Esiletõstetud kohti Pauluse kirjadest galaatlastele, efeslastele, filiplastele ja koloslastele
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Pauluse kirjadest galaatlastele, efeslastele, filiplastele ja koloslastele
KUULNUD, et mõned kristlased on judaiseerijate tõttu puhtast jumalakummardamisest kõrvale kaldunud, kirjutab apostel Paulus jõulise kirja „Galaatia kogudustele” (Gal. 1:2). Kirjas, mis kirjutati millalgi aastatel 50–52 m.a.j, antakse otsest nõu ja valju manitsust.
Umbes kümne aasta pärast, kui Paulus on „Kristuse Jeesuse vang” Roomas, kirjutab ta Efesose, Filipi ja Kolossa kogudustele ning jagab neile häid nõuandeid ja südamlikku innustust (Efesl. 3:1). Meile tuleb tänapäeval kasuks, kui paneme tähele sõnumit, mida võime leida Piibli kirjadest galaatlastele, efeslastele, filiplastele ja koloslastele (Heebr. 4:12).
KUIDAS VÕIB INIMENE ’SAADA ÕIGEKS’?
Kuna judaiseerijad püüavad kavalalt Pauluse suhtes umbusaldust tekitada, kaitseb ta oma apostliametit, kirjutades mõningaid üksikasju oma elust (Gal. 1:11–2:14). Et nende valeõpetusi tühjaks teha, lausub Paulus: „Inimene ei saa õigeks käsu tegudest, vaid üksnes Kristuse Jeesuse usu kaudu” (Gal. 2:16).
Paulus ütleb, et Kristus ’ostis lahti käsualused’ ja vabastas nad selleks, et nad saaksid nautida kristlikku vabadust. Ta manitseb valjult galaatlasi: „Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse” (Gal. 4:4, 5; 5:1).
Vastused piiblilistele küsimustele:
3:16–18, 28, 29 – Kas Aabrahamiga sõlmitud leping kehtib veel? Jah, kehtib. Seaduseleping anti lisaks, see ei asendanud Jumala lepingut Aabrahamiga. Järelikult jäi Aabrahamiga tehtud leping jõusse ka pärast seda, kui Seadus oli „kaotatud” (Efesl. 2:15). Lepingus antud tõotused on kandunud edasi Aabrahami tõelisele „seemnele” (UM) – Kristus Jeesusele, seemne esmasele osale, ja neile, kes on „Kristuse omad”.
6:2 – Mis on „Kristuse käsk”? See kätkeb endas kõiki Jeesuse õpetusi ja käske. Eelkõige kuulub selle hulka käsk armastada üksteist (Joh. 13:34).
6:8 – Kuidas ’külvata vaimule’? Me teeme seda siis, kui elame viisil, mis võimaldab Jumala vaimul meid vabalt mõjutada. Külvata vaimule tähendab ka osaleda kogu südamest tegevustes, mis soodustavad püha vaimu tegutsemist.
Õpetus meile:
1:6–9. Kristlikel kogudusevanematel on vaja viivitamata tegutseda, kui koguduses kerkib probleeme. Tänu mõistlikule arutluskäigule Pühakirja alusel võivad nad kiiresti kummutada valed arutluskäigud.
2:20. Lunastus on Jumala kingitus meile isiklikult. Meil tuleks õppida sellesse just niiviisi suhtuma (Joh. 3:16).
5:7–9. Halvad kaaslased takistavad meil olla „tõele sõnakuulelikud”. Oleks arukas neid vältida.
6:1, 2, 5. Need, kes on vaimselt pädevad, võivad aidata meil kanda oma koormat, näiteks aidata toime tulla mingi tülika või raske olukorraga, millesse oleme sattunud, kuna oleme teadmatusest mõne väärsammu astunud. Mis puutub aga meie vaimsete kohustuste koormasse, siis tuleb meil seda ise kanda.
„ET KRISTUSES KOKKU VÕETAKS KÕIK”
Paulus rõhutab kirjas efeslastele kristliku ühtsuse teemat ja räägib „aegade täiuse korraldamisest, et Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas ja mis on maa peal”. Kristus on andnud „ande inimeste kujul” (UM), et aidata kõigil ’jõuda ühisele usule’ (Efesl. 1:10; 4:8, 13).
Et austada Jumalat ja edendada ühtsust, tuleb kristlastel „riietuda uue inimesega” ja olla „allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses”. Neil on vaja ka „seista kuradi kavalate rünnakute vastu”, varustades endid kogu Jumala vaimse sõjavarustusega (Efesl. 4:24; 5:21; 6:11).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:4–7 – Mismoodi olid võitud kristlased ette ära määratud ammu enne nende sündi? Nad olid ette ära määratud grupina ehk klassina, mitte üksikisikutena. See toimus enne, kui tuli olemasollu patune inimkond. Kirjakohas 1. Moosese 3:15 leiduvas prohvetiennustuses, mis anti enne, kui ükski patune inimene oli eostatud, teatatakse Jumala eesmärgist, et mõned Kristuse järelkäijad valitsevad koos temaga taevas (Gal. 3:16, 29).
2:2, P 1997 – Mis mõttes on maailma vaim õhu sarnane, ja milles peitub selle „meelevald”? „Maailma vaim” – sõltumatuse ja sõnakuulmatuse vaim – tungib kõikjale otsekui õhk, mida me sisse hingame (1. Kor. 2:12). Selle meelevald ehk vägi peitub selle sisendusjõus, pealekäivuses ja järelejätmatuses.
2:6 – Kuidas saavad võitud kristlased olla „taevalikus olukorras”, kui nad on alles maa peal? Siin kasutatud väljend „taevalik olukord” ei viita neile tõotatud taevasele pärandile. See tähendab hoopis nende ülevat seisundit Jumala ees, mis tuleneb sellest, et nad on „kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga” (Efesl. 1:13, 14).
