Kuidas valida head piiblitõlget?

PIIBEL kirjutati vanaheebrea, aramea ja kreeka keeles. Seega tuleb enamikul, kes soovib Piiblit lugeda, kasutada mõnd piiblitõlget.

Praegusajal on Piibel kõige enam tõlgitud raamat kogu maailmas: see on vähemalt osaliselt saadaval rohkem kui 2400 keeles. Mõnes keeles pole mitte ainult üks piiblitõlge, vaid neid on terve hulk. Küllap tahab igaüks, kes Piiblit lugeda soovib, lugeda neist tõlgetest parimat.

Et võiksid teha targa valiku, tuleb sul teada vastuseid järgmistele küsimustele: mis tüüpi tõlkeid on olemas? Millised on iga tõlketüübi plussid ja miinused? Ja miks tasub mõningaid piiblitõlkeid lugedes ettevaatlik olla?

Ühest äärmusest teise

Piiblitõlkeid on väga erisuguse stiiliga, kuid laias laastus võib need jagada kolme rühma. Ühe moodustavad interlineaarsed tõlked. Need tõlked sisaldavad algkeelset teksti, mille iga sõna all on kirjas nende tähendused sihtkeeles.

Täielikuks kontrastiks neile on vabad tõlked. Nende tõlkeversioonide tegijad edastavad Piibli sõnumi, nagu nad sellest aru saavad, vabalt ümbersõnastatuna ja viisil, mis nende meelest lugejaskonda köidaks.

Kolmandasse rühma kuuluvad tõlked, mis püüavad nende kahe äärmuse vahel tasakaalu leida. Neis püütakse edasi anda algkeelsete väljendite mõtet ja värvingut ning teha samal ajal tekst kergesti loetavaks.

 Kas sõnasõnaline tõlge on parim?

Tihti pole rangelt sõnasõnaline tõlge parim viis, kuidas iga piiblisalmi mõtet edasi anda. Miks mitte? Põhjuseid on mitu, kuid toome neist välja kaks.

1. Ühegi keele grammatika, sõnavara ja lauseehitus ei vasta täpselt teise keele omale. Heebrea keele professor Samuel R. Driver ütleb, et keeled „ei erine mitte ainult grammatika ja etümoloogia poolest, vaid ka ... selle poolest, kuidas mõtteid lauseteks kombineeritakse”. Eri keelt kõnelevad inimesed mõtlevad erinevalt. Professor Driver jätkab: „Seetõttu kasutatakse eri keeltes ka erisugust lauseehitust.”

Kuna ühegi keele sõnavara ja grammatika ei vasta täpselt Piibli heebrea ja kreeka keele omale, oleks Piibli rangelt sõnasõnaline tõlge ebaselge või annaks koguni edasi vale mõtte. Toome mõned näited.

Kirjas efeslastele kasutas apostel Paulus väljendit, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab „inimeste täringut” (Efeslastele 4:14, „The Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures”). * Algkeelne väljend viitab tavale tüssata teisi täringumängus. Ent enamikus keeltes ei oleks selle vihje sõnasõnaline tõlge kuigi arusaadav. Väljendi tähenduse saab selgemini edasi anda vastega „inimeste pettemäng”.

Oma esimeses kirjas kasutas apostel Peetrus kreekakeelset väljendit, mis sõna-sõnalt tähendab „vöötage oma meele niuded” (1. Peetruse 1:13). Kas see sõnastus on sinu arvates arusaadav? Väljend tähendab tegelikult „meelestage end tegutsema” ja sellist vastet kasutab ka „Uue maailma tõlge”.

Ühes oma kõige kuulsamatest kõnedest kasutas Jeesus väljendit, mida tihti tõlgitakse: „Õndsad on vaimust vaesed” (Matteuse 5:3). Selle väljendi sõnasõnaline tõlge on paljudes keeltes ebaselge. Mõnel juhul jätab rangelt sõnasõnaline tõlge „vaimust vaesed” koguni mulje, et need inimesed  pole täie mõistuse juures või et neil jääb puudu eluenergiast ja otsusekindlusest. Jeesus aga tahtis inimestele hoopis õpetada, et neid ei tee õnnelikuks mitte see, kui nad rahuldavad oma füüsilisi vajadusi, vaid see, kui nad tunnetavad vajadust Jumala juhatuse järele (Luuka 6:20). Seepärast annavad selle väljendi mõtte täpsemini edasi sellised tõlked nagu „need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” või „need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumalat” (Matteuse 5:3; UM; „The New Testament in Modern English”).

