Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tswaa Oweku lɛ Oma Shi Kɛ “Wiemɔi ni Ŋɔɔ”

Tswaa Oweku lɛ Oma Shi Kɛ “Wiemɔi ni Ŋɔɔ”

Tswaa Oweku lɛ Oma Shi Kɛ “Wiemɔi ni Ŋɔɔ”

DAVID mli fu waa beni ena akɛ be miiya lɛ. Beni eta ekar lɛ mli ni emɛɔ eŋa lɛ, belɛ eekwɛ ewatsi lɛ. Naagbee beni eŋa Diane je kpo kɛjɛ shĩa lɛ mli kɛba lɛ, no mli lɛ enyɛɛɛ etsĩ emlifu ni naa wa lɛ naa dɔŋŋ.

Ebo ewo eŋa lɛ yi akɛ: “Osɛɛ egbala shi tsɔ, mɛɛba?” Ekɛfata he akɛ: “Be fɛɛ be nɛɛ okpe sɛɛ! Mɛni hewɔ ni onyɛɛɛ ofee oya yɛ be naa shi kome po lɛ?”

Enɛ ha Diane werɛ ho ehe. Ejwa kɛ yaafo ni eku esɛɛ etee shĩa lɛ mli. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni David yɔse akɛ efeee ni ahi. Mlifu ni ekɛwie lɛ fite sane lɛ kwraa. Mɛni ebaafee agbɛnɛ? Egbe tsɔne lɛ, ni emu shwaa, kɛkɛ ni enyiɛ eŋa lɛ sɛɛ blɛoo kɛbote shĩa lɛ mli.

Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsɔɔ shihilɛ ko ni miiya nɔ diɛŋtsɛ, aloo jeee nakai? Ani owie nɔ ko pɛŋ ní ona kulɛ owieee nakai? Kɛji wɔsusuuu nii ahe dani wɔwie lɛ, bei pii lɛ ehaa wɔwieɔ nibii ni sɛɛ mli lɛ wɔshwaa wɔhe. No hewɔ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔ tsui jwɛŋɔ hetoohamɔ he.”—Abɛi 15:28.

Shi ebɛ mlɛo akɛ wɔɔsusu nii ahe jogbaŋŋ dani wɔwie, titri lɛ beni wɔmli efu, wɔmiishe gbeyei, aloo beni aye wɔ sane fɔŋ ko. Titri lɛ be mli ni wɔkɛ wɔweku lɛ mlinyo ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ yeɔ lɛ, mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔbɔ akɛ wɔɔha ele bɔ ni wɔnuɔ nɔ ko ni eba lɛ he wɔhaa lɛ baanyɛ aha wɔshwa mɔ lɛ loo wɔwie wɔshi lɛ. Enɛ baanyɛ aha mɔ lɛ werɛ aho ehe loo ebaanyɛ etée naataamɔ shi.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni nibii aya nɔ jogbaŋŋ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkudɔ wɔhenumɔi koni ekaye wɔnɔ? Wɔbaanyɛ wɔná ŋaawoi kpakpai komɛi ni baaye abua wɔ kɛjɛ Biblia ŋmalɔ Salomo ŋɔɔ.

Susumɔ Nɔ ni Obaawie kɛ Bɔ ni Obaawie lɛ Oha lɛ He

Ekã shi faŋŋ akɛ, beni Salomo, mɔ ni ŋma Biblia mli wolo ni ji Jajelɔ lɛ ŋmaa eniiashikpamɔ ni kɔɔ bɔ ni shihilɛ ji yakayaka nɔ ko lɛ he lɛ, ekɛ henumɔi ni mli wa tsu nii. Ekɛɛ akɛ, ‘jeŋ shihilɛ je mitsine.’ Be ko po lɛ, etsɛ jeŋ shihilɛ akɛ “yakayakanii amli yakayaka nɔ̃!” (Jajelɔ 2:17; 12:8) Kɛlɛ jeee nibii ni tsɔɔ bɔ ni jeŋ shihilɛ je Salomo tsine lɛ ahe saji pɛ yɔɔ Jajelɔ wolo lɛ mli. Enu he akɛ esaaa akɛ ebɔɔ shihilɛ mli nibii gbohii lɛ pɛ he amaniɛ. Beni Salomo muɔ ewolo lɛ naa lɛ, etsɔɔ akɛ ‘etao ní ena wiemɔi ni ŋɔɔ, ni nɔ ni eŋma nɛɛ, jalɛ kɛ anɔkwale wiemɔi ni.’ (Jajelɔ 12:10) Biblia shishitsɔɔmɔ kroko hu kɛɔ akɛ, “ebɔ mɔdɛŋ egbala nibii nɛɛ amli yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni asaŋ eja fe fɛɛ nɔ.”—Contemporary English Version.

