Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jwɛŋmɔ Bɔ Ni ‘Ebaayagbe Naa Eha lɛ’ He

Jwɛŋmɔ Bɔ Ni ‘Ebaayagbe Naa Eha lɛ’ He

Jwɛŋmɔ Bɔ Ni ‘Ebaayagbe Naa Eha lɛ’ He

EHE bahiaa ni wɔkpɛ yiŋ srɔtoi yɛ wɔwala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nilee yɛ mli akɛ mɔ aaabɔ mɔdɛŋ ni ele nɔ ni yɔɔ gbɛjegbɛ ko naagbee dani efã gbɛ kɛtsɔ nakai gbɛ lɛ nɔ. Mɛi komɛi eshwa amɛhe waa yɛ yiŋ komɛi ni amɛkpɛ lɛ ahewɔ. Ekolɛ bo hu owie pɛŋ akɛ, ‘Eji mile bɔ ni nibii anaa baayakpa kulɛ, mikɔŋ gbɛ ni tamɔ nakai.’

Gbɛfalɔ ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ sumɔɔ akɛ ele he ni gbɛ fɛɛ gbɛ kɛ mɔ yaa dani etsɔɔ nɔ. Ekolɛ ebaakwɛ shikpɔŋ he mfoniri ko nɔ, ni ekɛ mɛi ni le jɛi niiaŋ jogbaŋŋ lɛ baagba sane. Ekã shi faŋŋ akɛ ebaakwɛ gbɛtsɔɔmɔ okadii ni ebaana yɛ gbɛjegbɛi lɛ ahe lɛ. Shi yɛ wɔwala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ gbɛ ni wɔkɔ lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ? Be ko lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ekɛ blema Israelbii lɛ wie akɛ: “Amɛle nii kulɛ, amɛaayoo enɛ sɛɛ, ni amɛaajwɛŋ amɛnaagbee he!”—5 Mose 32:29.

Ŋaawoo ni Nɔ Bɛ

Ehe ehiaaa ni wɔhiɛ afee wɔ yaa yɛ bɔ ni gbɛ̀i srɔtoi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ yɛ wɔwala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ‘baayagbe naa eha’ lɛ he. Akɛni Nyɔŋmɔ etsɛ fe mɔ fɛɛ mɔ hewɔ lɛ, lɛ pɛ ji mɔ ni sa jogbaŋŋ ni baanyɛ awo adesai gbɛfalɔi fɛɛ aŋaa yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ lɛ he. Ena gbɛ̀i srɔtoi ni adesai tsɔɔ nɔ lɛ, ni ena nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa lɛ, enaa nɔ fɛɛ nɔ ni afeɔ, ni eekwɛ oyaa kɛ obaa fɛɛ.”—Abɛi 5:21, Ga Biblia Hee.

Yehowa susuɔ mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ ahe. Etsɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ etsɔɔ amɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ. Wɔkaneɔ akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” No hewɔ lɛ, dani oooje shishi ofã shihilɛ mli gbɛ ko lɛ, nilee yɛ mli akɛ ooobi Yehowa dɛŋ ŋaawoo taakɛ Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ sɔle akɛ: “Hã male gbɛ ní sa akɛ manyiɛ nɔ.”—Lala 32:8; 143:8.

Kɛ́ otsɔ gbɛ ko ni gbɛfalɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ enɔ waa lɛ tsɔɔ bo lɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ eha oná nɔmimaa ni onu he akɛ oyɛ shweshweeshwe. Ohaoŋ ohe yɛ he ni gbɛ lɛ kɛ bo baaya lɛ he. David bi Yehowa dɛŋ ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛtsu nii. Enɛ ha etsui nyɔ emli naakpa, taakɛ atsɔɔ mli jogbaŋŋ yɛ Lala 23 ni ale waa lɛ mli lɛ. David ŋma akɛ: “Yehowa ji mikwɛlɔ, nɔ ko nɔ ko ehiaŋ mi. Ehãa mibuɔ shi yɛ lɛɛhei ni yɔɔ frɔ̃frɔ̃, ewaa mi kɛyaa nui ni he jɔ lɛ ahe. Ehaa mitsui nyɔɔ mimli, ekpalaa mi kɛtsɔɔ jalɛ gbɛ̀i anɔ yɛ egbɛi lɛ ahewɔ. Ni asaŋ kɛ́ minyiɛ gbele hɔɔŋ jɔɔ lɛŋ lɛ, misheŋ efɔŋ ko gbeyei.”—Lala 23:1-4.

Te Amɛwɔsɛɛ Naa Baayakpa Tɛŋŋ?

