Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛhaa “Kpãa Ni Akɛbɔ He Shii Etɛ” Ahia Nyɛgbãla Lɛ Mli

Nyɛhaa “Kpãa Ni Akɛbɔ He Shii Etɛ” Ahia Nyɛgbãla Lɛ Mli

Nyɛhaa “Kpãa Ni Akɛbɔ He Shii Etɛ” Ahia Nyɛgbãla Lɛ Mli

“Kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.”—JAJ. 4:12.

1. Namɔ ŋɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ etsá akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi?

BENI Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ tsei kɛ kooloi egbe naa lɛ, ebɔ Adam ni ji klɛŋklɛŋ adesa lɛ. No sɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ ha wɔ ni tsii nyɔ Adam nɔ, ni ejie Adam ŋmawui lɛ ekome ekɛfee hefatalɔ ni yeɔ emuu eha lɛ. Beni Adam na ehefatalɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Agbɛnɛ enɛ ji wu ni jɛ miwui lɛ amli kɛ loo ni jɛ miheloo lɛ mli.” (1 Mose 1:27; 2:18, 21-23) Yehowa kpɛlɛ enɛ nɔ, ni eŋɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ etsá akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni ejɔɔ amɛ.—1 Mose 1:28; 2:24.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔ ekɛ naagba ba Adam kɛ Hawa teŋ?

2 Dɔlɛ sane ji akɛ etsɛɛɛ ni sane ba gbalashihilɛ ni Nyɔŋmɔ to he gbɛjianɔ lɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mumɔŋ bɔɔ nɔ fɔŋ ko ni abatsɛ́ lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Satan lɛ laka Hawa ni eye tso ni agu ekɛ ewu lɛ akɛ amɛkaye no pɛ nɔ yibii lɛ eko lɛ. No sɛɛ lɛ Adam fata eŋa lɛ he ni amɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni amɛkɛ nakai feemɔ tse Nyɔŋmɔ nɔyeli ni ja kɛ egbɛtsɔɔmɔ kpakpa lɛ hiɛ atua. (1 Mose 3:1-7) Beni Yehowa bi amɛ nɔ ni amɛfee lɛ he sane lɛ, ebafee faŋŋ akɛ naagba eba amɛteŋ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Adam shwa eŋa lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Yoo lɛ ni oŋɔfata mihe lɛ, lɛ eha mi tso lɛ yibii lɛ eko, ni miye.”—1 Mose 3:11-13.

3. Mɛɛ susumɔ ni ejaaa Yudafoi komɛi ná?

3 Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, Satan etsɔ gbɛ̀i srɔtoi ni yɔɔ nigii nɔ ekɛ béi eba gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ etsɔɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi anɔ ehaa mɛi náa gbalashihilɛ he susumɔ ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee. Yuda jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi komɛi ebuuu Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ, ni amɛŋmɛ wumɛi agbɛ koni amɛshwie amɛŋamɛi yɛ saji bibii ahe, tamɔ kɛ́ yoo hoo nii ni ŋoo fo mli. Shi Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni jeee ajwamaŋbɔɔ hewɔ jɛ ni eeeshwie eŋa ni eyawɛ yoo kroko lɛ, efite gbala; ni mɔ fɛɛ mɔ ni wɛɔ yoo ni ashwie lɛ lɛ, lɛ hu efite gbala.”—Mat. 19:9.

4. Ŋmɛnɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔɔ efiteɔ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ?

4 Satan kã he eebɔ mɔdɛŋ koni efite gbalashihilɛ. Nɔ ni haa anaa akɛ eeye omanye yɛ enɛ gbɛfaŋ ji hii ni kɛ hii boteɔ gbalashihilɛ mli, nuu kɛ yoo ni boteko gbalashihilɛ mli shi amɛhiɔ shi ákɛ mɔ kɛ eŋa, kɛ gbalashihilɛ mli ni afoɔ kɛkɛ. (Nyɛkanea Hebribii 13:4.) Ákɛ Kristofoi lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni gbalashihilɛ he susumɔ ni ejaaa ni egbɛ eshwa lɛ akaná wɔ nɔ hewalɛ? Nyɛhaa wɔsusuɔ nibii komɛi ni haa anáa miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli ní haa eyeɔ omanye hu lɛ ahe wɔkwɛa.

