Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Galatabii, Efesobii, Filipibii, kɛ Kolosebii Awoji lɛ Amli Saji Otii

Galatabii, Efesobii, Filipibii, kɛ Kolosebii Awoji lɛ Amli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Galatabii, Efesobii, Filipibii, kɛ Kolosebii Awoji lɛ Amli Saji Otii

BENI bɔfo Paulo ná ele akɛ mɛi ni sumɔɔ ni akɛ Mose Mla lɛ atsu nii lɛ miiha Kristofoi komɛi miitsi amɛhe kɛmiijɛ anɔkwa jamɔ he lɛ, ekɛ hiɛdɔɔ ŋma wolo eyaha “Galata asafoi lɛ.” (Gal. 1:2) Eŋma wolo lɛ aaafee afi 50 kɛmiimɔ afi 52 Ŋ.B., ni ekɛ ŋaawoo ni yɔɔ tɛɛ kɛ hewalɛwoo ha yɛ mli.

Aaafee afii nyɔŋma sɛɛ beni Paulo ji “Kristo Yesu gbokɛlɛfonyo” yɛ Roma lɛ, eŋmala woji emaje asafoi ni yɔɔ Efeso, Filipi, kɛ Kolose lɛ ni ekɛwo amɛ ŋaa kɛ hewalɛ. (Efe. 3:1) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔbo shɛɛ saji ni yɔɔ Biblia mli woji ni ji Galatabii, Efesobii, Filipibii kɛ Kolosebii lɛ amli lɛ atoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ.—Heb. 4:12.

MƐƐ GBƐ NƆ ATSƆƆ ‘ABUƆ MƆ BEM’?

(Gal. 1:1–6:18)

Akɛni Kristofoi ni sumɔɔ ni akɛ Mose Mla lɛ atsu nii lɛ tsɔɔ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ koni amɛkɛtsɔɔ akɛ Paulo jeee bɔfo hewɔ lɛ, Paulo tsĩ ewala shihilɛ mli nibii komɛi atã ni ekɛfã bɔfo ni eji lɛ he. (Gal. 1:11–2:14) Paulo kɛ wiemɔ nɛɛ kũ amɛpasa tsɔɔmɔi lɛ anaa akɛ: “Abuuu gbɔmɔ bem kɛjɛɛɛ mla nitsumɔi amli, akɛ ja atsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli lɛ nɔ kɛkɛ.”—Gal. 2:16.

Paulo tsɔɔ akɛ Kristo ‘bakpɔ̃ mɛi ni yɔɔ mla shishi lɛ’ ni eha amɛye amɛhe akɛ Kristofoi. Ekɛ hiɛdɔɔ bɔ Galatabii lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ, ni nyɛkahaa abɔa nyɛ nyɔŋyeli apã lɛ dɔŋŋ.”—Gal. 4:4, 5; 5:1.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

3:16-18, 28, 29—Ani kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Abraham fee lɛ miitsu nii lolo? Hɛɛ, ekã he eetsu nii. Aŋɔ Mla kpaŋmɔ lɛ afata kpaŋmɔ ní Nyɔŋmɔ kɛ Abraham fee lɛ he, shi akɛ no ebayeee najiaŋ. No hewɔ lɛ, kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Abraham fee lɛ tee nɔ ehi shi beni ‘agu’ Mla kpaŋmɔ lɛ. (Efe. 2:15) Kristo Yesu, mɔ titri ni ji Abraham ‘seshi’ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni ji “Kristo nii” lɛ anine shɛɔ kpaŋmɔ nɛɛ mli shiwooi lɛ anɔ.

6:2—Mɛni ji “Kristo mla lɛ”? Mla nɛɛ kɔɔ nibii fɛɛ ni Yesu tsɔɔ ní efã akɛ afee lɛ ahe. Mla nɛɛ mli otu ji famɔ ni ekɛha akɛ “nyɛsumɔa nyɛhe” lɛ.—Yoh. 13:34.

6:8—Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ ‘wɔdũɔ nii yɛ mumɔ lɛ mli’? Kɛ́ wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni baaha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ aná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ lɛ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiidũ nii yɛ mumɔ lɛ mli. Nɔ ni fata enɛ he ji wɔtsui mli fɛɛ ní wɔɔjɛ wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔi ní baaha mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ akudɔ wɔ lɛ amli.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:6-9. Kɛ́ naagbai te shi yɛ asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ atsu naagbai lɛ ahe nii oya. Amɛbaanyɛ amɛkɛ saji ni kɔneɔ mɔ yiŋ kɛ Ŋmalɛ lɛ atsu nii kɛkũ susumɔi ni ejaaa anaa oya.

