Kas sa oled Jehoova päevaks valmis?
Kas sa oled Jehoova päevaks valmis?
„Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga!” (SEFANJA 1:14)
1.–3. a) Mida ütleb Piibel Jehoova päeva kohta? b) Milline „Jehoova päev” meid ees ootab?
JEHOOVA suur päev ei ole 24 tunni pikkune. See on pikem periood, mil õelate üle viiakse täide jumalik kohtuotsus. Jumalatutel on põhjust tunda hirmu selle pimeduse, raevu, tulise viha, häda ja hävingu päeva ees (Jesaja 13:9; Aamos 5:18–20; Sefanja 1:15). „Oh seda päeva!” öeldakse Joeli prohvetikuulutuses, „Sest Jehoova päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!” (Joel 1:15). Ent neile, kes on „õiglased südamelt”, saab Jumalast sel päeval Päästja (Laul 7:11).
2 Väljend „Jehoova päev” viitab jumaliku kohtuotsuse täideviimisele eri aegadel. Näiteks tabas „Jehoova päev” Jeruusalemma elanikke aastal 607 e.m.a babüloonlaste käe läbi (Sefanja 1:4–7). Sellega sarnane Jumala kohtuotsuse täideviimine toimus aastal 70 m.a.j, mil Jumal kasutas tema Poja hüljanud juudi rahva üle kohut mõistes roomlasi (Taaniel 9:24–27; Johannese 19:15). Samuti ennustab Piibel „Jehoova päeva”, mil ta sõdib „kõigi paganate” vastu (Sakarja 14:1–3). Jumala vaimu mõjutusel seostas apostel Paulus seda päeva Jeesus Kristuse juuresolekuga, mis algas Jeesuse kui taevase Kuninga troonileseadmisega aastal 1914 (2. Tessalooniklastele 2:1, 2). Nüüd, mil Jehoova päev on juba horisondil kumamas, on olnud Jehoova tunnistajate aastatekst 2007 eriti sobilik. See kirjakohast Sefanja 1:14 võetud tekst kõlab: „Ligidal on Jehoova suur päev.„
3 Kuna Jumala suur päev on ligidal, on praegu õige aeg näidata, et oleme selleks valmis. Kuidas selleks päevaks valmistuda? Mida veel oleks tarvis teha, et Jehoova päevaks valmis olla?
Näita, et oled valmis
4. Milliseks raskeks katsumuseks Jeesus valmistus?
4 Maailmaajastu lõpetuse kohta käivas prohvetikuulutuses ütles Jeesus Kristus oma jüngritele: „Olge teiegi valmis” (Matteuse 24:44). Seda teatavaks tehes oli Jeesus ise valmis raskeks katsumuseks – surmaks lunastusohvrina (Matteuse 20:28). Mida me saame õppida sellest, kuidas Jeesus end ette oli valmistanud?
5., 6. a) Kuidas aitab meil armastus Jumala ja inimeste vastu valmistuda Jehoova päevaks? b) Millist eeskuju andis Jeesus ligimesearmastuses?
5 Jeesus armastas kogu südamest Jehoovat ja tema õigusnorme. Kirjakoht Heebrealastele 1:9 ütleb: „Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi!” Armastusest oma taevase Isa vastu jäi Jeesus tema ees laitmatuks. Jumal varjab meid, kui meil on tema vastu samasugune armastus ja kui me elame ta nõuete kohaselt (Laul 31:24). Tänu sellisele armastusele ja kuulekusele saame olla Jehoova suureks päevaks valmis.
6 Jeesuse väljapaistvaks isikuomaduseks oli armastus inimeste vastu. Tal oli „hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Seepärast kuulutaski Jeesus inimestele head sõnumit, nõnda nagu ka meid ajendab armastus kuulutama ligimestele sõnumit Kuningriigist. Armastus Jumala ja ligimese vastu hoiab meid kui kristlikke jumalateenijaid aktiivsena, misläbi saame valmistuda Jehoova suureks päevaks (Matteuse 22:37–39).