Ha Yehowa Ahi Nyɛgbalashihilɛ lɛ Mli

5. Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ” lɛ tsu nii kɛkɔ gbalashihilɛ he lɛ, mɛni etsɔɔ?

5 Bɔni afee ni gbalashihilɛ lɛ aye omanye lɛ, esa akɛ Yehowa ahi mli. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.” (Jaj. 4:12) Wiemɔ ni ji “kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ” lɛ ji fɔŋwiemɔ. Kɛ́ akɛ wiemɔ nɛɛ kɔ gbalashihilɛ he lɛ, etsɔɔ akɛ alò wu lɛ kɛ ŋa lɛ, ni ji klɛŋklɛŋ kpãai enyɔ lɛ afata Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji kpãa ni yɔɔ teŋ lɛ he. Akɛni wu lɛ kɛ ŋa lɛ kɛ Nyɔŋmɔ efee ekome hewɔ lɛ, no kanyaa amɛ koni amɛdamɔ naagbai anaa, ni no ji nɔ̃ titri ni haa anáa miishɛɛ ni fe fɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli.

6, 7. (a) Mɛni Kristofoi baanyɛ afee koni Nyɔŋmɔ ahi amɛgbalashihilɛ lɛ mli? (b) Mɛni nyɛmi yoo ko nyaa he yɛ ewu he?

6 Shi mɛni gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ afee koni amɛgbalashihilɛ lɛ afee tamɔ kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ? Lalatsɛ David lá akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli.” (Lala 40:9) Suɔmɔ ni wɔ hu wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkɛ wɔtsui muu fɛɛ asɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ aná amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpãa kpakpa, ní amɛmii ashɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ he. Esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hu aye abua ehefatalɔ koni suɔmɔ ni ehefatalɔ lɛ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli awa.—Abɛi 27:17.

7 Kɛ́ Nyɔŋmɔ mla lɛ yɛ wɔtsui mli diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ wɔbaajie sui tamɔ hemɔkɛyeli, hiɛnɔkamɔ, kɛ suɔmɔ kpo, ni wɔbaaha wɔgbalashihilɛ tsakpãa lɛ mli awa. (1 Kor. 13:13) Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Sandra, ní ebote gbalashihilɛ mli afii 50 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ ni minyaa he fe fɛɛ yɛ miwu lɛ he ji Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ kɛ emli ŋaawoo ni ekɛhaa mi lɛ, kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa ní da fe suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha mi lɛ.” Wumɛi, ani nyɛŋamɛi baanyɛ awie nɛkɛ yɛ nyɛ he?

8. Mɛni esa akɛ hefatalɔi afee koni amɛná “nyɔmɔwoo kpakpa” yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli?

8 Ákɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ, ani nyɛkɛ Nyɔŋmɔjamɔ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nyɛshihilɛ mli? Kɛfata he lɛ, ani onaa ohefatalɔ lɛ akɛ mɔ ni okɛ lɛ efee ekome kɛmiisɔmɔ Yehowa? (1 Mose 2:24) Maŋtsɛ Salomo ni ji nilelɔ lɛ ŋma akɛ: “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome; ejaakɛ amɛnáa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli nyɔmɔwoo kpakpa.” (Jaj. 4:9) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ agbo deŋme bɔni afee ni amɛná “nyɔmɔwoo kpakpa” ni ji gbalashihilɛ ni suɔmɔ yɔɔ mli ní sɛɛ efooo ní Nyɔŋmɔ ejɔɔ nɔ.

9. (a) Mɛɛ gbɛnaa nii kã wumɛi anɔ? (b) Taakɛ Kolosebii 3:19 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wu kɛ eŋa aye aha tɛŋŋ?

9 Mɔdɛŋ ni wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ bɔɔ koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii atsu nii ji nɔ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Eji wumɛi agbɛnaa titri akɛ amɛtsu amɛwekui lɛ heloonaa kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. (1 Tim. 5:8) Awoɔ amɛ hewalɛ hu koni amɛna mli amɛha amɛŋamɛi lɛ. Wɔkaneɔ yɛ Kolosebii 3:19 lɛ akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ.” Biblia he nilelɔ ko tsɔɔ mli akɛ wiemɔ ni ji ‘mlijoomɔ’ lɛ tsɔɔ “jɛmɔ ni ajɛɔ amɛ, loo yi ni ayiɔ amɛ, suɔmɔ kpo ni ajieee atsɔɔɔ amɛ, kwɛmɔ ni akwɛɛɛ amɛ, amɛhe ni abuuu, kɛ wamɔ ni awaaa amɛ.” Eyɛ faŋŋ akɛ esaaa akɛ ajieɔ sui ni tamɔ nɛkɛ kpo yɛ Kristofoi aweku ko mli. Kɛ́ wu ko kɛ eyitsoyeli lɛ tsu nii yɛ suɔmɔ mli lɛ, no baakanya eŋa lɛ koni eba ehe shi eha lɛ.

10. Mɛɛ su esa akɛ ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ ajie lɛ kpo?

10 Esa akɛ ŋamɛi ni ji Kristofoi ni taoɔ akɛ Yehowa ahi amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ hu kɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ atsu nii. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuŋtsɔ lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso.” (Efe. 5:22, 23) Satan laka Hawa, ni eha ena akɛ kɛ́ etse Nyɔŋmɔ hiɛ atua lɛ, no baaha ená miishɛɛ daa. Ŋmɛnɛ, wɔnaa ni mɛi tseɔ atua yɛ gbalashihilɛi babaoo amli. Shi ewaaa ehaaa yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ akɛ amɛaaba amɛhe shi amɛha amɛwumɛi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ. Amɛkaiɔ akɛ Yehowa ha Hawa tsɔ ewu lɛ “hefatalɔ,” ni akɛ Nyɔŋmɔ bu enɛ akɛ gbɛhe ni yɔɔ nyam. (1 Mose 2:18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋa ni ji Kristofonyo ni jɛɔ esuɔmɔ mli ekpɛlɛɔ nakai gbɛhe lɛ nɔ lɛ ji “akekere” ha ewu lɛ.—Abɛi 12:4.

11. Mɛni nyɛmi nuu ko tsɔɔ akɛ no yeɔ ebuaa amɛgbãla lɛ?

11 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ní gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ aaafee ekome kɛkase lɛ ji nɔ kroko ni baaha Nyɔŋmɔ ahi amɛgbala lɛ mli. Gerald ní ená miishɛɛ yɛ egbalashihilɛ mli afii 55 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Biblia lɛ ni wu lɛ kɛ eŋa lɛ aaafee ekome kɛkane ní amɛkase lɛ ji nɔ̃ titri ni baaha amɛgbãla lɛ asɔ.” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Kɛ́ hefatalɔi lɛ feɔ amɛnii kutuu, titri lɛ yɛ nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ amli lɛ, ehaa wekukpãa ni kã amɛteŋ kɛ nɔ ni kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli waa naakpa.” Ekome ni weku lɛ feɔ kɛkase Biblia lɛ haa Yehowa shishitoo mlai lɛ hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli, ehaa amɛ kɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ mli waa, ni amɛyaa amɛhiɛ.

12, 13. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee ekome kɛsɔle lɛ? (b) Mɛni ji Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi krokomɛi ni wajeɔ gbalashihilɛ?