2:20. Kpɔmɔnɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii ni eŋɔha wɔ. Esa akɛ wɔbu lɛ nakai.—Yoh. 3:16.

5:7-9. Naanyobɔɔ fɔŋ baanyɛ ‘atsi wɔ gbɛ ní wɔkabo anɔkwale lɛ toi’ loo wɔkɛkatsu nii. Esa akɛ wɔkpoo naanyobɔɔ fɔŋ.

6:1, 2, 5. Kɛ́ nɔtɔmɔ ko banina wɔ trukaa ní eha wɔhao loo eha wɔyaje jaramɔ shihilɛ ko mli lɛ, mɛi ni ji “mumɔŋ gbɔmɛi lɛ” baanyɛ amɛye amɛbua wɔ kɛtere jatsu nɛɛ. Shi esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtere sɔ̃i ni jwere wɔ nɔ akɛ Kristofoi lɛ.

‘AŊƆ NIBII FƐƐ ATO KRISTO SHISHI’

(Efe. 1:1–6:24)

Beni Paulo maa nɔ ni feɔ Kristofoi ekome lɛ nɔ mi yɛ wolo ni eŋma eyaha Efesobii lɛ mli lɛ, ewie ‘gbɛjianɔtoo kɛha bei falɛ ni ato lɛ, koni eŋɔ nibii fɛɛ eto yitso kome shishi yɛ Kristo mli, nii ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ, yɛ emli’ lɛ he. Kristo kɛ ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii ha’ bɔni afee ni amɛye amɛbua mɛi fɛɛ ‘kɛshɛ Nyɔŋmɔ bi lɛ nɔ hemɔkɛyeli ekomefeemɔ lɛ he.’—Efe. 1:10; 4:8, 13.

Bɔni afee ni Kristofoi awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni ekomefeemɔ ahi amɛteŋ lɛ, esa ‘amɛwo gbɔmɔ hee’ lɛ ni ‘amɛbabaa amɛhe shi amɛha amɛhe yɛ Kristo gbeyeishemɔ mli.’ Ehe miihia hu ni amɛwo Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ bɔni afee ni ‘amɛnyɛ abonsam ŋaatsɔi lɛ anaa amɛdamɔ.’—Efe. 4:24; 5:21; 6:11.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:4-7—Mɛɛ gbɛ nɔ ajie Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ato dani afɔ amɛ? Ajie amɛ ato akɛ kuu shi jeee aŋkroaŋkroi. Afee enɛ dani klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ bɔi fɔmɔ beni amɛfee esha lɛ. Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi komɛi baafata Kristo he kɛye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ fata gbalɛ ni yɔɔ 1 Mose 3:15 ní ajaje dani aŋɔ adesai eshafeelɔ ko hɔ lɛ he.—Gal. 3:16, 29.

2:2—Mɛɛ gbɛ nɔ je nɛŋ mumɔ lɛ tamɔ kɔɔyɔɔ, ni te efeɔ tɛŋŋ enáa mɛi anɔ hewalɛ? “Je nɛŋ mumɔ lɛ” ni ji mumɔ ni haa mɛi gboɔ toi ni amɛtseɔ amɛhe kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he lɛ yɛ he fɛɛ he tamɔ bɔ ni kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ lɛ ji lɛ. (1 Kor. 2:12) Bɔ ni enyɛɔ elakaa mɛi ni efeɔ nakai be fɛɛ be lɛ ji nɔ ni haa enáa mɛi anɔ hewalɛ waa lɛ.

2:6—Te feɔ tɛŋŋ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘hiɔ ŋwɛiniiaŋ’ beni amɛyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ? Wiemɔ ni ji “ŋwɛiniiaŋ” ni akɛ tsu nii yɛ biɛ lɛ kɔɔɔ wala ni amɛbaaná yɛ ŋwɛi lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, edamɔ shi kɛha wekukpãa ni yɔɔ nyam ni kã amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ akɛni akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ ni awo he shi lɛ sɔo amɛnaa’ lɛ hewɔ.—Efe. 1:13, 14.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

4:8, 11-15. Yesu Kristo ‘ŋɔ nomi anom,’ ni tsɔɔ akɛ ekpɔ̃ hii kɛjɛ Satan kudɔmɔ shishi koni ekɛ amɛ atsu nii akɛ nikeenii kɛtswa Kristofoi asafo lɛ ema shi. Kɛ́ wɔba wɔhe shi wɔha asafoŋ onukpai lɛ ni wɔbo amɛ toi, ni wɔkɛ gbɛjianɔi ni asafo lɛ toɔ lɛ tsu nii lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ ‘suɔmɔ adara yɛ nibii fɛɛ agbɛfaŋ yɛ Kristo mli.’—Heb. 13:7, 17.