7. Miks me võime olla Jehoova päeva oodates rõõmsad?
7 Jeesus tegi Jehoova tahtmist hea meelega (Laul 40:9). Kui meil on samasugune meelelaad, valmistab meile rõõmu see, et oleme Jumala ees pühas teenistuses. Sel juhul oleme isetud andjad nagu Jeesus, ja see teeb meid tõesti õnnelikuks (Apostlite teod 20:35). Tõepoolest, „rõõm Jehoovast on [meile] kindlaks linnaks”. Sel moel oleme Jumala suureks päevaks paremini valmis (Nehemja 8:10).
8. Miks meil tuleks Jehoovaga palve kaudu lähedasemaks saada?
8 Tulised palved Jumala poole aitasid Jeesusel valmistuda usukatseteks. Ta palvetas, kui Johannes teda ristis. Ta palvetas kogu öö, kui ta apostleid välja valis (Luuka 6:12–16). Ning eks puuduta igat piiblilugejat sügavalt Jeesuse südamesttulevad palved tema maise elu viimasel ööl (Markuse 14:32–42; Johannese 17:1–26). Kas sina palvetad sagedasti nagu Jeesus? Pöördu tihti Jehoova poole, püsi palves, otsi püha vaimu juhatust ning kui see juhatus on selgunud, ära viivita seda järgimast. Praegusel kriitilisel ajal, mil Jumala päev on kiiresti lähenemas, on tihedad suhted taevase Isaga üliolulised. Niisiis, saa kindlasti Jehoovaga palve kaudu veelgi lähedasemaks (Jakoobuse 4:8).
9. Kui oluline on olla huvitatud Jehoova nime pühitsemisest?
9 Ka see, et Jeesus oli huvitatud Jehoova püha nime pühitsemisest, aitas tal valmistuda eesootavateks katsumusteks. Õpetas ta ju järelkäijaidki, et oma palvetes Jumala poole paluksid nad: „Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Kui meie sügavaks sooviks on Jehoova nime pühitsemine ehk pühaks pidamine, siis püüame hoiduda tegemast midagi, mis võiks sellele nimele teotust tuua. Niiviisi oleme paremini valmis Jehoova suureks päevaks.
Kas ehk tuleks võtta ette muudatusi?
10. Miks on tarvilik oma elu läbi uurida?
10 Kas sa oleksid tõepoolest Jehoova päevaks valmis, juhul kui see peaks homme tulema? Igaüks meist peaks oma elu läbi uurima, et näha, kas mingid teod või hoiakud vajaksid parandamist. Pidades silmas inimese praeguse elu lühidust ja ebakindlust, tuleb igaühel meist päevast päeva vaimselt valvel olla (Koguja 9:11, 12; Jakoobuse 4:13–15). Vaadelgem siis mõningaid tegureid, mida meil tuleks oma elus ehk tähele panna.
11. Millise sihi oled sa endale piiblilugemise osas seadnud?
11 Üheks tähtsaks teguriks on „ustava ja mõistliku sulase” manitsus lugeda iga päev Piiblit (Matteuse 24:45). Võiksid näiteks seada endale sihiks lugeda Pühakiri alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni kord aastas läbi, võttes sealjuures aega järelemõtlemiseks. Piibli 1189 peatükki võid sa läbi lugeda aastaga, kui loed umbes neli peatükki päevas. Iga Iisraeli kuningas pidi Jehoova käsuõpetust lugema „kõik oma elupäevad”. Ka Joosua talitas ilmselt nõnda (5. Moosese 17:14–20; Joosua 1:7, 8). Vaimsetel karjastel on tõesti oluline lugeda Jumala Sõna iga päev, sest seeläbi saavad nad jagada „tervet õpetust” (Tiitusele 2:1).
12. Mida peaks ajendama sind tegema Jehoova päeva ligidus?
12 Jehoova päeva ligidus peaks ajendama sind korrapäraselt kristlikel koosolekutel käima ja nii palju kui võimalik neil osalema (Heebrealastele 10:24, 25). Seeläbi parandad sa oma võimeid kuningriigikuulutajana, kes püüab leida ja aidata neid, kellel on igavese elu suhtes õige südamehoiak (Apostlite teod 13:48, UM). Võib-olla saaksid olla ka muul moel koguduses aktiivsem, näiteks abistades eakaid või julgustades noori. Selline tegevus võib olla väga rahuldustpakkuv!
