Aidakem neid, kes on karja juurest eksinud

„Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!” (LUUKA 15:6)

1. Millega Jeesus tõendas, et ta on armastav karjane?

JEHOOVA ainusündinud Poega Jeesus Kristust on nimetatud „lammaste suureks karjaseks” (Heebr. 13:20). Pühakirjas oli tema tulekut ette kuulutatud ja näidatud, et ta on eriline Karjane, kes otsib Iisraeli „kadunud lambaid” (Matt. 2:1–6; 15:24). Veelgi enam: nii nagu sõnasõnaline karjane võib oma elu hinnaga lambaid kaitsta, andis Jeesus oma elu lunastusohvriks lambasarnaste inimeste eest, kellele see ohver võib kasu tuua (Joh. 10:11, 15; 1. Joh. 2:1, 2).

2. Miks on mõned kristlased jäänud mittetegevaks?

² On kurb tõdeda, et mõned, kes algul paistsid hindavat Jeesuse ohvrit ja pühendusid Jumalale, ei käi enam läbi kristliku kogudusega. Võib-olla on nende innukust kahandanud vastupanu, tervisehädad või miski muu ning nad on jäänud mittetegevaks. Ent vaid Jumala karja hulka kuuludes võivad nad kogeda sellist rõõmu ja rahu, millest räägib Taavet Laulus 23. Taavet laulis: „Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust!” (Laul 23:1). Jumala karja hulka kuulujail pole vaimses mõttes millestki puudust, kuid seda ei saa öelda äraeksinud lammaste kohta. Kes saaks neid aidata? Kuidas pakkuda abi? Mida konkreetselt teha, et aidata neil karja juurde tagasi tulla?

Kes saab aidata?

3. Kuidas näitas Jeesus, mida on vaja, et aidata Jumala karjamaa kadunud lambaid?

³ On vaja tõsimeelseid pingutusi, et aidata Jumala karjamaa kadunud lambaid (Laul 100:3). Jeesus tõi selle kohta näite: „Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud? Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud. Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks” (Matt. 18:12–14). Kes saab aidata karja juurest eksinud lambasarnaseid inimesi?

4., 5. Mismoodi on kogudusevanematel vaja Jumala karja suhtuda?

 ⁴ Kui kristlikud kogudusevanemad tahavad aidata eksinud lambaid, tuleb neil meeles hoida, et kogudus on Jumala kari, kuhu kuuluvad temale pühendunud inimesed – tema kallid „karjamaa lambad” (Laul 79:13). Need kallihinnalised lambad vajavad hella hoolt, mis tähendab, et armastavad karjased peaksid nende vastu huvi tundma. Sõbralikud karjasekülastused nende juurde võivad teha palju head. Kogudusevanemalt saadud südamlik julgustus võib neid vaimselt üles ehitada ja sütitada neis soovi karja hulka tagasi tulla (1. Kor. 8:1).

⁵ Karjaste kohus on otsida Jumala karja eksinud lambaid ja seejärel püüda neid ka aidata. Apostel Paulus tuletas muistse Efesose linna kristlikele kogudusevanematele meelde nende karjasekohustusi: „Pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese [„omaenda Poja”, UM] vere läbi” (Ap. t. 20:28). Nõndasamuti manitses apostel Peetrus võitud vanemaid mehi: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks” (1. Peetr. 5:1–3).