Õpetus meile:
4:8, 11–15. Jeesus Kristus „viis ... vangivõetud ära” (UM) ehk viis inimesed ära Saatana kontrolli alt, et neid kasutada andidena kristliku koguduse ülesehitamiseks. Me saame kasvada „armastuses ... kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus”, kui oleme sõnakuulelikud ja allume oma juhatajaile ning teeme nendega koguduses koostööd (Heebr. 13:7, 17).
5:22–24, 33. Naisel tuleb oma mehele alluda ja ka temast lugu pidada. Ta teeb seda, kui ilmutab „tasast ja vaikset vaimu” ja kui püüab meest austada sellega, et räägib temast head ning annab oma panuse, et mehe otsused võiksid anda häid tulemusi (1. Peetr. 3:3, 4; Tiit. 2:3–5).
5:25, 28, 29. Nii nagu mees „toidab” iseennast, peaks ta hoolitsema oma naise füüsiliste, emotsionaalsete ja usuliste vajaduste eest. Samuti tuleks mehel naist kalliks pidada: veeta koos temaga piisavalt aega ja kohelda teda hellalt, mis peegeldub nii tema sõnades kui tegudes.
6:10–13. Deemonlikele jõududele vastu seismiseks on vaja kogu südamest varustada end Jumala vaimse sõjavarustusega.
„KÄIGEM SAMA TEED”
Paulus toonitab kirjas filiplastele armastuse tähtsust. „Seda ma palun Jumalalt,” ütleb ta, „et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises ja kõiges tajumises.” Et nad ei langeks liigse enesekindluse lõksu, manitseb ta: „Nõudke oma päästet kartuse ja värinaga!” (Filipl. 1:9; 2:12).
Paulus innustab küpseid kristlasi pürgima „seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole”. Ta ütleb: „Kuhu oleme jõudnud, sealt käigem sama teed!” (Filipl. 3:14–16).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:23 – Mis oli „nii see kui teine”, mis Paulust tõmbas, ja mida ta himustas? Pauluse ees oli kaks võimalust: elu või surm (Filipl. 1:21). Ta ei ütle, kumma ta valiks, vaid annab teada, mida ta himustab: „Siit lahkuda ja olla Kristuse juures” (Filipl. 3:20, 21; 1. Tess. 4:16). ’Lahkumine’, mis toimub Kristuse juuresoleku ajal, tähendab seda, et Paulus saab tasu, mis Jehoova talle valmistanud on (Matt. 24:3).
2:12, 13 – Mismoodi paneb Jumal meid ’tahtma ja tegutsema’? Jehoova püha vaim võib meie südant ja meelt puudutada, nii et meis kasvab soov anda tema teenistuses oma parim. Sellepärast on meil olemas abi, kui me ’nõuame oma päästet’.
Õpetus meile:
1:3–5. Ehkki filiplased olid materiaalselt vaesed, on nad meile heaks eeskujuks heldekäelisuses (2. Kor. 8:1–6).
2:5–11. Jeesuse eeskujust ilmneb, et alandlikkus ei näita mitte nõrkust, vaid moraalset tugevust. Pealegi ülendab Jehoova alandlikke (Õpet. 22:4).
3:13. Selleks, „mis on taga”, võib olla näiteks paljutõotav karjäär, jõukasse perekonda kuulumisest tulenev kindlustunne või isegi varasemad rängad patud, mida me oleme kahetsenud ja millest meid on „puhtaks pestud” (1. Kor. 6:11). Meil tuleks need asjad ’ära unustada’ ehk lakata nende pärast muretsemast ja sirutuda „sinnapoole, mis on ees”.
„KINNITATUINA USUS”
Kirjas koloslastele kummutab Paulus valeõpetajate ekslikud vaated. Ta arutleb, et pääste ei sõltu niivõrd Seaduse nõuete täitmisest, kuivõrd ’ususse jäämisest’. Paulus ergutab koloslasi: „Nõnda käige temas [Kristuses] juurdunuina temasse ja rajatuina temale ning kinnitatuina usus.” Kuidas selline usus kinnitumine peaks neid mõjutama? (Kol. 1:23; 2:6, 7.)
Paulus kirjutab: „Kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side. Ja Kristuse rahu valitsegu teie südameis.” Apostel ütleb neile: „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.” Ta ütleb veel, et neid, kes on väljaspool kogudust, tuleb ’targasti kohelda’ (Kol. 3:14, 15, 23; 4:5).
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:8 – Mis on „maailma algjõud”, mille eest Paulus hoiatas? Need on Saatana maailma koostisosad – peamised asjad või põhimõtted, mis selle moodustavad, seda juhivad või motiveerivad (1. Joh. 2:16). Nende hulka kuulub selle maailma filosoofia, materialism ja valereligioonid.
4:16 – Miks ei kuulu Laodikea kogudusele kirjutatud kiri Piiblisse? Vahest sellepärast, et see ei sisaldanud olulist teavet tänapäevaks. Või sellepärast, et seal võidi korrata mõtteid kanoonilistest kirjadest.
Õpetus meile:
1:2, 20. Lunastusohver, millest ilmneb Jumala ärateenimata lahkus, puhastab meie südametunnistuse süüst ja annab sisemise rahu.
2:18, 23. „Võltsalandlikkus” (UM) ehk see, kui lihtsalt teeseldakse alandlikkust, et teistele muljet avaldada näiteks materiaalsetest asjadest loobumise või enesepiitsutamisega, näitab, et inimene on lasknud „ennast täis puhuda oma lihaliku meele poolt”.