Ekã shi faŋŋ akɛ Salomo yɔse akɛ esa akɛ enyɛ eye ehenumɔi anɔ. Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, etee nɔ ebi ehe akɛ: ‘Ani nɔ ni mitaoɔ ni mawie lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ loo eja? Kɛji mikɛ wiemɔi nɛɛ tsu nii lɛ, ani ebaaŋɔɔ mɛi kroko mɛi anaa, ni amɛbaakpɛlɛ nɔ?’ Akɛni etao anɔkwa wiemɔi ni ŋɔɔ hewɔ lɛ, enyɛ eye ehenumɔi anɔ ní ekana esusumɔi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ.

Nɔ ni jɛ emɔdɛŋbɔɔ lɛ mli ba ji akɛ, eha Jajelɔ wolo lɛ bafee wolo ko ni ajegbɛ aŋma lɛ jogbaŋŋ, ni emli eyi obɔ kɛ nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni tsɔɔ bɔ ni esa akɛ mɔ aba ejeŋ yɛ shihilɛ mli eha. (2 Timoteo 3:16, 17) Ani gbɛ nɔ ni Salomo tsɔ ewie sane ni teeɔ henumɔi ni mli wa shi lɛ he lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛ wɔsuɔlɔi awie yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ nɔ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.

Kasemɔ Bɔ ni Ooofee Oye Ohenumɔi Anɔ

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔŋɔa lɛ akɛ gbekɛ nuu ko jɛ skul eba shĩa ni ehiɛ wolo ni tsɔɔ emɔdɛŋbɔɔ yɛ skul yɛ edɛŋ, ni ewerɛ eho ehe. Etsɛ hé wolo lɛ ni ekwɛ mli ni ena akɛ ebi lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ kwraa yɛ eskul nikasemɔi lɛ ateŋ ekome mli. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni tsɛ lɛ mli fu, ni ebɔi shii abɔ ni gbekɛ lɛ eku ehiɛ eshwie eskul nifeemɔi ni akɛhaa lɛ koni ebatsu he nii yɛ shĩa lɛ anɔ lɛ he susumɔ. Tsɛ lɛ nu he akɛ ekɛ mlifu akɛɛ gbekɛ lɛ akɛ: “Anihaolɔ ji bo! Kɛji otee nɔ ofee nakai lɛ oyeŋ omanye yɛ shihilɛ mli kɔkɔɔkɔ!”

Dani tsɛ lɛ aaaŋmɛ gbɛ ni emlifu lɛ aye enɔ lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ eeebi ehe akɛ, ‘Ani nɔ ni misusuɔ lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ loo eja?’ Sanebimɔ nɛɛ baanyɛ aye abua lɛ koni ekaŋmɛ gbɛ ni ehenumɔi nyɛ enɔ ni eha esusu nii ahe yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. (Abɛi 17:27) Ani eji anɔkwale akɛ ebinuu lɛ yeŋ omanye kɔkɔɔkɔ yɛ shihilɛ mli akɛni enaaa eskul nikasemɔ lɛ ekome naa lɛ hewɔ? Ani efeɔ anihao yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛɛlɛŋ, aloo ekuɔ ehiɛ eshwieɔ eskul nifeemɔi ni akɛhaa lɛ koni ebatsu he nii yɛ shĩa lɛ anɔ, akɛni ewa kɛha lɛ akɛ eeenu nikasemɔi lɛ ekomɛi ashishi lɛ hewɔ? Biblia lɛ maa nɔ mi shii abɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he ákɛ akɛ nilee kɛ jwɛŋmɔ ni ja aaasusu saji ahe. (Tito 3:2; Yakobo 3:17) Bɔni afee ni fɔlɔ ko anyɛ atswa ebi ema shi lɛ, ebaabi ni ekɛ ebi lɛ awie “jalɛ kɛ anɔkwale wiemɔi.”

Taomɔ Wiemɔi ni Sa

Kɛji tsɛ lɛ kpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaawie lɛ he lɛ, ebaanyɛ ebi ehe akɛ, ‘Te mawie lɛ tɛŋŋ ni ebaaŋɔɔ mibi lɛ naa, ni asaŋ ekpɛlɛ nɔ lɛ?’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaaná wiemɔi ni sa ni akɛtsu nii. Shi esa akɛ fɔlɔi aha ehi amɛjwɛŋmɔŋ akɛ bei pii lɛ, oblahii kɛ oblayei yɛ henumɔ ko ni haa amɛsusuɔ akɛ kɛji amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛfee jogbaŋŋ lɛ, belɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa yɛ shihilɛ mli. Ekolɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ baabu omanye ni amɛyeee yɛ shihilɛ ko mli loo gbɔjɔmɔ ko ni amɛyɔɔ lɛ akɛ eyɛ hiɛdɔɔ fe nine, ni no baaha amɛna amɛhe yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kɛ́ fɔlɔ ko fee enii kɛteke nɔ lɛ, ebaanyɛ eha susumɔ ni ejaaa ni ebi lɛ yɔɔ lɛ mli awo wu. Kolosebii 3:21 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkawoa nyɛbii amlila, koni amɛtsui akafã.”