12 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ hu sɔleɔ kutuu. Kɛ́ wu lɛ ‘fɔse etsui’ eshwie Nyɔŋmɔ hiɛ ni ebi nibii pɔtɛɛ ni he hiaa amɛweku lɛ, ewajeɔ amɛgbãla lɛ. (Lala 62:9) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewaŋ kwraa ehaŋ okɛ ohefatalɔ lɛ akɛ nyɛaaŋmɛɛ béi ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ he beni nyɛfee ekome kɛkpa Ofe lɛ fai koni ekudɔ nyɛ ni etsɔɔ nyɛ gbɛ lɛ! (Mat. 6:14, 15) Yɛ sɔlemɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ aaatswa efai shi akɛ ebaaye ebua ehefatalɔ lɛ koni ‘amɛnanaa amɛha amɛhe ni amɛkɛfafaa amɛhe.’ (Kol. 3:13) Nyɛkaia akɛ sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ. Maŋtsɛ David kɛɛ akɛ: “Bo gbɛ hiŋmɛii fɛɛ kwɛɔ.” (Lala 145:15) Kɛ́ wɔsɔle wɔha Nyɔŋmɔ ni wɔkwɛ lɛ gbɛ lɛ, wɔfeee yeyeeye tsɔ, ejaakɛ wɔle akɛ ‘ejwɛŋɔ wɔnɔ.’—1 Pet. 5:7.

13 Asafoŋ kpeei ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaaya, kɛ ekome ni amɛaafee kɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji nɔ̃ kroko ni baaha Yehowa ahi amɛgbãla lɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi kaseɔ bɔ ni amɛaafee amɛkũ Satan “ŋaatsɔi” ni ekɛfiteɔ wekui lɛ anaa yɛ asafoŋ kpeei ni wɔyaa lɛ ashishi. (Efe. 6:11) Ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni tsuɔ nii kutuu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ kaseɔ bɔ ni amɛaafee ‘amɛfi shi ni amɛkagbugbaa.’—1 Kor. 15:58.

Kɛ́ Naagbai Te Shi

14. Mɛɛ nibii baanyɛ amɛkɛ naagbai aba gbalashihilɛ mli?

14 Eji anɔkwale akɛ ekolɛ onu ŋaawoi ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ pɛŋ, shi mɛni hewɔ ojɛɛɛ anɔkwayeli mli okɛ ohefatalɔ lɛ asusu ŋaawoi nɛɛ ahe? Nyɛyɔsea ŋaawoi nɛɛ ateŋ nɔ ni nyɛtɔɔ fã yɛ mli, ní nyɛkɛtsu nii. Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ mɛi po ni Nyɔŋmɔ yɔɔ amɛgbalashihilɛ mli lɛ ‘baana heloo gbɛfaŋ amanehulu.’ (1 Kor. 7:28) Yɛ emuu ni adesai yeee, hewalɛ fɔŋ ni mlakwamɔ jeŋ nɛɛ náa yɛ mɛi anɔ, kɛ Abonsam ŋaatsɔɔi lɛ ahewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi po baanyɛ aná naagbai yɛ amɛgbalashihilɛ mli. (2 Kor. 2:11) Shi Yehowa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔdamɔ naagbai nɛɛ anaa. Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔtsu naagbai nɛɛ ahe nii. Nuu anɔkwafo Hiob kooloi ahiɛ kpata, ni etsuji kɛ ebii gboi. Ni kɛlɛ Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Enɛ fɛɛ mli lɛ Hiob efeee esha ko, ni asaŋ ekɛ sane gbonyo ko shwaaa Nyɔŋmɔ.”—Hiob 1:13-22.