5:22-24, 33. Esa akɛ ŋa aba ehe shi eha ewu ni ebu lɛ. Esa akɛ efee enɛ kɛtsɔ “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” ni eeejie lɛ kpo lɛ nɔ, ní ebɔ mɔdɛŋ ekɛ woo aha ewu lɛ kɛtsɔ ehe ekpakpa ni eeewie kɛ eyiŋkpɛi asɛɛ ní eeefi lɛ nɔ.—1 Pet. 3:3, 4; Tito 2:3-5.

5:25, 28, 29. Esa akɛ wu aha eŋa ehiamɔ nii—heloonaa nɔ̃, henumɔŋ nɔ̃, kɛ mumɔŋ nɔ̃—taakɛ “elɛ̀ɔ” lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ. Esa akɛ ehiɛ lɛ dɔdɔɔdɔ hu kɛtsɔ dekã ní eeená eha lɛ, ni emli akajoo yɛ enɔ yɛ ewiemɔ kɛ enifeemɔ fɛɛ mli lɛ nɔ.

6:10-13. Bɔni afee ni daimonioi akaná wɔnɔ hewalɛ lɛ, ehe miihia ni wɔjɛ wɔtsui mli wɔwo Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ.

‘NYƐNYIƐA NAKAI SUSUMƆKPÃA LƐ NAA’

(Filip. 1:1–4:23)

Paulo wie suɔmɔ he waa yɛ wolo ni eŋma eyaha Filipibii lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Enɛ he fai mikpaa, akɛ nyɛsuɔmɔ lɛ afá kɛya nɔ, ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ yɛ nilee kɛ sɛɛyoomɔ fɛɛ gbɛfaŋ.” Bɔni afee ni eye ebua amɛ ni amɛkɛ amɛhe akafɔ̃ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛ, ewo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ atsua nyɛ diɛŋtsɛ nyɛyiwalaheremɔ lɛ he nii.”—Filip. 1:9; 2:12.

Paulo wo mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ hewalɛ ni amɛtiu “oti lɛ kɛyashɛ Nyɔŋmɔ tsɛ́mɔ . . . lɛ he juromɔnɔ lɛ he.” Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni wɔnine eshɛ nɔ momo lɛ, nyɛhaa wɔnyiɛa nakai susumɔkpãa lɛ nɔŋŋ naa, ni wɔjwɛŋ nɔ kome.”—Filip. 3:14-16.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:23—Mɛɛ “nibii enyɔ” ateŋ Paulo hao yɛ lɛ, ni mɛni eshwe akɛ ‘eje mli’ lɛ? Shihilɛi ni Paulo yaje mli lɛ ha ehao yɛ nibii enyɔ ní baanyɛ aba enɔ lɛ ateŋ: wala loo gbele. (Filip. 1:21) Eyɛ mli akɛ etsɔɔɔ amɛteŋ nɔ ni ebaasumɔ ni ekɔ moŋ, shi eha ale nɔ ni eshwieɔ—no ji ní ‘eje mli ni ekɛ Kristo ayahi shi.’ (Filip. 3:20, 21; 1 Tes. 4:16) Nɛkɛ ‘mlijee’ ni baaya nɔ yɛ Kristo baa be lɛ mli lɛ baaha Paulo nine ashɛ juromɔnɔ ni Yehowa esaa eto lɛ lɛ nɔ.—Mat. 24:3.

2:12, 13—Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ haa ‘wɔnáa suɔmɔ ni wɔfeɔ nii’? Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ atsu nii yɛ wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ mli koni eha wɔná shwelɛ babaoo ni wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ atsu nii yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, be mli ni wɔyaa nɔ ‘wɔtsuɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔyiwalaheremɔ lɛ he nii’ lɛ, Nyɔŋmɔ shiii wɔ efolo.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:3-5. Eyɛ mli akɛ Filipibii lɛ ji ohiafoi moŋ, shi amɛfee ejurɔ ni amɛkɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi amɛha wɔ.—2 Kor. 8:1-6.