Bei pii lɛ wiemɔi tamɔ “be fɛɛ be” kɛ “kɔkɔɔkɔ” ni akɛtsuɔ nii lɛ woɔ nii ahe kɛkɛ. Kɛji fɔlɔ ko kɛɛ gbekɛ ko akɛ, “Ohe baŋ sɛɛnamɔ kɔkɔɔkɔ” lɛ, ani gbekɛ lɛ baanyɛ abu ehe akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ ekoŋŋ? Kɛji bei pii lɛ akɛ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni buɔ mɔ fɔ́ tsu nii lɛ, ebaanyɛ eha gbekɛ ko anu he akɛ enyɛŋ eye omanye kɔkɔɔkɔ yɛ shihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee akɛ nakai wiemɔi lɛ jeɔ mɔ nijiaŋ wui kɛkɛ, shi amɛjeee anɔkwale hu.

Bei pii lɛ ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ aaawie nibii kpakpai ni yɔɔ shihilɛ ko he lɛ ahe. Tsɛ ni wɔtsĩ etã yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ baanyɛ akɛɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ: “Mibi, miina akɛ owerɛ eho ohe akɛni obɔɔɔ mɔdɛŋ yɛ oskul nikasemɔ lɛ ekome mli lɛ hewɔ. Shi mile akɛ bei pii lɛ, obɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ obaatsu oskul nifeemɔi ni akɛhaa bo akɛ obaafee yɛ shĩa lɛ he nii. No hewɔ lɛ, ha wɔsusu nakai skul nikasemɔ ni obɔɔɔ mɔdɛŋ yɛ mli lɛ he, ni wɔtao gbɛ nɔ ni oootsɔ otsu naagbai ni ekolɛ okɛkpeɔ yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ahe nii.” Bɔni afee ni tsɛ lɛ ale gbɛ ni hi fe fɛɛ ni eeetsɔ nɔ eye ebua ebi lɛ, ebaanyɛ ebi saji pɔtɛɛ komɛi hu ni ekɛle kɛji ebi lɛ kɛ naagbai komɛi miikpe.

Mlihilɛ kɛ niiahesusumɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni akɛaatsu nii lɛ baanyɛ aye omanye jogbaŋŋ fe nɔ ni akɛ mlifu aaatsu he nii. Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: ‘Naajɔlɛ wiemɔi ŋɔɔ susuma naa, ni amɛhaa wui náa hewalɛ.’ (Abɛi 16:24) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbekɛbii, kɛ weku lɛ mli bii krokomɛi fɛɛ yeɔ omanye yɛ shihilɛ ni toiŋjɔlɛ kɛ suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli.

“Nɔ ni Eyi Tsui Obɔ Kɛteke nɔ Lɛ”

Susumɔ wu ni atsĩ etã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ he okwɛ. Ani kulɛ efeŋ nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ eeeŋmɛ etsui shi kɛtao anɔkwa “wiemɔi ni ŋɔɔ” moŋ fe nɔ ni ekɛ mlifu aaasopa eŋa lɛ? Esa akɛ wu ni yɔɔ shihilɛ tamɔ nakai mli lɛ abi ehe akɛ: ‘Kɛji ebaabi ni miŋa aha ehe afee oya fioo po lɛ, ani eji anɔkwale akɛ be fɛɛ be nɛɛ ekpe sɛɛ? Ani be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ akɛwie enɛ he nɛ? Ani mlifu loo wiemɔi ni awieɔ ashiɔ mɔ lɛ baanyɛ akanya eŋa lɛ ni efee tsakemɔi?’ Kɛji wɔhé be kɛbibii wɔhe saji tamɔ enɛɛmɛi lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔkafee nibii ni baaye wɔsuɔlɔi awui.—Abɛi 29:11.

Ni kɛji be fɛɛ be ni wɔweku lɛ baagba sane lɛ, naataamɔ teɔ shi hu? Wɔbaanyɛ wɔkwɛ nii kɛya shɔŋŋ, ni wɔsusu henumɔi ni wiemɔi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ jieɔ amɛkpo lɛ ahe. Nɔ ni wɔkɛɔ, titri lɛ be mli ni wɔhao loo wɔyɔɔ nɔnyɛɛ shishi lɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ̃ gbɔmɛi ni wɔji diɛŋtsɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” (Mateo 12:34) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, bei pii lɛ wɔwiemɔi jieɔ wɔtsuiiaŋ susumɔi, akɔnɔi, kɛ sui lɛ akpo.