Lalatsɛ ko ni ji wala shihilɛ mli gbɛfalɔ ni eeenyɛ efee akɛ lɛ ji Asaf loo eseshibii lɛ ateŋ mɔ ko lɛ wie akɛ, “shwɛ fioo” ní enaji “agbá afã” kɛjɛ gbɛ kpakpa lɛ nɔ. Mɛni ha efee nakai? Ena bɔ ni mɛi ni yeee anɔkwa kɛ yiwalɔi lɛ shwereɔ lɛ, ni eye ‘mɛi fɔji lɛ ashweremɔ’ lɛ he awuŋa. Yɛ ehiɛ lɛ, etamɔ nɔ ni “daa nɛɛ amɛhe ejɔ amɛ.” Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, lalatsɛ nɛɛ yiŋ bɔi lɛ kɔshikɔshi feemɔ yɛ nilee ni yɔɔ mli akɛ eeenyiɛ jalɛ gbɛ ni ekɔ lɛ nɔ lɛ he.—Lala 73:2, 3, 6, 12, 13.

Kɛkɛ ni lalatsɛ lɛ tee Yehowa he krɔŋkrɔŋ lɛŋ ni ekɛ sɔlemɔ susu bɔ ni mɛi fɔji lɛ anaagbee baatamɔ aha lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Ni mikpá amɛnaagbee lɛ shi.” Ejwɛŋ bɔ ni nibii anaa baayakpa kɛha mɛi ni eye amɛhe awuŋa lɛ nɔ. Mɛni baaba amɛnɔ wɔsɛɛ? Eyɔse akɛ mɛnɛɛmɛi damɔ “hei ní shamɔɔ trotro,” ni ‘ŋmiŋmi sɔŋŋ aaaha amɛtã kwraa.’ Te gbɛ ni lalatsɛ lɛ kɔ lɛ naa baayakpa tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: ‘Kɛ fee sɛɛ lɛ, Yehowa aaaŋɔ mi kɛaatee anunyam mli.’—Lala 73:17-19, 24.

Beni lalatsɛ lɛ susu nɔ ni aaajɛ mɛi ni tsɔɔ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ loo gbɛ̀i gbohii anɔ koni amɛná nii lɛ anifeemɔi amli kɛba lɛ he lɛ, ená nɔmimaa akɛ gbɛ ni enyiɛ nɔ lɛ ji gbɛ kpakpa. Emu sane naa akɛ: “Mi lɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hilɛ hi ha mi.” Yehowa Nyɔŋmɔ masɛi ni aaahi daa lɛ kɛ sɛɛnamɔi ni sɛɛ efooo baa.—Lala 73:28.

“Jajemɔ Onaji Amaamɔhe lɛ Pɛpɛɛpɛ”

Ŋmɛnɛ lɛ, ehe bahiaa ni wɔ hu wɔkpɛ yiŋ srɔtoi ni tamɔ lalatsɛ lɛ nɔ lɛ. Ekolɛ abaaha bo nitsumɔ ko ni baaha oná shika babaoo, abaawo onɔ yɛ nitsumɔ mli, loo abaafɔ̃ bo nine ni oyafata mɛi komɛi ahe kɛtsu nitsumɔ ko ni baaha oná shika pii. Eji anɔkwale akɛ, naagba ko kɛ̃ yɛ nifeemɔ hee fɛɛ nifeemɔ hee mli. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ani nilee bɛ mli akɛ ooosusu bɔ ni yiŋ ni obaakpɛ lɛ ‘naagbee baatamɔ aha’ lɛ he? Mɛɛ naagbai baanyɛ ajɛ mli kɛba? Ani ebaaha oshi shĩa, ni ji nɔ ko ni baanyɛ eha bo loo ohefatalɔ lɛ ahao lɛ? Ani ebaanyɛ eha okɛ onanemɛi nitsulɔi loo mɛi ni okɛbaakpe yɛ gbɔiatoohei kɛ hei krokomɛi lɛ abɔ naanyo yɛ gbɛ fɔŋ nɔ? Kɛ́ ojwɛŋ nɔ ni baanyɛ ajɛ gbɛ ni obaakɔ lɛ mli kɛba lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua bo ni okpɛ yiŋ ni nilee yɔɔ mli. Bo Salomo ŋaawoo akɛ: “Jajemɔ onaji amaamɔhe lɛ pɛpɛɛpɛ” lɛ toi.—Abɛi 4:26.

Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔ fɛɛ wɔɔjwɛŋ ŋaawoo nɛɛ nɔ, titri lɛ, oblahii kɛ oblayei. Oblanyo ko yahai vidio ko ni ele jogbaŋŋ akɛ emli mfonirii lɛ teɔ bɔlɛnamɔŋ akɔnɔ shi. Sɛɛ mli lɛ, ebɔ amaniɛ akɛ beni ekwɛ vidio lɛ etã sɛɛ lɛ, ebɔlɛnamɔŋ henumɔ te shi aahu akɛ eyatao tuutuu yoo ko ni ele akɛ ebɛŋkɛ he ni eyɔɔ lɛ sɛɛ gbɛ. Nɔ ni efee nɛɛ ha ewerɛ ho ehe waa, ehe nilee bu lɛ fɔ ni gbeyei mɔ lɛ akɛ ekolɛ ená hela ko. Nɔ ni ba nɛɛ tamɔ nɔ ni Biblia lɛ wie he lɛ pɛpɛɛpɛ akɛ: “Enyiɛ esɛɛ kɛtee amrɔ lɛ nɔŋŋ tamɔ tsina ni ayaagbe lɛ.” Eji esusu bɔ ni nibii ‘baayagbe naa eha’ lɛ he kulɛ, ebaŋ lɛ nakai!—Abɛi 7:22, 23.

Ná Hekɛnɔfɔɔ yɛ Gbɛtsɔɔmɔ Okadii lɛ Amli

Mɛi babaoo baakpɛlɛ nɔ akɛ nilee bɛ mli akɛ aaaku hiɛ ashwie gbɛtsɔɔmɔ okadii anɔ. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, nakai ji bɔ ni mɛi komɛi feɔ amɛnii yɛ wala shihilɛ mli gbɛ lɛ nɔ kɛ́ amɛnyaaa gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha lɛ he lɛ. Susumɔ Israelbii ni hi shi yɛ Yeremia beaŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe okwɛ. Maŋ lɛ yashɛ mfonirifeemɔŋ gbɛŋta ko nɔ, ni Yehowa Nyɔŋmɔ wo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛbia naanɔ tempɔŋi lɛ ashi, he ni gbɛ kpakpa lɛ yɔɔ lɛ, ní nyɛnyiɛ nɔ.” Shi maŋbii lɛ kɛ kuɛŋtimɔ here nɔ akɛ, “Wɔnyiɛɛɛ nɔ!” (Yeremia 6:16) Te amɛtuatsemɔ nɛɛ ‘yagbe naa eha’ tɛŋŋ? Yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ, Babilonbii lɛ yakpata Yerusalem hiɛ butuu ni amɛloo emlibii lɛ kɛtee Babilon akɛ nomii.

Gbɛtsɔɔmɔ okadii ni Nyɔŋmɔ eto lɛ ni wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ haŋ wɔye omanye kɔkɔɔkɔ. Ŋmalɛi lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!”—Abɛi 3:5, 6.

Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔi lɛ ekomɛi tamɔ gbɛtsɔɔmɔ okadii ni kɛɔ akɛ, “Kaayi Nɔ.” Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Mɛi fɔ̃ji atempɔŋ lɛ, kaayi nɔ, ni kaanyiɛ efɔŋfeelɔi agbɛ nɔ.’ (Abɛi 4:14) Gbɛ̀i gbohii ni esaaa akɛ wɔyiɔ nɔ lɛ ateŋ ekome ji nɔ ni awie he yɛ Abɛi 5:3, 4 lɛ akɛ: “Mɔ kroko ŋa naabu tsereɔ wò, ni edaaŋ shãmɔɔ fe mu; shi enaagbee jooɔ tamɔ taatso, enaa ba tamɔ klante kɛ enaa ŋta.” Mɛi komɛi asusumɔ ji akɛ, tuutuu yoo loo mɔ kroko ni akɛaaná bɔlɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ. Shi nɔ pɛ ni baanyɛ ajɛ hiɛ ni aaaku ashwie gbɛtsɔɔmɔ okadii ni kɛɔ akɛ “Kaayi Nɔ” lɛ ni kudɔɔ bɔ ni esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔha lɛ mli kɛba ji hiɛkpatamɔ.

Dani ooofã onane kɛyi gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Nɛgbɛ gbɛ nɛɛ kɛ mi baaya?’ Be fioo ni ooohe kɛsusu bɔ ni nifeemɔ ko ‘baayagbe naa eha’ lɛ he lɛ baanyɛ afee nɔ pɛ ni baaye abua bo ni okakɔ gbɛ ko ni kɛ bo baaya osharai wuji amli. Mɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ gbɛtsɔɔmɔ okadii ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ lɛ agbɛ̀i anɔ eyi kɛ AIDS kɛ bɔlɛnamɔ mli helai krokomɛi, hɔŋɔi ni asumɔɔɔ, hɔkpɔmɔi, naanyobɔi ni fiteɔ, kɛ henilee ni buɔ mɔ fɔ. Bɔfo Paulo tsɔɔ he ni mɛi ni nyiɛ jeŋba shara gbɛ lɛ nɔ lɛ baayagbe naa yɛ lɛ mli faŋŋ. ‘Amɛnine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.’—1 Korintobii 6:9, 10.