6. Miks on Jumala lammastel tänapäeval eriti vaja karjaste hoolitsust?

⁶ Kristlikel karjastel tuleb jäljendada „head karjast” Jeesust (Joh. 10:11). Ta oli Jumala lammastest sügavalt huvitatud ja rõhutas, kui tähtis on nende eest hoolitseda, öeldes Siimon Peetrusele: „Hoia mu lambaid kui karjane!” (Loe Johannese 21:15–17.) Tänapäeval on lammastel eriti vaja niisugust hoolitsust, sest Kurat püüab üha jõulisemalt murda Jumalale pühendunud inimeste laitmatust. Saatan kasutab ära lihalikke nõrkusi ja ahvatleb selle maailma kaudu Jehoova lambaid patuteele (1. Joh. 2:15–17; 5:19). Kuna mittetegevad kristlased on iseäranis haavatavad, vajavad nad abi, et ’käia vaimus’, nagu meid innustatakse tegema (Gal. 5:16–21, 25). Niisuguste lammaste aitamiseks on vaja palvemeeles loota Jumala peale, lasta end juhtida tema vaimul ja kasutada oskuslikult tema Sõna (Õpet. 3:5, 6; Luuka 11:13; Heebr. 4:12).

7. Kui tähtis on kogudusevanematel hoolitseda nende hoolde usaldatud karja eest?

⁷ Vanas Iisraelis juhtis karjane karja pika kõvera otsaga kepi abil. Kui lambad sisenesid tarasse või väljusid sealt, läksid nad „karjasekepi alt läbi” ning karjane võis neid siis loendada (3. Moos. 27:32; Miika 2:12; 7:14). Samamoodi on kristlikul karjasel vaja hästi tunda oma hoole all olevat Jumala karja ja selle igat liiget. (Võrdle Õpetussõnad 27:23.) Seetõttu ongi karjasetöö üks tähtsamaid teemasid, mida vanematekogus arutatakse. Selle hulka kuulub ka konkreetsete plaanide tegemine eksinud lammaste aitamiseks. Jehoova on öelnud, et ta ise otsib oma lambaid ja hoolitseb nende eest (Hes. 34:11). Seega on Jumalal hea meel näha, kui kogudusevanemad püüavad samamoodi aidata eksinud lammastel karja juurde tagasi tulla.

8. Kuidas saavad kogudusevanemad osutada lammastele isiklikku tähelepanu?

⁸ Kui kaasusklik on füüsiliselt haige, pakub Jumala karja eest hoolitseva karjase külaskäik palju rõõmu ja kosutust. Nõnda on ka siis, kui vaimselt haigele lambasarnasele inimesele osutatakse isiklikku tähelepanu. Kogudusevanemad võivad lugeda piiblitekste, teha mõnest artiklist ülevaate, arutada koosolekul käsitletud mõtteid, palvetada koos mittetegeva kaasusklikuga ja nii edasi. Nad võivad öelda, et koguduseliikmetel oleks suur rõõm teda taas koosolekutel näha (2. Kor. 1:3–7; Jak. 5:13–15). Üks külaskäik, telefonikõne või kiri võib tähendada ääretult palju. See, et osavõtlik kristlik karjane osutab karja hulgast eksinud lambale isiklikku abi, võib suurendada ka tema enda rõõmu.

 Ühised jõupingutused

9., 10. Miks ei ole eksinud lammaste käekäigu vastu huvi tundmine vaid kogudusevanemate mure?

⁹ Käes on rasked ajad ja elu on kiire, mistõttu me ei pruugi märgatagi, et kaasusklik on triivimas kogudusest eemale (Heebr. 2:1). Jehoovale on tema lambad sellegipoolest väga kallid. Igaüks on väärtuslik, nii nagu ka iga kehaliige on väärtuslik. Sellepärast on meil kõigil vaja tunda huvi vendade-õdede vastu ja üksteise eest ustavalt hoolt kanda (1. Kor. 12:25). Kas meil on niisugune suhtumine?

¹⁰ Ehkki esmajoones on kogudusevanemad need, kes eksinud lambaid otsivad ja aitavad, saavad ka teised olla nende käekäigust huvitatud. Koguduseliikmed saavad karjastega koostööd teha. Me võime ja meil tulekski julgustada ning vaimselt toetada vendi-õdesid, kes vajavad abi karja juurde tagasi tulemiseks. Kuidas niisugust abi pakkuda?

