Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Osaa Ohe Oto Yehowa Gbi Lɛ?

Ani Osaa Ohe Oto Yehowa Gbi Lɛ?

Ani Osaa Ohe Oto Yehowa Gbi Lɛ?

“Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ, ebɛŋkɛ, ni eeye oyai naakpa.” —ZEFANIA 1:14.

1-3. (a) Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yehowa gbi lɛ he? (b) Mɛɛ “Yehowa gbi” kã wɔhiɛ?

YEHOWA gbi wulu lɛ sɛɛ jɛkɛ fe gbi kome ni heɔ ŋmɛlɛtswai 24. Eji be ni Nyɔŋmɔ kɛkpataa efɔŋfeelɔi ahiɛ. Esa akɛ mɛi ni jaaa Nyɔŋmɔ lɛ ashe nakai gbi lɛ gbeyei ejaakɛ ebaafee duŋ, mlila, mlifu ní naa wa, fĩmɔ, kɛ amaŋfɔfeemɔ gbi. (Yesaia 13:9; Amos 5:18-20; Zefania 1:15) Yoel gbalɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Ao, nakai gbi lɛ! ejaakɛ Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ, ni eeeba tamɔ hiɛkpatamɔ kɛaajɛ Ofe lɛ ŋɔɔ.” (Yoel 1:15) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ baahere “mɛi ni ja yɛ amɛtsuiiaŋ lɛ” ayiwala yɛ nakai be ni yɔɔ gbeyei lɛ mli.—Lala 7:11.

2 Wiemɔ ni ji “Yehowa gbi lɛ” kɔɔ hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaa efɔŋfeelɔi anɔ yɛ bei srɔtoi amli lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Babilonbii lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii kɛkpata Yerusalembii lɛ ahiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ ji “Yehowa gbi.” (Zefania 1:4-7) Romabii lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii yɛ afi 70 Ŋ.B. kɛkpata Yudafoi amaŋ ni kpoo e-Bi lɛ hiɛ lɛ hu ji “Yehowa gbi.” (Daniel 9:24-27; Yohane 19:15) Biblia lɛ gba hu akɛ “Yehowa gbi” ko miiba ni ‘ekɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ aaawu.’ (Zakaria 14:1-3) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Paulo ni etsɔɔ mli akɛ nakai gbi lɛ kɛ Kristo nɔyeli lɛ ni je shishi beni awó lɛ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ yɛ tsakpãa. (2 Tesalonikabii 2:1, 2) Akɛni okadii ni wɔnaa lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa gbi lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi afi ŋmalɛ kɛha afi 2007 ni ajie kɛjɛ Zefania 1:14 lɛ sa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ekaneɔ akɛ: “Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ.”

3 Akɛni Nyɔŋmɔ gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ osaa ohe oto. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ osaa ohe oto Yehowa gbi wulu lɛ? Mɛɛ nibii krokomɛi esa akɛ ofee ni okɛsaa ohe oto Yehowa gbi lɛ?

Saamɔ Ohe Oto

4. Mɛɛ kaa wulu Yesu saa ehe eto?

4 Yɛ Yesu Kristo gbalɛ ni kɔɔ je nɛŋ naagbee lɛ he lɛ mli lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.” (Mateo 24:44) Beni Yesu wie nakai wiemɔ lɛ, no mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ hu esaa ehe eto kaa wulu ko—gbo ni ebaagbo akɛ kpɔmɔ afɔleshãa nɔ̃ lɛ. (Mateo 20:28) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ esaa ehe eto lɛ mli?

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ haa wɔfeɔ mɛi ni esaa amɛhe amɛto Yehowa gbi lɛ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu fee efɔ̃ shi yɛ suɔmɔ ni anáa ahaa naanyo gbɔmɔ lɛ gbɛfaŋ?

5 Yesu kɛ etsui muu fɛɛ sumɔɔ Yehowa kɛ E-jalɛ shishitoo mlai lɛ. Hebribii 1:9 lɛ wie Yesu he akɛ: “Osumɔɔ jalɛ ni onyɛɔ efɔŋfeemɔ; hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ ni ji o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ mlifilimɔ mu lɛ efɔo fe onanemɛi lɛ.” Akɛni Yesu sumɔɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ hewɔ lɛ, eye lɛ anɔkwa kɛwula shi. Kɛ́ wɔná suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ wɔha Nyɔŋmɔ ni wɔye emlai lɛ anɔ lɛ, ebaabaa wɔ yi. (Lala 31:24) Suɔmɔ kɛ toiboo ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaye abua wɔ koni wɔsaa wɔhe wɔto Yehowa gbi wulu lɛ.