15. Kɛ́ mɛi hao lɛ, ekolɛ te amɛbaafee amɛnii amɛha tɛŋŋ, ni te hefatalɔi aaafee tɛŋŋ amɛtsu shihilɛ nɛɛ he nii jogbaŋŋ?

15 Shi Hiob ŋa lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Ohiɛ onɔkwayeli nɛɛ mli kpɛŋŋ lolo lo? Kwá Nyɔŋmɔ ní ogbo!” (Hiob 2:9) Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ osharai loo naagbai krokomɛi ni naa wa ba lɛ, ebaanyɛ eha wɔhao, ni no aha wɔje wɔŋɛlɛ nɔ. Nilelɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Weiyeli hãa nilelɔ yeɔ sɛkɛ.” (Jaj. 7:7) Kɛ́ naagba loo “weiyeli” ha ohefatalɔ lɛ kɛ jɛmɔ wiemɔi to onɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oto otsui shi. Kɛ́ bo hu okɛ jɛmɔ wiemɔi dai lɛ sɛɛ lɛ, no baaha nyɛteŋ mɔ kome loo nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛwie nɔ ko ni baaha naagba lɛ mli awo wu. (Nyɛkanea Lala 37:8.) No hewɔ lɛ, kuu ohiɛ ofɔ̃ ‘wiemɔ flafla’ ni ohefatalɔ lɛ wie akɛni enijiaŋ eje wui lɛ hewɔ lɛ nɔ.—Hiob 6:3.

16. (a) Te Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 7:1-5 lɛ kɔɔ gbalashihilɛ he ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi feɔ kpɛŋŋ lɛ?

16 Esaaa akɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kpaa babaoo gbɛ kɛjɛɔ amɛhefatalɔi adɛŋ. Ekolɛ obaayɔse akɛ ohefatalɔ lɛ jieɔ sui ni esaaa akpo, ni obaasusu akɛ ‘obaanyɛ otsake lɛ.’ Kɛ́ ojie suɔmɔ kɛ tsuishitoo kpo lɛ, ekolɛ obaanyɛ oye obua ohefatalɔ lɛ koni etsake fiofio. Shi kaimɔ akɛ Yesu kɛ mɔ ko ni wieɔ mɔ kroko tɔmɔi bibii ahe lɛ to mɔ ko ni naa “kuli” ni yɔɔ enyɛmi hiŋmɛi mli, shi enaaa “mplaŋ” ni yɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛi mli lɛ he. Yesu wo wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ.” (Nyɛkanea Mateo 7:1-5.) Enɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ aku hiɛ ashwie tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ anɔ. Robert ni bote gbalashihilɛ mli aaashɛ afii 40 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ afee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli kɛ́ amɛshiuuu sane nɔ, ní amɛná he miishɛɛ akɛ amɛaafee tsakemɔi ni sa ni amɛhefatalɔi lɛ taoɔ akɛ amɛfee lɛ.” No hewɔ lɛ, kaafee kpɛŋŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni omli aaafu ohefatalɔ lɛ yɛ efatɔɔi ahewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ohiɛ asɔ sui kpakpai ni eyɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ, ní oná nomɛi ahe miishɛɛ.—Jaj. 9:9.

17, 18. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná yelikɛbuamɔ kɛjɛ kɛ́ haomɔi miisu wɔtsui?

17 Naagbai baanyɛ aba kɛ́ mɔ shihilɛ tsake. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ amɛkɛ naagbai akpe kɛ́ amɛfɔ́ bii. Ohefatalɔ loo obi he baanyɛ aye waa. Ekolɛ ehe baahia ni nyɛkwɛ nyɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ. Nyɛbii ni edara lɛ baanyɛ amɛfã kɛyahi he ko ni kɛ nyɛ teŋ jekɛ. Ekolɛ Teokrase hegbɛi kɛ asafoŋ nitsumɔi baabi ni nyɛfee tsakemɔi krokomɛi. Tsakemɔi nɛɛ fɛɛ baanyɛ amɛkɛ naagbai komɛi aba nyɛgbãla lɛ mli.

18 Kɛ́ ogbalashihilɛ mli naagbai lɛ haa onuɔ he akɛ onyɛɛɛ dɔŋŋ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? (Abɛi 24:10) Onijiaŋ akaje wui! Satan baaná miishɛɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ tsulɔ ko kpoo anɔkwa jamɔ. Ni ebaaná miishɛɛ waa po fe nakai kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kpoo anɔkwa jamɔ. No hewɔ lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ fɛɛ ni nyɛaanyɛ ni nyɛha nyɛgbalashihilɛ lɛ aya nɔ afee kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ. Biblia lɛ mli eyi obɔ kɛ mɛi babaoo ni ye anɔkwa yɛ kaai wuji ni amɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ ahe saji. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ David fɔse etsui eha Yehowa akɛ: “Naa mi mɔbɔ, Nyɔŋmɔ, shi adesa . . . haoɔ mi.” (Lala 56:2) Ani “adesa” ko ehao bo pɛŋ? Kɛ́ mɔ ni haoɔ bo lɛ ji mɔ ko ni ole jogbaŋŋ jio, mɔ ko ni oleee jio lɛ, kaimɔ akɛ: David nyɛ edamɔ ehaomɔi lɛ anaa, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai. Daivd kɛɛ akɛ: “Mitao Yehowa sɛɛgbɛ ni ehere mi nɔ, ni ejie mi kɛjɛ migbeyeishemɔi fɛɛ mli.”—Lala 34:5.

Jɔɔmɔi Krokomɛi

19. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔtsĩ Satan tutuamɔi lɛ anaa?

19 Yɛ naagbee bei nɛɛ amli lɛ, ehe miihia ni mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ‘ashɛjeshɛjee amɛhe mii, ni mɔ aha enaanyo nane amɔ shi.’ (1 Tes. 5:11, Ga Biblia hee lɛ.) Wɔhiɛ akakpa nɔ akɛ Satan kɛɛ ŋkomeŋfa yiŋtoi ahewɔ wɔyeɔ Yehowa anɔkwa lɛ. Ebaatsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ eha wɔkwa Nyɔŋmɔ, ni gbɛ̀i nɛɛ ateŋ ekome ji ni efite wɔgbalashihilɛ lɛ. Bɔni afee ni wɔtsĩ etutuamɔi lɛ anaa lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa kɛmɔ shi. (Abɛi 3:5, 6) Paulo ŋma akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi ni ji Kristo lɛ mli.”—Filip. 4:13.

20. Kɛ́ wɔha Nyɔŋmɔ hi wɔgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

20 Kɛ́ wɔha Nyɔŋmɔ hi wɔgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, jɔɔmɔi ni wɔnáa lɛ fa babaoo. Enɛ eba lɛ nakai yɛ Joel kɛ eŋa ni amɛhi shi afii 51 lɛ agbɛfaŋ. Joel kɛɛ akɛ: “Midaa Yehowa shi daa akɛ eduro mi ŋa kɛ gbalashihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ. Miŋa ji hefatalɔ kpakpa.” Mɛni ha amɛgbãla lɛ ye omanye? “Wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔjie mlihilɛ, tsuishitoo, kɛ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhe daa.” Wɔteŋ mɔ ko nyɛŋ afee nakai kɛmɔ shi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Ni kɛlɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ waa ni wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsua nii, ní wɔha Yehowa ahi wɔgbãla lɛ mli daa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ wɔgbalashihilɛ lɛ baafee tamɔ ‘kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ ní tseee mra.’—Jaj. 4:12.

Ani Okaiɔ?

• Kɛ́ akɛɛ aha Yehowa ahi gbalashihilɛ mli lɛ, mɛni no tsɔɔ?

• Mɛni esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee kɛ́ amɛkɛ naagbai kpe?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji Nyɔŋmɔ yɛ gbalashihilɛ ko mli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi sɔle kutuu lɛ, ehaa amɛdamɔɔ naagbai anaa