“Gbɛ lɛ Nɛ!”

Bei komɛi lɛ, ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔna he ni gbɛ ni wɔnyiɛ nɔ lɛ kɛ wɔ baaya. No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni wɔdaa Nyɔŋmɔ shi waa akɛ ejɛɔ suɔmɔ mli esusuɔ wɔhe ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni mli kã shi faŋŋ haa wɔ! Yehowa kɛɔ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!” (Yesaia 30:21) Nɛgbɛ gbɛ ni Yehowa kɛɛ wɔnyiɛ nɔ lɛ kɛ wɔ baaya? Eyɛ mli akɛ gbɛ nɛɛ yɛ fintɔ̃ɔ ni enɔ nyiɛmɔ wa moŋ, shi Yesu kɛɛ akɛ ekɛ mɔ yaa naanɔ wala mli.—Mateo 7:14.

Ŋɔɔ be fioo ni okɛsusu gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ he okwɛ. Ani eji gbɛ kpakpa? Nɛgbɛ ekɛ bo baaya? Okɛ sɔlemɔ abi Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ. Kwɛmɔ ‘gbɛtsɔɔmɔ wolo’ ni ji Biblia lɛ mli. Obaanyɛ oyabi Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ nɔ gbɛfalɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ dɛŋ ŋaawoo. Kɛ́ oyɔse akɛ ehe miihia ni otsake gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ, feemɔ nakai oya.

Bei pii lɛ, kɛ́ gbɛfalɔ ko na gbɛtsɔɔmɔ okadi ko ni tsɔɔ akɛ enyiɛ gbɛ kpakpa lɛ nɔ lɛ, etsui nyɔɔ emli waa. Kɛ́ opɛi gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ mli ni oyɔse akɛ onyiɛ jalɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, ha no akanya bo ni oya nɔ ni onyiɛ nɔ. Etsɛŋ ni obaashɛ he ni miishɛɛ yɔɔ fe fɛɛ yɛ ogbɛfãa lɛ mli.—2 Petro 3:13.

Gbɛ fɛɛ gbɛ kɛ mɔ yaa he ko kɛ̃. Nɛgbɛ obaayaje kɛ́ oshɛ gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ naagbee? Sɛɛnamɔ ko baŋ he akɛ, ooodamɔ jɛi ni okɛɛ akɛ, ‘Oo, eji mikɔ gbɛ kroko kulɛ!’ No hewɔ lɛ, dani oootsa gbɛ ni ofãa yɛ wala gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ nɔ lɛ, bi ohe akɛ, “Te ‘ebaayagbe naa eha’ tɛŋŋ?”

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Te ‘Ebaayagbe Naa Eha’ Tɛŋŋ?

Bei pii lɛ, oblahii kɛ oblayei kɛ nɔnyɛi kɛ kaai ni baanyɛ alaka amɛ ni amɛyasa nibii ni etamɔ nɔ ni mɛi babaoo miifee lɛ anaa amɛkwɛ lɛ kpeɔ. Naa shihilɛi ni amɛbaanyɛ amɛkɛkpe lɛ ekomɛi.

Mɔ ko tswa bo mpoa akɛ ooshe gbeyei akɛ obaashɛre zigaret.

Tsɔɔlɔ ko ni ehiɛɛɛ yiŋtoo fɔŋ lɛ wo bo hewalɛ akɛ oyatiu wolokasemɔ ni yaa hiɛ sɛɛ yɛ univɛsiti.

Afɔ̃ bo nine akɛ oya paati ko ni dãa kɛ ekolɛ tsofai fɔji baabu yɛ shishi lɛ shishi.

Mɔ ko wo bo ŋaa akɛ, “Mɛni hewɔ okɛ ohe saji eyawooo Intanɛt lɛ nɔ?”

Onaanyo ko fɔ̃ bo nine koni nyɛyakwɛ sini ko ni yiwalɛ loo jeŋba shara nifeemɔi yɔɔ mli.

Kɛji okɛ shihilɛi nɛɛ ateŋ eko kpe lɛ, mɛni obaafee? Ani obaaŋmɛɛ ohe oha shihilɛi nɛɛ, aloo obaasusu bɔ ni ‘ebaayagbe naa eha’ lɛ he jogbaŋŋ tsutsu? Nilee yɛ mli akɛ ooobi ohe akɛ: “Aso mɔ ko aaaje la ashwie emiinaa, ni etadei eshãŋ? Aloo mɔ ko aaanyiɛ ŋai kɛ la nɔ, ni enaji eshãŋ?”—Abɛi 6:27, 28.