Mis on elu eesmärk?

MIKS ON TÄHTIS SEDA TEADA? Vähe on asju, mis tekitavad inimeses suuremat ahastust kui mõte, et elul pole eesmärki. Seevastu aga inimene, kellel on, mille nimel elada, ei anna kergesti alla. Holokausti üle elanud neuroloog Viktor Frankl kirjutas: „Julgen väita, et mitte miski maailmas pole inimesele ka kõige hullemate olukordade üleelamisel nii tõhusaks abiks kui teadmine, et elul on mõte.”

Siiski võib selle kohta leida arvukalt üksteisega vastuolulisi arvamusi. Paljude arvates peaks iga inimene ise otsustama, mis on tema elu eesmärk. Teisalt aga õpetavad evolutsiooni uskujad, et elul polegi sügavamat eesmärki.

Kõige loogilisem oleks, et saame elu eesmärgi teada meie Eluandja Jehoova Jumala käest. Vaadakem, mida ütleb selle kohta tema Sõna.

Mida ütleb Piibel

Piibel õpetab, et kui Jehoova Jumal lõi mehe ja naise, seadis ta neile ka kindla eesmärgi. Ta andis meie esivanematele järgmise käsu:

1. Moosese 1:28: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!”

Jumala eesmärk oli, et Aadam, Eeva ning nende järeltulijad teeksid maast paradiisi. Inimesed ei pidanud vananema ega surema. Samuti ei soovinud Jehoova, et inimesed loodust rikuksid. Kuna aga meie esivanemad tegid ebatarku valikuid, oleme pärinud patu ja surma (1. Moosese 3:2–6; Roomlastele 5:12). Ometi pole Jumala eesmärk muutunud. Peagi saab maast paradiis (Jesaja 55:10, 11).

Jumal andis meile selle eesmärgi täideviimiseks nii füüsilisi kui ka intellektuaalseid võimeid. Ta ei loonud meid elama endast sõltumatult. Pane tähele, kuidas järgmistest piiblitekstidest tuleb välja Jumala seatud eesmärk inimestele.

Koguja 12:13: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!””

Miika 6:8: „Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?”

Matteuse 22:37–39: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast.”

Kuidas annavad Piibli vastused tõelise meelerahu

Selleks et mingi masin töötaks korralikult, tuleb seda kasutada just sel eesmärgil ja viisil, nagu selle valmistaja on mõelnud. Kui ka meie tahame vältida vaimset, emotsionaalset ja füüsilist kahju, tuleb meil elada  nii, nagu meie Valmistaja on ette näinud. Vaadelgem, kuidas Jumala eesmärgi teadmine võib anda meile meelerahu järgmistes eluvaldkondades.

Asju tähtsuse järjekorda seades keskenduvad tänapäeval paljud rikkuse kogumisele. Kuid Piibel hoiatab: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse” (1. Timoteosele 6:9, 10).

Seevastu need, kes õpivad raha asemel armastama Jumalat, tunnevad rahulolu (1. Timoteosele 6:7, 8). Nad küll mõistavad, et on tähtis usinalt töötada ning hoolitseda oma füüsiliste vajaduste eest (Efeslastele 4:28). Kuid samas suhtuvad nad tõsiselt Jeesuse hoiatusse: „Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” (Matteuse 6:24).

Niisiis selle asemel, et seada esikohale töö või rikkuse kogumine, on Jumalat armastavate inimeste jaoks kõige tähtsam täita tema tahet. Nad teavad, et kui nende elu keskmeks on Jumala tahe, hoolitseb Jehoova nende eest. Õigupoolest peab Jehoova seda enda kohuseks (Matteuse 6:25–33).

Teiste inimestega kokku puutudes seavad paljud enda tahte esikohale. Nüüdismaailmas puudub rahu, ja seda eeskätt seetõttu, et väga paljud on „enesearmastajad ... tänamatud” (2. Timoteosele 3:2, 3). Kui keegi valmistab neile pettumust või ei nõustu nende seisukohaga, on nende reageeringuks „viha ja kisa ja pilge” (Efeslastele 4:31). Selline enesevalitsemise puudumine ei too meelerahu, vaid hoopis „õhutab tüli” (Õpetussõnad 15:18).

Need aga, kes kuuletuvad Jumala käsule armastada kaasinimesi nagu iseennast, on ’lahked üksteise vastu, südamlikud, andeksandjad’ (Efeslastele 4:32; Koloslastele 3:13). Isegi siis, kui teised ei kohtle neid lahkelt, püüavad nad jäljendada Jeesust, „kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati” (1. Peetruse 2:23). Nagu Jeesus, mõistavad ka sellised inimesed, et teiste teenimine toob rahulolu ja seda isegi siis, kui teised ei hinda nende heaks tehtut (Matteuse 20:25–28; Johannese 13:14, 15; Apostlite teod 20:35). Jehoova Jumal annab oma vaimu neile, kes jäljendavad ta Poega, ning see vaim annab tõelise meelerahu (Galaatlastele 5:22).

Kuidas võib suhtumine tulevikku mõjutada sinu meelerahu?

[Väljavõte lk 6]

Inimene vajab elus selget eesmärki

[Pilt lk 7]

Jeesus õpetas, kuidas leida meelerahu