Suhted teistega
13. Mida tuleks meil endalt seoses uue isiksusega riietumisega küsida?
13 Kas ehk oleks sul Jehoova päeva ligidust silmas pidades vaja tõsisemalt püüelda selle poole, et „riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse”? (Efeslastele 4:20–24.) Kui arendad endas jumalakartlikke omadusi, siis tõenäoliselt tajuvad ka teised, et sa käid Jumala vaimus ning tood esile selle vilja (Galaatlastele 5:16, 22–25). Kas sa võiksid mainida konkreetseid tegusid, mis näitavad, et sina ja su pere olete riietunud uue isiksusega? (Koloslastele 3:9, 10.) Kas sa oled näiteks tuntud lahkete tegude poolest kaasusklike ja teiste vastu? (Galaatlastele 6:10.) Jehoova päevaks valmistuda aitavaid jumalakartlikke omadusi arendab Pühakirja korrapärane uurimine.
14. Miks peaks inimene paluma enesevalitsust arendada püüdes püha vaimu?
14 Mida teha siis, kui sa kipud kergesti ärrituma ja mõistad, et vajaksid rohkem enesevalitsust? Seegi omadus kuulub vilja hulka, mida sinus võib tuua esile Jumala püha vaim. Seepärast palu püha vaimu vastavalt Jeesuse sõnadele: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. ... Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:9–13).
15. Mida tuleks teha, kui sinu ja kaaskristlase vahel on pingeid?
15 Oletagem, et sinu ja kaaskristlase vahel on pingeid. Sel juhul püüa igati suhet parandada, edendades seeläbi koguduses rahu ja ühtsust (Laul 133:1–3). Rakenda Jeesuse nõuannet kirjakohas Matteuse 5:23, 24 või Matteuse 18:15–17. Kui oled lasknud päikesel loojuda, olles ikka veel ärritatud seisundis, ole kiire asja korda seadma. Tihtilugu pole vaja muud kui valmisolekut andestada. Paulus kirjutab: „Olge lahked üksteise vastu, südamlikud [„hellalt kaastundlikud”, UM], andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:25, 26, 32).
16. Mis valdkondades eeldab abielu kaastundlikkust?
16 Abielusuhted eeldavad hella kaastundlikkust ja mõnikord ka andeksandi. Kui sul on vaja olla abikaasa vastu armastavam ja kaastundlikum, kasuta selle eesmärgi poole püüdlemisel Jumala ja tema Sõna abi. Kas ehk sinul omalt poolt oleks tarvis midagi teha, vastamaks kirjakohas 1. Korintlastele 7:1–5 öeldule, et leevendada stressi ja hoida ära truudusetust? Kahtlemata on see üks eluvaldkond, mis eeldab abielumehelt või -naiselt hella kaastundlikkust.
17. Mida tuleks inimesel teha, kui ta on tõsiselt patustanud?
17 Mida teha siis, kui oled tõsiselt patustanud? Võta asja heastamiseks midagi ette nii pea kui võimalik. Kindlasti otsi abi kristlikelt kogudusevanematelt. Nende palved ja nõuanded aitavad sul oma vaimset tervist taastada (Jakoobuse 5:13–16). Palveta Jehoova poole kahetseval meelel. Kui sa seda ei tee, jääb sind piinama süütunne ja vaevama südametunnistus. Seda koges Taavet, ent kui kosutav oli talle kergendus, mille tõi süü ülestunnistamine Jehoova ees! Taavet kirjutas: „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud! Õnnis on inimene, kellele Jehoova pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust!” (Laul 32:1–5). Jehoova andestab neile, kes on patustanud, kuid kahetsevad seda siiralt (Laul 103:8–14; Õpetussõnad 28:13).
Hoidu olemast osa sellest maailmast
18. Kuidas tuleks suhtuda sellesse maailma?
18 Kindlasti ootad sa igatsusega imelist uut maailma, mida on tõotanud meie taevane Isa. Kuidas sa aga suhtud Jumalast võõrdunud ülekohtusest inimkonnast koosnevasse maailma? Saatanal, „selle maailma vürstil”, polnud mingit voli Jeesus Kristuse üle (Johannese 12:31; 14:30, P 1997). Kahtlemata ei taha ka sina, et Kuradil ja tema maailmal sinu üle voli oleks, seepärast järgi apostel Johannese sõnu: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas.” Nõnda toimida on arukas, sest „maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:15–17).