Ani susumɔ ni wɔhiɛ yɛ shihilɛ he lɛ ja, ni asaŋ hiɛnɔkamɔ yɛ he? No lɛ ekolɛ enɛ baaje kpo yɛ gbee ni wɔkɛwieɔ kɛ nibii ahe ni wɔwieɔ yɛ wɔsanegbaai amli lɛ mli. Ani wɔfeɔ kpɛŋŋ, wɔnáa susumɔi ni ejaaa, aloo wɔwieɔ wɔshiɔ mɛi krokomɛi? Kɛji nakai ji sane lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔje mɛi anijiaŋ wui kɛtsɔ nɔ ni wɔwieɔ loo gbɛ nɔ ni wɔtsɔɔ wɔwieɔ lɛ nɔ. Ekolɛ wɔleee bɔ ni wɔsusumɔi loo wɔwiemɔi jeɔ mɔ nijiaŋ wui ehaa. Ekolɛ wɔbaasusu po akɛ bɔ ni wɔnaa nibii wɔhaa lɛ ja. Shi esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni wɔkalaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe.—Abɛi 14:12.

Miishɛɛ sane ji akɛ, wɔyɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔpɛi wɔsusumɔi amli wɔkwɛ, ni wɔna emli nɔ ni ja kɛ nɔ ni ebaabi ni wɔfee tsakemɔi yɛ mli. (Hebribii 4:12; Yakobo 1:25) Ekɔɔɔ he eko bɔ ni ekolɛ su ni wɔná kɛjɛ fɔmɔ mli, loo bɔ ni atsɔse wɔ aha lɛ ji lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔfee tsakemɔi yɛ bɔ ni wɔsusuɔ nibii ahe wɔhaa kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ mli, kɛji wɔmiisumɔ ni wɔfee nakai lɛɛlɛŋ.—Efesobii 4:23, 24.

Kɛfata Biblia lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee nɔ kroko hu kɛpɛi gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛ mɛi gbaa sane lɛ mli wɔkwɛ. Bi mɛi krokomɛi ni amɛtsɔɔ bo bɔ ni amɛnaa bo amɛhaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bi ohefatalɔ loo obi, ni ejɛ anɔkwayeli mli ekɛɛ bo bɔ ni otsuɔ enɛ he nii ohaa. Okɛ onaanyo ko ni eda ni le bo jogbaŋŋ lɛ agba enɛ he sane. Ebaabi ni oba ohe shi koni onyɛ okpɛlɛ nɔ ni amɛbaakɛɛ bo lɛ nɔ, ni ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ.

Susumɔ Nii Ahe Dani Owie!

Nɔ ni wɔkɛɔ kɛmuɔ sane lɛ naa ji akɛ, kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ wɔwiemɔi yeɔ mɛi krokomɛi awui lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee nɔ ni Abɛi 16:23 lɛ kɛɔ lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nilelɔ susuɔ nii ahe dani ewieɔ, ni ehaa ewiemɔ ŋɔɔ mɔ naa.” (Ga Biblia hee) Ekolɛ efeŋ mlɛo kɛhaŋ wɔ be fɛɛ be akɛ wɔɔye wɔhenumɔi anɔ. Kɛlɛ, kɛji wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaanu mɛi krokomɛi ashishi moŋ fe nɔ ni wɔɔkojo amɛ loo wɔɔba amɛ shi lɛ, no lɛ ekolɛ ewaŋ kɛhaŋ wɔ akɛ wɔɔná wiemɔ ni sa ni wɔkɛtsu nii.

Eji anɔkwale akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko yeee emuu. (Yakobo 3:2) Bei komɛi lɛ, wɔ fɛɛ wɔwieɔ bambam. (Abɛi 12:18) Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkase bɔ ni asusuɔ nii ahe dani awieɔ, ni asaŋ eha wɔkɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi kɛ nibii ni amɛsumɔɔ lɛ aye wɔnɔ lɛ hiɛ. (Filipibii 2:4) Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaatao anɔkwa “wiemɔi ni ŋɔɔ” ni wɔkɛtsu nii, titri lɛ be mli ni wɔkɛ wɔweku lɛ mlibii lɛ gbaa sane lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔwiemɔi lɛ yeŋ wɔsuɔlɔi lɛ awui ni asaŋ ehaŋ amɛtsuii akumɔ, shi moŋ ebaatsá amɛ ni ebaatswa amɛ ema shi hu.—Romabii 14:19.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Te ooofee tɛŋŋ otsi ohe kɛjɛ wiemɔ ko ni ooowie ni sɛɛ mli lɛ obaashwa ohe yɛ he lɛ he?