6 Yesu su ko ni kadiɔ lɛ waa ji suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ amɛhewɔ, akɛni etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ.” (Mateo 9:36) No hewɔ lɛ, Yesu shiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi taakɛ bɔ ni suɔmɔ kanyaa wɔ hu koni wɔjaje Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ haa wɔshiɛɔ kɛ ekãa, ni enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔtoɔ Yehowa gbi wulu lɛ.—Mateo 22:37-39.

7. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ beni wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ?

7 Yesu ná he miishɛɛ waa akɛ eeefee Yehowa suɔmɔnaa nii. (Lala 40:9) Kɛ́ wɔná su ni tamɔ nakai lɛ, wɔ hu wɔkɛ miishɛɛ baasɔmɔ Nyɔŋmɔ. Taakɛ Yesu fee lɛ, wɔ hu wɔbaajɛ wɔsuɔmɔ mli wɔye wɔbua mɛi krokomɛi, ni enɛ baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Hɛɛ, ‘Yehowa he nyamɔ lɛ ji wɔhewalɛ.’ Yehowa he nyamɔ nɛɛ baasaa wɔ ato Nyɔŋmɔ gbi wulu lɛ.—Nehemia 8:10.

8. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa waa yɛ sɔlemɔ mli lɛ?

8 Sɔlemɔ ni Yesu sɔleɔ waa lɛ saa lɛ eto ehemɔkɛyeli lɛ he kaai ni ekɛkpe lɛ. Beni Yohane baptisiɔ lɛ lɛ, no mli lɛ eesɔle. Yesu shi kpe nyɔɔŋnyɔɔŋ fɛɛ kɛsɔle dani ehala ebɔfoi lɛ. (Luka 6:12-16) Aso Biblia kanelɔ ko yɛ ni kɛ́ ekane bɔ ni Yesu sɔle kɛjɛ etsuiŋ yɛ gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ agbe lɛ lɛ he sane lɛ, enaŋ enɔ hewalɛ? (Marko 14:32-42; Yohane 17:1-26) Ani ofɔɔ sɔlemɔ taakɛ Yesu fee lɛ? Bɛŋkɛmɔ Yehowa be fɛɛ be, ŋɔɔ be ni fa okɛsɔle, bi koni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ bo gbɛ, ni kɛ́ mumɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ fee faŋŋ eha bo lɛ, okɛ oyaiyeli atsu he nii. Akɛni Nyɔŋmɔ gbi wulu lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai yɛ be ni jaraa nɛɛ mli hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wekukpãa ni yɔɔ wɔ kɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ lɛ mli awa waa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa waa yɛ sɔlemɔ mli.—Yakobo 4:8.

9. Ani Yehowa gbɛi lɛ he ni aaatse lɛ he hiaa?

9 Akɛni Yesu miisumɔ ni atse Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ he hewɔ lɛ, no hu ye ebua lɛ ni esaa ehe eto kaai ni ekɛkpe lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle amɛbi Nyɔŋmɔ akɛ: “[Ha] ogbɛi lɛ he atse.” (Mateo 6:9) Kɛ́ wɔmiisumɔ waa akɛ Yehowa gbɛi lɛ he atse, loo efee krɔŋkrɔŋ lɛ, wɔbaabɔ mɔdɛŋ waa koni wɔkafee nɔ ko ni baagbe egbɛi lɛ he guɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ wɔto Yehowa gbi wulu lɛ.

Ani Tsakemɔi Komɛi Yɛ ni Esa akɛ Ofee?

10. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔpɛi wɔshihilɛ mli wɔkwɛ lɛ?

10 Kɛ́ Yehowa gbi lɛ aaaba wɔ lɛ, ani abaana bo akɛ osaa ohe oto? Ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaapɛi eshihilɛ mli ekwɛ akɛ ani esa akɛ efee tsakemɔi yɛ enifeemɔi loo esui komɛi ahe lo. Akɛni wɔwala sɛɛ kɛɛɛ ni wɔlé nɔ ni baaba wɔ nɔ wɔ́ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ koni eha wekukpãa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa daa gbi. (Jajelɔ 9:11, 12; Yakobo 4:13-15) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ daa lɛ ahe wɔkwɛa.

