Jäljenda Jeesust. Teeni Jumalat nii, nagu temale meeldib

Jumal kutsub armastavalt inimesi „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” teda kummardama (Ilm. 7:9, 10; 15:3, 4). Selle kutse vastu võtnud saavad „tähele panna Jehoova teenistuse armsust” (Laul 27:4; 90:17). Nagu laulik, tõstavad nad häält ja ülistavad Jumalat, öeldes: „Kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Jehoova, oma Looja palge ette!” (Laul 95:6).

Kõrgelt hinnatud teenimine

Jeesusel kui Jumala ainusündinud Pojal olid avarad võimalused õppida tundma Isa mõttelaadi, põhimõtteid ja mõõdupuid. Seepärast võis Jeesus veendunult öelda, kuidas on õige Jehoovat teenida. Ta sõnas: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Joh. 1:14; 14:6).

Jeesus andis täiuslikku eeskuju alandlikus kuuletumises Isale. Ta lausus: „Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” Sellele lisas ta: „Ma teen ikka, mis on tema meelt mööda!” (Joh. 8:28, 29). Mil kombel sai Jeesus Isale meelt mööda olla?

Esiteks, Jeesus oli oma Isale täielikult pühendunud, ja seda Jumala kummardamine eelkõige tähendabki. Jeesus näitas oma kiindumust Isasse sellega, et oli talle kuulekas, tegi tema tahtmist ka siis, kui see talle tõsiseid  raskusi tõi (Filipl. 2:7, 8). Jeesuse jumalateenimise oluline aspekt oli see, et ta osales inimeste jüngriteks tegemise töös nõnda järjekindlalt, et teda kutsusid Õpetajaks nii usklikud kui uskmatud (Matt. 22:23, 24; Joh. 3:2). Lisaks ei säästnud Jeesus ei oma aega ega energiat, et inimesi aidata. Ennastohverdava vaimu tõttu jäi tal enda jaoks vähe aega, ent teiste teenimine valmistas talle rõõmu (Matt. 14:13, 14; 20:28). Hõivatusest hoolimata võttis Jeesus alati aega, et kõnelda palves oma taevase Isaga (Luuka 6:12). Kahtlemata hindas Jumal kõrgelt Jeesuse teenistust.

Võitlus, et olla Jumalale meelepärane

Jehoova pani tähele Poja käitumist ning väljendas oma heakskiitu (Matt. 17:5). Kuid ka Kurat-Saatanale ei jäänud Jeesuse ustav elutee märkamata. Nõnda siis sai Jeesusest Saatana eriline märklaud. Miks? Sest mitte ükski inimene polnud veel jäänud Jumalale täielikult kuulekaks, mis oleks tähendanud tema laitmatut teenimist. Kurat ihkas takistada Jeesust teenimast Jehoovat viisil, mida ta õigusega väärib (Ilm. 4:11).

Püüdes Jeesust ära osta, lähenes Saatan talle ahvatleva pakkumisega. Ta võttis Jeesuse enesega „väga kõrgele mäele ja näitas talle kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse”. Seejärel lausus ta: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!” Kuidas Jeesus sellele reageeris? Ta ütles: „Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” (Matt. 4:8–10). Jah, Jeesus oli seisukohal, et Saatana ette kummardamine oleks ebajumalakummardamine, ükskõik, millist kasu see ka ei tõotaks näiliselt tuua. Ta ei soovinud sooritada mitte ühtainust kummardusakti kellegi teise ees kui Jehoova.

Meile ei pruugi Saatan pakkuda jumalateenimise asemele kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust. Ent ta püüab ikka ja jälle takistada tõsikristlasi Jumalat kummardamast. Kurat soovib, et me kummardaksime kedagi või midagi muud (2. Kor. 4:4).

Kristus Jeesus tõendas oma ustavust kuni surmani. Jäädes Jehoova Jumala ees laitmatuks, ülistas ta teda viisil, nagu seda polnud teinud mitte ükski inimene. Meie kui nüüdisaja tõsikristlased püüame järgida Jeesuse ustavat eluteed, seades Looja teenimise ülemaks kõigest muust. On ju head suhted Jumalaga meie hinnalisim vara.

Jumalale meelepärasest teenimisest tulenevad õnnistused

Jumala seisukohalt „puhas ja laitmatu jumalateenistus” toob kaasa hulgaliselt õnnistusi (Jak. 1:27). Näiteks me elame ajal, mil  üha enam inimesi on „enesearmastajad, rahaahned, hooplejad” ning „hea põlgajad” (2. Tim. 3:1–5). Ent viibides Jumala kojas ehk koguduses, on meil õnn seltsida kõlbeliselt puhaste, heade inimestega, kes püüavad Jumalat kummardades hoida kinni tema seatud normidest. Kas pole see kosutuse allikas?

Püsides sellest maailmast rüvetamatuna, lasub meil ka õnnistus puhta südametunnistuse näol. Me soovime hoida puhast südametunnistust, alludes Jumala õigusnormidele ning kuuletudes keisri seadustele, mis ei lähe vastuollu Jumala seadustega (Mark. 12:17; Ap. t. 5:27–29).

Pühendunud jumalateenimine toob veel üht laadi õnnistusi. Kui me keskendume Jumala, mitte enda tahte täitmisele, muutub meie elu sisukaks ja rahuldustpakkuvaks. Selle asemel et öelda „söögem ja joogem, sest homme me sureme”, on meil kindel lootus igavesele elule paradiislikul maal (1. Kor. 15:32).

Ilmutusraamatus räägitakse ajast, mil need, kes on hoidnud puhast seisundit Jehoova ees, „tulevad suurest viletsusest” välja. Loos on kirjas, et „see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle” (Ilm. 7:13–15). See, kes aujärjel istub, ei ole keegi muu kui Jehoova Jumal, universumi kõige aulisem isik. Püüdkem kujutleda, millist rõõmu küll valmistab see, kui ta meid kui külalisi oma telgis vastu võtab ja oma kaitsva hoole all hoiab, nii et meid ei saa tabada mitte mingi häda! Tema kaitse ja hool saab meile juba praegu teatud määral osaks.

Lisaks, kõiki, kes teenivad Jumalat temale meelepärasel viisil, juhatatakse „elava vee allikaile”. Need värskendavad allikad kujutavad kogu seda abi, mida Jehoova annab, et saaksime igavese elu. Jah, Kristuse toodud lunastuse vahendusel pühib Jumal ära „kõik pisarad nende silmist” (Ilm. 7:17). Inimkond viiakse täiusesse, mis valmistab kirjeldamatut rõõmu neile, kel on lootus elada maa peal igavesti. Õnnelikud jumalateenijad hõiskavad rõõmust juba praegu, väljendades seeläbi südamest tulevat austust Jehoova vastu ning kummardades teda ühes nendega, kes taevas laulavad: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa rahvaste Kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!” (Ilm. 15:3, 4).

[Pilt lk 27]

Mida pakub Saatan meile jumalateenimise asemele?