2. Sõna või väljendi tähendus võib sõltuvalt kaastekstist muutuda. Näiteks heebreakeelne sõna, mis tavaliselt tähendab inimkätt, võib omada suurel hulgal tähendusi. Olenevalt kaastekstist võib seda tõlkida „mälestussammas”, „võim”, „jõud” (1. Saamueli 15:12; 2. Saamueli 8:3; 1. Kuningate 10:13). Seda sõna on ingliskeelses  „Pühakirja uue maailma tõlkes” edasi antud rohkem kui 40 viisil.

Kuna kaastekst võib mõjutada seda, kuidas mingit sõna tõlgitakse, kasutab „Uue maailma tõlge” 5500 kreekakeelse piiblitermini tõlkimiseks ligi 16 000 ingliskeelset vastet ning 8500 heebreakeelse termini tõlkimiseks üle 27 000 ingliskeelse vaste. * Miks ühtesid ja samu sõnu eri moodi tõlgitakse? Tõlkekomitee otsustas, et rangelt sõnasõnalisest tõlkest olulisem on anda võimalikult täpselt edasi sõnade tähendus, nagu see on mõistetav koos kaastekstiga. Siiski tõlgib „Uue maailma tõlge” heebrea ja kreeka sõnu sihtkeelde nii järjepidevalt kui võimalik.

Piibli tõlkimine tähendab kahtlemata enamat kui algkeelsete sõnade iga kord ühtviisi tõlkimist. Tõlkijatel on vaja head vahetegemisvõimet, et valida sõnu, mis annavad algkeelse teksti mõtted edasi täpselt ja arusaadavalt. Seejuures peavad nad lauseid moodustades järgima sihtkeele grammatikareegleid.

Mida öelda vabatõlgete kohta?

Tõlkijad, kes loovad Piiblist vabatõlkeid ehk mugandusi, lubavad endale algkeelse tekstiga ümber käimisel suuri vabadusi. Millest on seda näha? Nad kas panevad sisse oma arvamuse algteksti tähendusest või jätavad välja osa algtekstis olevast informatsioonist. Vabatõlked paeluvad lugejaid oma ladususega. Ent kohati võib nende liigvaba sõnastus algteksti mõtet hägustada või muuta.

Pane tähele, kuidas üks Piibli vabatõlge annab edasi Jeesuse kuulsa näidispalve sõnad: „Meie Isa taevas, anna teada, kes sa oled” (Matteuse 6:9, „The Message: The Bible in Contemporary Language”). Jeesuse sõnade täpsem tõlge kõlab aga nii: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi.” Või võtame kirjakoha Johannese 17:26. Ühe vabatõlke järgi ütles Jeesus oma vahistamise ööl Isale palves järgmised sõnad: „Ma olen sind neile teatavaks teinud” („Today’s English Version”). Ent täpsem oleks tõlkida need Jeesuse sõnad nii: „Ma olen neile andnud teada sinu nime.” Kas märkad, et mõned tõlkijad sõna otseses mõttes varjavad fakti, et Jumalal on nimi, mida peaks kasutama ja austama?

Miks on tarvis ettevaatust?

Mõned vabatõlked ähmastavad moraalinorme, mis on algtekstis kirjas. Näiteks tõlge „The Message: The Bible in Contemporary Language” ütleb kirjakohas 1. Korintlastele 6:9, 10: „Kas te ei taipa, et nii ei tohi elada? Ebaõiglased inimesed, kes ei hooli Jumalast, ei pääse tema kuningriiki. Need, kes teisi ära kasutavad ja halvasti kohtlevad, kes seksi ära kasutavad ja kuritarvitavad, kes maad ja kõike, mis sellel on, tarvitavad ja kuritarvitavad, ei kõlba Jumala kuningriigi kodanikeks.”

Võrdle seda versiooni täpsema tõlkega, mis leidub eestikeelse Uue Testamendi 1990. aasta väljaandes: „Või ei tea teie, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge  eksige: ei hoorajad ega ebajumalateenijad ega abielurikkujad ega lõbupoisid ega poisipilastajad ega vargad ega ahned, ei joodikud, ei sõimlejad, ei riisujad päri Jumala riiki!” Pane tähele, et eelmises lõigus tsiteeritud vabatõlge jätab Pauluse üksikasjaliku loetelu tegudest, mida meil tuleks vältida, üldse mainimata.

