Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

Jun orasion ti chichʼ pasel ta spʼejel balumile

Jun orasion ti chichʼ pasel ta spʼejel balumile

Jun orasion ti chichʼ pasel ta spʼejel Balumile

NOPO noʼox avaʼi ti ta smiyonaltak xa noʼox krixchanoetik koʼol kʼusi ta skʼanbeik li Mukʼta Jpas mantal ta vinajel-balumile. Jaʼ jun orasion ti lek nopbile, pe labal sba ta aʼyel ti jutukik noʼox krixchanoetik ti snaʼojik ta melel li kʼusi yakal tskʼanike. ¿Mi xuʼ van jech chkʼot ta pasel taje? Ta melel, skotol kʼakʼal jech chkʼot ta pasel. ¿Kʼusi ti tskʼanike? Jaʼ ti akʼo taluk li Ajvalilal yuʼun Diose.

Ti kʼuyepal albile oy la 37 mil relijionetik ti chalik tstsʼakliik Cristoe, xchiʼuk ti oy mas ta chaʼmil miyon krixchanoetik ti te tikʼilike. Ta skotolal ti vaʼ relijionetik taje ep ta stunesik li orasion ti jaʼ sbi padrenuestroe. Yikʼaluk van xavojtikin li orasion taj eke. Li kʼuyelan la xchanubtas yajchankʼoptak Jesuse, xi chlike: «Jtotic Dios, te oyot ta vinajel, ichʼbiluc ta mucʼ abi. Acʼo sta yorail chapas mantal, acʼo pasuc cʼusi tscʼan avoʼnton liʼ ta banamil jech chac cʼu chaʼal te ta vinajele», xi (Mateo 6:9, 10).

Oy xa jayibuk sienal jabil, li buchʼutik chkʼotilanik ta chʼulnae ta sjunul yoʼonton chal ta sjolik li orasion taje, pe maʼuk noʼox ta chʼulna chalik, oy tsobol xchiʼuk yutsʼ yalal chalik o jaʼo kʼalal stukike. Xvokoletik ta yalel ta sjunul yoʼontonik kʼalal lek oyike o kʼalal oy svokolike. Oy epik xtoke chal ta sjolik, pe muʼyuk chpajik jlikeluk ta snopel kʼusi skʼan xal li kʼusi chalike. Pe li kʼusi melel xtoke, li buchʼutik tskuy sbaik ta yajtsʼaklom Cristoe maʼukik noʼox li buchʼu smalaojik xchiʼuk skʼanojik ti akʼo taluk li Ajvalilal yuʼun Diose.

Jun orasion ti xkoʼolaj yuʼunik li relijionetik ti maʼuk xchʼunojik Cristoe

Jun orasion ojtikinbil yuʼunik li buchʼu oyik ta judaismoe jaʼ li qaddish sventa buchʼu chchame. Manchuk mi muʼyuk chalbe skʼoplal li lajelale o li xkʼuxul kʼalal oy chcham jun yutsʼ yalalike, jaʼo chlik yalik. Xi chal jvokʼ li orasione: «Akʼo svaʼan [Dios] ta akʼakʼalilik li ajvalilal yuʼune [...] xchiʼuk ti akʼo mu xa xjalij skʼakʼalile». * Yan voʼneal orasion chichʼ pasel ta nail tsobobbailetike jaʼ chalbe skʼoplal li spatobil oʼontonal ti chkʼot skʼakʼalil ti ch-ajvalilaj li Ajvalilal yuʼun Mesías ta snitilul Davide.

Yan krixchanoetik ti oy srelijionik ti maʼukik yajtsʼaklomtak Cristoe chkʼot ta yoʼontonik ti oy jun Ajvalilal vaʼanbil yuʼun Diose. Li periodiko The Times of India, chal kʼusi laj yal jun jbeiltasvanej ta relijion ta India lum, ti kuxi ta siglo 19, kʼalal tskʼan ox akʼo lek xil sbaik li buchʼutik xchʼunojik sventa hinduismo, islam xchiʼuk buchʼutik chchʼunik ta sventa Cristoe, xi laj yale: «Li melel Ajvalilal yuʼun Diose jaʼ noʼox ta xkʼot mi la spas ta jun yoʼontonik li [krixchanoetik ta] Oriente xchiʼuk ta Occidentee». Jun direktora xtok ta chanob vun yuʼun j-islametik ta Strathfield (Australia) jaʼtik to xi laj yal ta jun periodikoe: «Jech kʼuchaʼal xchʼunoj skotol jmusulmanetike, li voʼon eke jchʼunoj ti tsut talel li Cristoe xchiʼuk ti ta svaʼan jun melel Ajvalilal yuʼun Diose».

