Jumala armastus nähtub emaarmastusest

„Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” (JESAJA 49:15)

VASTSÜNDINU lebab rahulolevana ema käsivartel ja imeb rinda. See on vaatepilt, millest hoovab hellust ja armastust. „Kui ma oma last esimest korda süles hoidsin, valdas mind tohutu armastuse ja vastutuse tunne selle uue elu ees,” ütleb ema nimega Pam.

Kuigi see tundub niigi selge, on ka teaduslikult tõestatud, et ema armastus mõjutab suuresti beebi arengut. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vaimse tervise programmi raames välja antud dokumendis öeldakse: „Uurimused on näidanud, et hüljatud ja emast lahutatud väikelapsed muutuvad õnnetuks ja langevad depressiooni, mõnikord kuni paanikahoogudeni välja.” Sama dokument mainib uurimust, mis näitab, et pisikesest peale armastust ja tähelepanu kogenud lastel on tõenäoliselt ka märksa kõrgem IQ (intelligentsuskvoot) kui hooletusse jäetud lastel.

USA-s asuva UCLA Meditsiinikooli psühhiaatriaprofessor Alan Schore ütleb emaarmastuse tähtsuse kohta: „Lapse esimene suhe, suhe oma emaga, mõjutab jäävalt lapse suutvust luua kõiki hilisemaid emotsionaalseid sidemeid.”

Kahjuks võib mõni ema kas depressiooni  või mõne muu haiguse või teguri tõttu jätta oma lapse hooletusse või ta isegi unustada (Jesaja 49:15). Ent üldiselt see siiski nii ei ole. Pigem näib, et armastus oma lapse vastu on emadele otsekui sisse kodeeritud. On kindlaks tehtud, et sünnituse ajal tõuseb ema veres hormoon oksütotsiini tase, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja hiljem etendab rolli piimaeritusel. Seesama hormoon, mida moodustub nii meeste kui naiste organismis, arvatakse etendavat rolli ema soovis tegutseda armastavalt ja altruistlikult.

Armastuse päritolu

Evolutsiooniteooria pooldajad õpetavad, et isetu armastus, nagu ema armastus oma lapse vastu, on tekkinud juhuse läbi ning jäänud püsima loodusliku valiku tõttu, kuna sellest oli liigile kasu. Näiteks võrguajakiri „Mothering Magazine” kirjutab: „Esimesena arenes meie roomajatest esivanemate ajule juurde limbiline süsteem, emotsioonide asupaik. See on ajupiirkond, mis võimaldab tekkida ema ja lapse vahelisel sidemel.”

Tõsi, uuringud on tõestanud, et limbilisel süsteemil on tähtis osa meie emotsioonide kujundamises. Ent kas sinu meelest kõlab loogiliselt, et ema armastus oma lapse vastu on lihtsalt selle tulemus, et roomaja ajule teatav osa juhuslikult juurde kasvas?

Mõtle teisele võimalikule selgitusele. Piibel ütleb, et inimesed on loodud Jumala näo järgi ehk võimega peegeldada Jumala omadusi (1. Moosese 1:27). Jumala silmapaistvaim omadus on armastus. Apostel Johannes kirjutas: „Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud.” Miks ta nii ütles? „Sest Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Pane tähele, selles piiblisalmis ei öelda mitte, et Jumalal on armastus, vaid et ta ise on armastus. Tema on armastuse Algallikas.

Piibel kirjeldab armastust järgmiselt: „Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4–8). Kas sinu meelest on mõistlik uskuda, et see üllaim kõigist omadustest on tekkinud pimeda juhuse läbi?

Kuidas see sind puudutab?

Kas sa sooviksid, et sulle osutataks sellist armastust, millest sa eelmises lõigus lugesid? On täiesti loomulik seda soovida. Miks? Sest me inimesed „oleme Jumala sugu” (Apostlite teod 17:29). Me oleme loodud sooviga niihästi saada kui ka osutada teistele sellist armastust. Pole kahtlustki, et Jumal armastab meid üliväga (Johannese 3:16; 1. Peetruse 5:6, 7). Artikli alguses tsiteeritud kirjakoht annab teada, et Jumala armastus meie vastu on isegi tugevam ja kestvam kui ema armastus oma lapse vastu!

Sa võid aga mõelda, miks Jumal, kui ta on tark, tugev ja armastav, ei tee kannatustele lõppu? Miks ta lubab lastel surra, rõhumisel kesta ning väärmajandamisel ja ahnusel maad rikkuda? Need on põhjendatud küsimused, mis väärivad mõistlikku vastust.

Hoolimata sellest, mida agnostikud võivad öelda, on võimalik leida neile küsimustele rahuldustpakkuvad vastused. Miljonid inimesed sadadel maadel on leidnud need vastused Jehoova tunnistajatega Piiblit uurides. Selle ajakirja väljaandjad innustavad sindki seda tegema. Kui õpid Jumalat nii tema Sõna kui loomistööd uurides paremini tundma, siis tajud, et ta pole eemalolev ega tunnetamatu. Sa võid veenduda, et Jumal „ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27).

[Väljavõte lk 8]

Jumala armastus meie vastu on kestvam kui ema armastus oma lapse vastu