19. Milliseid sihte ergutatakse kristlikke noori endale seadma?
19 Kas sa aitad oma lastel „hoida end maailmast reostamatuna”? (Jakoobuse 1:27.) Saatana sooviks on su lapsed õnge võtta. Mitmesuguste klubide ja muude asutuste eesmärgiks ongi teha noortest Saatana maailma osa. Kuid Jehoova teenijad juba kuuluvad organisatsiooni, kes ainsana elab selle kurja maailma lõpu üle. Seega tuleks kristlikke noori ergutada olema „innukad Issanda töös” (1. Korintlastele 15:58). Jumalakartlikel vanematel tuleb aidata oma lastel seada sihte, mis annavad neile õnneliku ja sisuka elu, toovad au Jumalale ning valmistavad neid ette Jehoova päevaks.
Näe seda, mis tuleb pärast Jehoova suurt päeva
20. Miks meil tuleks suunata pilk igavesele elule?
20 Kui su pilk on suunatud igavesele elule, võid oodata Jehoova päeva rahuliku südamega (Juuda 20, 21). Sa ootad pikisilmi igavest elu paradiisis, seega on sul lootus saada tagasi nooruslik elujõud ning kasutada piiramatul määral aega meeldivate eesmärkide saavutamiseks ja Jehoova paremaks tundmaõppimiseks. Tegelikult saad sa Jumalat igavesti tundma õppida, sest praegu teavad inimesed ainult „tema tee ääri” (Iiob 26:14). Kui kütkestav tulevik!
21., 22. Milliseid teadmisi saad sa ülesäratatutega vastastikku vahetada?
21 Paradiisis saavad täita lünki meie minevikuteadmistes need, kes üles äratatakse. Seal on Eenok selgitamas, kust ta leidis vajalikku vaprust kuulutada Jehoova sõnumit jumalatutele inimestele (Juuda 14, 15). Noa pajatab kindlasti sellest, kuidas käis laeva ehitamine. Aabraham ja Saara saavad rääkida sellest, mida nad tundsid Uuri mugavusi maha jättes ja telkidesse elama asudes. Mõelgem, kuidas Ester toob ära lähemaid üksikasju selle kohta, mil moel ta seisis oma rahva eest ja nurjas Haamani vandenõu nende vastu (Ester 7:1–6). Kujutlegem Joonat jutustamas, kuidas ta kolm päeva hiigelsuure kala kõhus oli, või Ristija Johannest rääkimas, mis tunded teda valdasid, kui ta Jeesust ristis (Luuka 3:21, 22; 7:28). Kui palju põnevat võib teada saada!
22 Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal võib sul avaneda võimalus aidata ülesäratatutel tulla „Jumala tunnetusele” (Õpetussõnad 2:1–6). Milline rõõm on näha, kuidas inimesed tänapäeval Jehoova Jumalat tundma õpivad ja sellekohaselt käituvad! Kuid kujutlegem, millist rõõmu võime tunda tulevikus, kui Jehoova õnnistab meie pingutusi õpetada ammumöödunud aegadel elanud inimesi ning kui nad sellele tänuliku südamega vastavad!
23. Mida meil tuleks kindlameelselt teha?
23 Me ei suudagi oma ebatäiuses kokku arvata või hinnata kogu seda kasu, mis meile praegu Jehoova rahvana osaks saab (Laul 40:6). Eriti tänulikud võime olla Jumala vaimse hoolitsuse eest (Jesaja 48:17, 18). Olgem Jehoova suurt päeva oodates kogu südamega pühas teenistuses, ükskõik millistes oludes me ka ei elaks.
Kuidas sa vastaksid?
• Mis on „Jehoova päev”?
• Kuidas sa saad Jehoova päevaks valmis olla?
• Milliseid muudatusi meil tuleks ehk võtta ette nüüd, mil Jehoova päev on nii ligidal?
• Mida sa ootad ajalt, mil Jehoova päev on möödas?
[Küsimused]
[Pilt lk 12]
Jeesus oli katsumusteks valmis
[Pilt lk 15]
Milline eesõigus on aidata ülesäratatutel Jehoovat tundma õppida!