Ka tõlkija erapoolikus õpetuslikes küsimustes võib tema tööle jälje jätta. Näiteks tõlkes „Today’s English Version”, mis on tuntud ka nime all „Good News Bible”, antakse Jeesuse sõnad oma järelkäijatele edasi järgmiselt: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai on põrgu värav ja kerge on tee, mis sinna viib, ja palju on neid, kes sellel käivad” (Matteuse 7:13). Tõlkijad panid sisse sõna „põrgu”, kuigi Matteuse jutustuses on selgelt öeldud „hukatus”. Miks nad seda tegid? Tõenäoliselt tahtsid nad edendada ideed, et kurje inimesi ei oota ees mitte häving, vaid igavesed piinad. *

Kuidas leida parimat tõlget?

Piibel on kirjutatud tavalises, igapäevases keelepruugis, mida kasutasid lihtinimesed, nagu põllumehed, karjased ja kalamehed (Nehemja 8:8, 12; Apostlite teod 4:13). Hea piiblitõlge on järelikult selline, mis võimaldab ükskõik millise taustaga siirastel inimestel Piibli sõnumist aru saada. Hea piiblitõlge teeb järgmist:

▪ annab Jumala inspireeritud algkeelse sõnumi täpselt edasi (2. Timoteosele 3:16),

▪ peab kinni algteksti sõnastusest ja struktuurist nii palju, kui see sihtkeeles on võimalik,

▪ loobub sõnasõnalisest tõlkest, kui see moonutaks või ähmastaks algkeelse väljendi mõtet, ning annab edasi sõna või fraasi õige tähenduse,

▪ kasutab loomulikku, kergesti mõistetavat keelt, mis kutsub lugema.

Kas selline piiblitõlge on olemas? Miljonid selle ajakirja lugejad eelistavad „Uue maailma tõlget”. Miks just seda? Kuna nad pooldavad selle tõlke komitee kasutatud põhimõtet, mida kirjeldati esimese ingliskeelse trüki eessõnas nii: „Meie pühakirjatõlge ei ole vaba tõlge. Oleme püüdnud olla sõnasõnalised, kui nüüdisaegne inglise keel seda võimaldab, ent mitte siis, kui sõnasõnaline tõlge oleks kohmakas ning ähmastaks selle tõttu algteksti mõtet.”

„Uue maailma tõlget” on tervikuna või osaliselt välja antud rohkem kui 60 keeles kogutiraažiga üle 145 miljoni. Kui see piiblitõlge on saadaval mõnes sulle mõistetavas keeles, ergutame sind seda Jehoova tunnistajate käest endale hankima, et võiksid ise veenduda, millised eelised on sel täpsel tõlkel.

Siirad piibliuurijad tahavad Jumala inspireeritud sõnumist aru saada ja selle kohaselt tegutseda. Kui sa oled selline inimene, siis sa tõesti vajad täpset piiblitõlget, ei midagi vähemat.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 21]

Vabatõlked paeluvad lugejaid oma ladususega. Ent kohati võib nende liigvaba sõnastus algteksti mõtet hägustada või muuta

[Väljavõte lk 22]

„Pühakirja uue maailma tõlget” on tervikuna või osaliselt välja antud rohkem kui 60 keeles kogutiraažiga üle 145 miljoni

[Kast/pilt lk 20]

MUISTSED VABATÕLKED

Piibli vabatõlked pole uudne nähtus. Muistsed juudid kogusid kokku arameakeelsed Pühakirja mugandused, mida nimetatakse targumiteks. Ehkki tegu pole täpsete tõlgetega, näitavad need, kuidas juudid mõningatest tekstidest aru said, ja aitavad tõlkijatel mõningate raskete tekstilõikude tähendust välja selgitada. Näiteks väljendit „Jumala pojad” kirjakohas Iiob 38:7 selgitatakse kui „inglite hulki”. Seoses kirjakohaga 1. Moosese 10:9 näitavad targumid, et heebrea keele eessõna, mida kasutati Nimrodit kirjeldades, ei tähenda mitte neutraalses mõttes ’ees’, vaid tähendab vaenulikult ’vastu olemist’ või ’vastu panemist’. Neid vabatõlkeid kasutati paralleelselt Pühakirjaga, aga need polnud kunagi mõeldud seda asendama.

[Pilt]

LÕIK WALTONI TÕLKEST „BIBLIA POLYGLOTTA”, LÕPETATUD 1657, IIOB 38:1–15

Heebreakeelne pühakirjatekst (koos ladinakeelse ridadevahelise tõlkega)

Arameakeelse targumi vastav tekst

[Pilt lk 19]

LÕIK TÕLKEST „THE KINGDOM INTERLINEAR TRANSLATION OF THE GREEK SCRIPTURES”, EFESLASTELE 4:14

Vasakus tulbas on näha iga sõna tõlge. Paremal on tõlgitud mõte

[Pildi allikaviide lk 18]

Taust: Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem