. Tshilejilu, Yezu wakambila Nikodemo ne: ‘Bikala muntu kayi muledibue tshiakabidi, kêna mumanye mua kutangila bukalenge bua Nzambi.’ (Yone 3:3) Mêyi au akakemesha Nikodemo bikole ne kavua mua kupanga kuandamuna ne kuteleja Yezu. (Yone 3:4-20) Udi pebe mua kusaka bantu ku diyukila nebe mushindu wa muomumue.

16 Lelu eu bungi bua bitendelelu bipiabipia bidi bienzeka, bidi bikoka ntema ya bantu miaba bu mudi mu Afrike, ku Mputu wa ku Est ne mu Amerike wa pankatshi ne wa kuinshi. Miaba bu mudi eyi udi mua kutuadija muyiki nunku: “Bungi budi bitendelelu lelu budi bungelesha meji bikole. Kadi ndi mutekemene bua kumona mu matuku makese kumpala eku muikala bisamba bionso ne bua kuikala mu buobumue mu tshitendelelu tshilelela. Udiku pebe musue bualu ebu buenzeke anyi?” Wewe wakula bua bualu kampanda budi bukemesha pa ditekema diebe, udi mua kufikisha bantu ku dikuleja lungenyi luabu. Tumanye ne: bitu bipepele bua kuandamuna lukonko padiku mishindu ibidi ya kuluandamuna. (Matayo 17:25) Muntu yeye mumane kuandamuna lukonko luebe, uluandamune pebe ne mvese umue anyi ibidi. (Yeshaya 11:9; Sefanya 3:9) Wewe uteleja ne ntema diandamuna dia muntu, udi mua kumanya tshinudi mua kuyukila musangu walonda.

Yezu uvua uteleje bana

17. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu uvua munange bana?

17 Yezu kavua munange anu bantu bakulumpe to, kadi uvua munange kabidi bana. Uvua mumanye manaya a bana ne malu avuabu bamba. Misangu mikuabu uvua ubikila bana bua kulua kudiye. (Luka 7:31, 32; 18:15-17) Bana ba bungi bavua munkatshi mua bantu bavua bateleja Yezu. Pavua bana bele mbila bua kutumbisha Masiya, wakateleja ne kuambaye mukavua Mukanda wa Nzambi mumanyishe bualu abu. (Matayo 14:21; 15:38; 21:15, 16) Lelu, bana ba bungi badi balua bayidi ba Yezu. Nunku mmunyi muudi mua kubambuluisha?

18, 19. Mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua akole mu nyuma?

18 Bua kuambuluisha muanebe bua akola mu nyuma, udi ne bua kuikala umuteleja. Udi ne bua kumanya ngenyi idiye nayi nansha yoyi kayiyi yumvuangana ne meji a Yehowa. Nansha muana yeye mukuambile tshinyi, mbimpe kuanji kumuela kalumbandi kumpala kua bionso. Pashishe udi mua kuangata Bible ne kubala mvese idi mikumbanyine bua kumuambuluisha bua afika ku diumvua tshidi mmuenenu wa Yehowa mu bualu ebu.

19 Nkonko idi ne mushinga bua kumanya lungenyi lua muana. Kadi anu bu bantu bakulumpe, bana kabatu pabu basue kubela nkonko mipitepite bungi to. Pamutu pa kutatshisha muana bua kuandamuna nkonko yebe mikole, udi mua kumuambila mu tshikoso bualu budi bukutangila. Bilondeshile bualu bunudi nuyikidila, udi mua kumuambila muutu udiumvua bua bualu abu ne kumumvuija bua tshinyi bitu nanku. Pashishe udi mua kumuebeja ne: “Utu udiumvua pebe bu meme anyi?” Diandamuna dia muana didi mua kukufikisha ku mushindu mulenga wa kumuambuluishe ne Mukanda wa Nzambi ne kumukolesha.

Tungunuka ne kuidikija muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi

20, 21. Bua tshinyi udi ne bua kumanya kuteleja paudi uvuija bantu bayidi?

20 Nansha wewe uyikila ne muana anyi muntu mukulumpe bua bualu kayi buonso, mbimpe kumanya kuteleja. Wewe uteleja bantu, udi uleja muudi mubanange. Paudi uteleja muntu, udi uleja muudi udipuekesha, umunemeka ne uditatshisha bua bualu buende. Kadi kuteleja kudi kulomba ne: wikale ne ntema ku malu adi muntu ukuambila.

21 Paudi uyisha, wikala uteleja ne ntema bantu baudi uyukila nabu. Wewe ubateleja ne ntema, udi mua kumanya malu a mu Bible adi mua kubalenga ku muoyo. Pashishe udienzeje bua kubambuluisha pa kuidikija mishindu mishilangane ivua Yezu ulongesha. Wewe wenza nunku, newikale ne disanka bualu udi widikija muntu wa kumpala mu divuija bantu bayidi.

Newandamune bishi?

• Mmunyi muvua Yezu ufikisha bantu ku dileja lungenyi luabu?

• Bua tshinyi Yezu uvua uteleja bantu bavuaye ulongesha?

• Mmushindu kayi uudi mua kuela bantu nkonko paudi ubayisha?

• Udi mua kuenza tshinyi bua kuambuluisha bana bua kukolabu mu nyuma?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Paudi uyisha, ikala uteleja bantu

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Tudi tuidikija Yezu patudi tuambuluisha bana bua kukola mu nyuma