2:5-11. Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa akɛ, kɛ́ mɔ ko baa ehe shi lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ehiɛ waaa, shi moŋ etsɔɔ akɛ mɔ lɛ sumɔɔ akɛ efee nɔ ni ja. Kɛfata he lɛ, Yehowa wóɔ mɛi ni baa amɛhe shi lɛ anɔ.—Abɛi 22:4.

3:13. “Nii ni yɔɔ sɛɛgbɛ lɛ” ateŋ ekomɛi baanyɛ afee nitsumɔ ni baaha wɔná shika pii, nii babaoo ni wɔbaanyɛ wɔná yɛ shikatsɛmɛi aweku mli ni wɔjɛ lɛ hewɔ, aloo tsutsu eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔfee shi wɔshwa wɔhe ni ‘aju wɔhe’ kɛjɛ mli lɛ. (1 Kor. 6:11) Esa akɛ wɔjie wɔhiɛ yɛ nii ni yɔɔ sɛɛgbɛ lɛ anɔ, ni tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔsusuɔ amɛhe dɔŋŋ, ni ‘wɔpele nii ni yɔɔ hiɛgbɛ lɛ moŋ ahe.’

‘NYƐFĨA SHI YƐ HEMƆKƐYELI LƐ MLI’

(Kol. 1:1–4:18)

Paulo kpa apasa tsɔɔlɔi asusumɔi ni ejaaa lɛ ahe mama yɛ wolo ni eŋma eyaha Kolosebii lɛ mli. Etsɔɔ akɛ ‘hemɔkɛyeli lɛ mli ní aaahiɛ’ lɛ ji nɔ ni baaha mɔ aná yiwalaheremɔ, shi jeee Mose Mla lɛ nɔyeli. Paulo wo Kolosebii lɛ hewalɛ ni ‘amɛnyiɛ yɛ Kristo mli, ní amɛshishifãi amɔmɔ shi, ni amamɔ amɛ yɛ enɔ, ní amɛfĩ shi yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.’ Te esa akɛ shifĩmɔ nɛɛ aná amɛ nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?—Kol. 1:23; 2:6, 7.

Paulo ŋma akɛ: “Enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ. Ni nyɛhaa [Kristo] hejɔlɛ lɛ ayea lumɔ yɛ nyɛtsuii amli.” Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní nyɛfeɔ lɛ, nyɛjiea nyɛmusuŋ nyɛtsua, taakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] nyɛtsuɔ nyɛhaa ni jeee gbɔmɛi.” Etsɔɔ bɔ ni esa ákɛ akɛ mɛi ni bɛ asafo lɛ mli lɛ aye aha lɛ mli akɛ: “Nyɛnyiɛa yɛ nilee mli, yɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahiɛ.”—Kol. 3:14, 15, 23; 4:5.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

2:8—Mɛni ji “je nɛŋ shishijee nibii” ni Paulo bɔ he kɔkɔ lɛ? Enɛɛmɛi ji Satan je lɛ mli nibii—nibii titrii loo shishitoo mlai ni kudɔɔ loo amɛkanyaa mɛi ni yɔɔ mli lɛ. (1 Yoh. 2:16) Enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi ji jeŋ nilee, ninámɔ sɛɛtiumɔ, kɛ apasa jamɔi.

4:16—Mɛni hewɔ akɛ wolo ni aŋma kɛyaha Laodikeabii lɛ fataaa Biblia lɛ he lɛ? Eeenyɛ efee akɛ akɛni saji ni yɔɔ mli lɛ ahe ehiaaa wɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ. Aloo ekolɛ emli saji lɛ yɛ woji krokomɛi ni Paulo ŋmala lɛ amli.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:2, 20. Kpɔmɔnɔ lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha yɛ eduromɔ lɛ hewɔ lɛ baanyɛ aha wɔná henilee kpakpa ni wɔtsui anyɔ wɔ mli.

2:18, 23. ‘Mɔ diɛŋtsɛ taomɔ naa heshibaa jwɛŋmɔ’—ni ji kwa ni mɔ lɛ kwaa ebaa ehe shi koni ekɛsa mɛi ahiɛ, ekolɛ kɛtsɔ heloonaa nibii ni eeekwa loo egbɔmɔtso lɛ yiwaa nɔ lɛ—haa anaa akɛ ‘eheloo jwɛŋmɔ lɛ miiha eewó ehe nɔ.’