11. Mɛni ji oti ni okɛma ohiɛ kɛha Biblia lɛ kanemɔ?

11 Gbɛtsɔɔmɔ ni “tsulɔ anɔkwafo” lɛ kɛhaa akɛ wɔkane Biblia lɛ daa gbi lɛ ji nibii ni ehe hiaa ni wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ lɛ ateŋ ekome. (Mateo 24:45) Obaanyɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ daa afi lɛ, obaakane Ŋmalɛ lɛ kɛjɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛyashi Kpojiemɔ ni oŋɔ be ní okɛjwɛŋ nibii ni okaneɔ lɛ anɔ. Kɛ́ okane Biblia mli woji lɛ yitsei ejwɛ daa gbi lɛ, obaanyɛ okane Biblia lɛ ni hiɛ yitsei 1,189 muu lɛ fɛɛ yɛ afi mli. Afã koni mɔ fɛɛ mɔ ní ye nɔ akɛ maŋtsɛ yɛ Israel lɛ akane Yehowa Mla lɛ “ewala gbii abɔ fɛɛ.” Ekã shi faŋŋ akɛ Yoshua fee nakai. (5 Mose 17:14-20; Yoshua 1:7, 8) Kwɛ bɔ ni ehe miihia waa akɛ asafoŋ onukpai lɛ akane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi, ejaakɛ no baaye ebua amɛ ni amɛtsɔɔ “tsámɔ tsɔɔmɔ” lɛ!—Tito 2:1.

12. Mɛni esa akɛ bɔ ni Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ atsirɛ bo ni ofee?

12 Esa akɛ bɔ ni Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ atsirɛ bo ni oba Kristofoi akpeei daa ni okɛ ohe awo mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Hebribii 10:24, 25) Kɛ́ ofee nakai lɛ ebaaye ebua bo ni ohe asa akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ, ni onyɛ otao mɛi ni ajie ato naanɔ wala lɛ ni oye obua amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Ekolɛ obaanyɛ ofee ekãa yɛ asafo lɛ mli yɛ gbɛ̀i krokomɛi hu anɔ, tamɔ yelikɛbuamɔ ni okɛaaha mɛi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ kɛ hewalɛ ní ooowo gbekɛbii. Nifeemɔi nɛɛ baaha otsui anyɔ omli naakpa!

Wekukpãa ni Kã Okɛ Mɛi Krokomɛi Ateŋ

13. Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe yɛ gbɔmɔ hee lɛ ní wɔɔwo lɛ he?

13 Akɛni Yehowa gbi lɛ eshɛ etã hewɔ lɛ, ani ehe miihia ni obɔ mɔdɛŋ waa ni ‘owo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ’? (Efesobii 4:20-24) Beni onáa Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui lɛ, ewaaa akɛ mɛi krokomɛi aaana akɛ ‘oonyiɛ yɛ mumɔ naa’ ni ojieɔ mumɔ lɛ yibii lɛ akpo. (Galatabii 5:16, 22-25) Ani obaanyɛ otsɔɔ nifeemɔi pɔtɛɛi komɛi ni okɛ oweku lɛ feɔ ní haa anaa akɛ nyɛwo gbɔmɔ hee lɛ? (Kolosebii 3:9, 10) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ale bo akɛ ofeɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ejurɔ? (Galatabii 6:10) Ŋmalɛ lɛ ni oookase daa lɛ baaye abua bo ni oná Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui ni baasaa bo ato Yehowa gbi lɛ.

14. Be mli ni mɔ ko bɔɔ mɔdɛŋ ni ená henɔyeli lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ esɔle ebi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ?

14 Mɛni obaanyɛ ofee kɛ́ ona akɛ otsui sháa bo, ni oyoo akɛ ehe miihia ni oye ohe nɔ waa lɛ? Henɔyeli fata sui ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aha ojie lɛ kpo lɛ ahe. No hewɔ lɛ, sɔlemɔ obi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ taakɛ Yesu wiemɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, akɛ: “Nyɛbia, ni aaaha nyɛ; nyɛtaoa, ni nyɛaana; nyɛshia, ni aaagbele nyɛ. . . . Belɛ kɛji nyɛ ni nyɛji mɛi fɔji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ ni nyɛkɛ nikeenii kpakpai keɔ nyɛbii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ lɛ.”—Luka 11:9-13.

15. Kɛ́ béi yɛ okɛ naanyo heyelilɔ ko teŋ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?

15 Ŋɔɔ lɛ akɛ béi yɛ okɛ naanyo heyelilɔ ko teŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ ni osaa béi lɛ koni toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli. (Lala 133:1-3) Okɛ Yesu ŋaawoo ni yɔɔ Mateo 5:23, 24 loo Mateo 18:15-17 lɛ atsu nii. Kɛ́ ohaa hulu nyɔɔ shi yɛ omlila nɔ lɛ, belɛ jajemɔ su nɛɛ oya. Bei pii lɛ, nɔ ni he hiaa ji shwelɛ ni anáa akɛ akɛaafa. Paulo ŋma akɛ: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.”—Efesobii 4:25, 26, 32.

16. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ musuŋtsɔlɛ he hiaa yɛ gbalashihilɛ mli?

16 Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi amusuŋ atsɔtsɔɔ amɛhe ní amɛkɛfafaa amɛhe. Kɛ́ ehe miihia ni ojie suɔmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ babaoo kpo otsɔɔ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ, no lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni oha Nyɔŋmɔ kɛ agbɛnɛ hu e-Wiemɔ lɛ aye abua bo ni ofee nakai. Ani ehe miihia ni ofee nɔ ko ni baaha okɛ 1 Korintobii 7:1-5 lɛ atsu nii bɔni afee ni eba yeyeeyefeemɔ shi ni eha nyɛye nyɛhe anɔkwa? Ekã shi faŋŋ akɛ enɛ biɔ ni wu lɛ loo ŋa lɛ ajie ‘musuŋtsɔlɛ’ kpo atsɔɔ ehefatalɔ lɛ.

17. Kɛ́ mɔ ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛni esa akɛ efee?

17 Mɛni esa akɛ ofee kɛ́ ofee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ? Bɔɔ mɔdɛŋ ni ojaje ogbɛ oya nɔŋŋ. Bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ, esa akɛ otao yelikɛbuamɔ kɛjɛ asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ. Sɔlemɔ ni amɛaasɔle amɛha bo kɛ ŋaa ni amɛaawo bo lɛ baaye abua bo ni osaa okɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ. (Yakobo 5:13-16) Shwa ohe, ni osɔle oha Yehowa. Kɛ́ ofeee nakai lɛ, otsui baabu bo fɔ́ ni ohenilee baagba onaa. David yaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli, shi beni ejaje ehe eshai lɛ etsɔɔ Yehowa lɛ, ehe jɔ lɛ pam! David ŋma akɛ: “Ajɔɔ mɔ ni aŋɔ enɔtɔmɔ afa lɛ, ni atsimɔ ehe esha nɔ lɛ! Ajɔɔ gbɔmɔ ni Yehowa ebuuu nɔsha ko ehaaa lɛ, ni apasa bɛ emumɔ mli lɛ!” (Lala 32:1-5) Yehowa kɛ mɛi ni feɔ esha shi amɛtsakeɔ amɛtsui yɛ anɔkwale mli lɛ ahe keɔ amɛ.—Lala 103:8-14; Abɛi 28:13.

Tsi Ohe Kɛjɛ Je lɛ He Kwraa

18. Te esa akɛ obu je lɛ oha tɛŋŋ?

18 Eka shi faŋŋ akɛ okwɛɔ jeŋ hee ni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ewo he shi lɛ gbɛ. Belɛ, te esa akɛ obu adesai ni efeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni ji jeŋ ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ oha tɛŋŋ? Satan ni ji “je nɛŋ lumɔ lɛ” nyɛɛɛ aná Yesu Kristo nɔ hewalɛ. (Yohane 12:31; 14:30) Ekã shi faŋŋ akɛ osumɔŋ ni Abonsam kɛ eje lɛ aná onɔ hewalɛ, no hewɔ lɛ bo bɔfo Yohane wiemɔi nɛɛ atoi akɛ: “Nyɛkasumɔa je lɛ aloo nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ.” Nilee yɛ mli akɛ ooofee nakai, ejaakɛ “je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—1 Yohane 2:15-17.

19. Mɛɛ otii awoɔ oblahii kɛ oblayei ni ji Kristofoi lɛ hewalɛ ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ?

19 Ani ooye oobua obii lɛ koni ‘amɛto amɛhe kɛjɛ je nɛŋ koni amɛkawo amɛhe muji’? (Yakobo 1:27) Satan baasumɔ ni eshá obii lɛ tamɔ bɔ ni wolɛɛnyo kɛ kpoŋ sháa lòo lɛ. Ato kui srɔtoi ahe gbɛjianɔ koni amɛha gbekɛbii kɛ amɛhe awo Satan je lɛ mli. Shi Yehowa tsuji ji kuu kome pɛ ni abaabaa yi kɛ́ akpata jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ lɛ mli bii. No hewɔ lɛ, esa akɛ awo oblahii kɛ oblayei ni ji Kristofoi lɛ hewalɛ ni ‘amɛteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.’ (1 Korintobii 15:58) Esa akɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aye abua amɛbii lɛ koni amɛkɛ otii ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ní baaha amɛná miishɛɛ ni amɛtsui anyɔ amɛmli lɛ amamɔ amɛhiɛ, ní amɛye amɛbua gbekɛbii lɛ ni amɛsaa amɛhe amɛto Yehowa gbi lɛ.

Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Naanɔ Wala Nɔ

20. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama naanɔ wala nɔ lɛ?

20 Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma naanɔ wala nɔ lɛ, ebaaha onyɛ okɛ tsui ni mli jɔ amɛ Yehowa gbi lɛ. (Yuda 20, 21) Ookpa naanɔ wala yɛ Paradeiso gbɛ, ni no hewɔ lɛ oyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ obaatsɔ oblanyo loo oblayoo ekoŋŋ ni obaahi shi kɛya naanɔ ni okɛtiu otii kpakpai asɛɛ ni okase Yehowa he nii babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, obaaya nɔ okase Nyɔŋmɔ he nii kɛya naanɔ ejaakɛ amrɔ nɛɛ adesai le “egbɛ̀i lɛ anaabunaabui kɛkɛ.” (Hiob 26:14) Mɛɛ gbɛkpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ!

21, 22. Mɛɛ saji obaanyɛ okɛ mɛi ni abaatée amɛ shi lɛ agba?

21 Yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ baagba wɔ nibii ni ba yɛ blema ní wɔleee he nɔ ko lɛ. Henok baatsɔɔ nɔ ni ye kɛbua lɛ ni ená ekãa kɛjaje Yehowa shɛɛ sane lɛ etsɔɔ gbɔmɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ. (Yuda 14, 15) Ekã shi faŋŋ akɛ Noa baagba bɔ ni nibii tee nɔ eha beni ekpɛɔ adeka lɛ. Abraham kɛ Sara baaha ale bɔ ni amɛnu he amɛha beni amɛshiɔ ogbɔjɔ shihilɛ ni yɔɔ Ur lɛ koni amɛyahi bui amli lɛ. Feemɔ Ester ni miigba bɔ ni fee ni efã emaŋbii lɛ ahe kɛ bɔ ni fee ni efite Haman ŋaa ni etsɔ̃ eshi amɛ lɛ he saji fitsofitso lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. (Ester 7:1-6) Feemɔ Yona hu ni miigba gbii etɛ ni eyaye yɛ ŋshɔŋloo agbo lɛ musuŋ lɛ he sane, loo Yohane Baptisilɔ lɛ ni miitsɔɔ bɔ ni enu he eha beni ebaptisi Yesu lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ okwɛ. (Luka 3:21, 22; 7:28) Nibii babaoo ni yɔɔ miishɛɛ yɛ ni wɔbaakase!

22 Obaanyɛ oná hegbɛ ni oye obua mɛi ni atée amɛ shi lɛ ni amɛná “Nyɔŋmɔ he nilee” yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli. (Abɛi 2:1-6) Ŋmɛnɛ, eyɛ miishɛɛ waa akɛ wɔmiina mɛi ní miikase Yehowa Nyɔŋmɔ he nii ni amɛkɛmiitsu nii! Shi susumɔ miishɛɛ ni oooná wɔsɛɛ be mli ni Yehowa haa mɔdɛŋ ni obɔɔ koni otsɔɔ mɛi ní hi shi yɛ blema lɛ anii lɛ woɔ yibii, ní amɛ hu amɛjɛɔ amɛtsuiŋ amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ he okwɛ!

23. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

23 Ákɛ Yehowa webii lɛ, jɔɔmɔi ni wɔnáa amrɔ nɛɛ fa aahu fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔkane. (Lala 40:6) Wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Nyɔŋmɔ kɛduroɔ wɔ yɛ ejamɔ mli lɛ waa. (Yesaia 48:17, 18) Beni wɔmɛɔ Yehowa gbi wulu lɛ, nyɛhaa wɔjɛa wɔtsui muu fɛɛ mli wɔsɔmɔa lɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛ ji.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni ji “Yehowa gbi lɛ”?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ osaa ohe oto Yehowa gbi lɛ?

• Akɛni Nyɔŋmɔ gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa hewɔ lɛ, mɛɛ tsakemɔi ehe baahia ni wɔfee?

• Mɛni okpaa gbɛ akɛ obaafee kɛ́ Yehowa gbi lɛ ba naagbee lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Yesu saa ehe eto kaai

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mɛɛ hegbɛ po eeeji nɛkɛ akɛ wɔɔye wɔbua mɛi ni abaatée amɛ shi lɛ ni amɛná Yehowa he nilee!