Ta melel, li buchʼu tsmalaik xchiʼuk tskʼanik akʼo xtal li Ajvalilal yuʼun Diose ta sienal miyonetik noʼox oy. Pe oy kʼusi labal sba xvinaj yakal chkʼot ta pasel.

Voʼote yikʼal van anaʼoj ti buchʼu tspasik li revista liʼe, jaʼ xkaltik, li yajrextikotak Jeovae, chi batkutik ta sna li krixchanoetike jech kʼuchaʼal bu nakalote sventa ta jcholbekutik mantal ta Vivlia. Li abtelal liʼe yakal ta jpaskutik ta spʼejel balumil ta 236 mukʼtikil lumetik xchiʼuk bikʼtal lumetik ta mas ta 400 kʼopetik. Li kʼusi tsots skʼoplal chkalkutike jaʼ li skʼoplal Ajvalilal yuʼun Diose. Akʼo avil venta xtok, li sbi revista liʼe jaʼ Li Jkʼel osil ta toyole. Yakal chalbe skʼoplal li Ajvalilal yuʼun Jeovae. Jech un chaʼa, li krixchanoetike oy ta jakʼilanbekutik mi oy tskʼanbeik Dios ti akʼo xtal li Ajvalilal taje, ep buchʼu chalik ti jech ta spasike. Pe bakʼin un, li kʼusi labale jaʼ ti, kʼalal ta jakʼbekutik kʼusi jaʼ li Ajvalilal yuʼun Diose, ep buchʼu chalik ti mu snaʼike, xnaʼet noʼox chkomik o mu xtakʼ lek yuʼunik.

¿Kʼu yuʼun ep krixchanoetik ta skʼanik ta orasion manchuk mi mu snaʼik kʼusi jaʼ li Ajvalilal yuʼun Diose? ¿Mi yuʼun van toj tsots ta aʼibel smelolal li Ajvalilal yuʼun Diose o mi mu van xichʼ naʼel lek kʼusi jaʼ? Mi jsetʼuk jech taje: li ta Vivliae lek jamal xchiʼuk lek tsʼakal chal kʼusi jaʼ li Ajvalilal yuʼun Diose. Li aʼyej taje xuʼ xakʼbot spatobil avoʼonton kʼalal mi oy avokole. Li ta yan mantal chtale ta jchantik kʼuxi jech chal ta Vivlia ti vaʼ spatobil oʼontonale, vaʼun ta tsʼakale ta jchantik bakʼin chichʼ takʼel li kʼusi la skʼan Jesús ti akʼo taluk li Ajvalilal yuʼun Diose.

[Tsʼibetik ta yok vun]

^ Jech kʼuchaʼal li padrenuestroe, li qaddish sventa lajelale chal ek ti akʼo yichʼ chʼultajesbel li sbi Diose. Manchuk mi mu xichʼ naʼel lek mi lik talel ta skʼakʼalil Cristo o mas voʼne xaʼox li orasion qaddish[e], mu labaluk chkaʼitik ti xkoʼolajik tajek li orasionetik taje. Li Jesuse muʼyuk oy ta yoʼonton slikesel achʼ orasion. Skotol li kʼusitik chichʼ kʼanel tee lek lokʼem talel skʼoplal li ta jvokʼ Tsʼibetik ti oy xaʼox yuʼunik li voʼneal judioetike. Ta melel, li Jesuse jaʼ xa noʼox la stijbe yoʼonton li xchiʼiltak ta judioal sventa akʼo skʼanik ti kʼusi yakal xa onoʼox tskʼanike.