11., 12. Milline eriline võimalus sul võib avaneda mittetegeva kaasuskliku aitamiseks?

¹¹ Mõnikord võivad kogudusevanemad paluda kogenud kuulutajal uurida Piiblit koos mittetegeva kaasusklikuga, kes soovib, et teda aidataks. Eesmärgiks on sütitada tema „esimest armastust” (Ilm. 2:1, 4). Sellist kaasusklikku võib tugevdada ja vaimselt virgutada see, kui vaadata läbi materjali, millest ta on kogudusest eemaloleku tõttu ilma jäänud.

¹² Kui kogudusevanemad paluvad sul uurida kaasusklikuga, kes vajab mõningast vaimset abi, palu Jehoovalt juhatust ning õnnistust oma pingutustele. Jah, „veereta oma tööd Jehoova peale, siis su kavatsused lähevad korda” (Õpet. 16:3). Mõtiskle piiblikohtade ning uskutugevdavate mõtete üle, mida saaksid kasutada, kui uurid vaimset abi vajava inimesega. Mõtle apostel Pauluse suurepärasele eeskujule. (Loe Roomlastele 1:11, 12.) Paulus igatses näha Rooma kristlasi, et jagada neile pisut vaimulikku andi nende kinnituseks. Samuti lootis ta väga saada vastastikust ergutust. Kas ei peaks meilgi olema samasugune suhtumine, kui püüame aidata Jumala karja juurest eksinud lambaid?

13. Millest sa võiksid mittetegeva kaasusklikuga rääkida?

¹³ Uurimise käigus võid näiteks küsida: „Kuidas sina tõde kuulsid?” Lase mittetegeval kaasusklikul meenutada möödunud rõõmsaid aegu ja erguta teda rääkima omaenda toredatest kogemustest seoses koosolekute, kuulutustöö ja konventidega. Kui te olete üheskoos Jehoovat teeninud, siis pajatage neist õnnelikest aegadest. Räägi, kui väga sulle meeldib Jehoovaga üha lähedasemaks saada (Jak. 4:8). Väljenda oma tänulikkust selle eest, kuidas Jumal meie kui oma rahva eest hoolt kannab – eriti selle eest, et ta trööstib meid rasketel aegadel ja annab lootuse (Rooml. 15:4; 2. Kor. 1:3, 4).

14., 15. Milliseid kunagisi õnnistusi oleks hea mittetegevatele kaasusklikele meenutada?

 ¹⁴ Üsna tõenäoliselt on palju kasu sellest, kui meenutad mittetegevale koguduseliikmele kunagisi õnnistusi, mida ta koges, kuna käis kogudusega tihedalt läbi. Näiteks üheks õnnistuseks olid üha paremad teadmised Jumala Sõnast ja tema eesmärkidest (Õpet. 4:18). Kui ta ’käis vaimus’, oli tal kindlasti kergem seista vastu kiusatustele patustada (Gal. 5:22–26). Tänu sellele sai ta puhta südametunnistusega Jehoova poole palves pöörduda ja tunda „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” ning mis hoiab südant ja mõtteid (Filipl. 4:6, 7). Pea eeltoodut silmas, osuta siirast huvi oma vaimse venna või õe vastu ning julgusta teda südamlikult kindlasti karja juurde tagasi tulema. (Loe Filiplastele 2:4.)

¹⁵ Oletagem, et oled kogudusevanem ja teed karjasekülastuse mittetegeva abielupaari juurde. Sa võid innustada abikaasasid meenutama aega, mil nad Jumala Sõna tõde tundma õppisid. Kui vaimustav, selge, rahuldustpakkuv ja vaimselt vabastav tõde küll oli! (Joh. 8:32.) Nende süda lausa pakatas tänutundest, kui nad õppisid tundma Jehoovat, tema armastust ja hiilgavaid eesmärke. (Võrdle Luuka 24:32.) Meenuta neile, kui lähedased suhted võivad pühendunud kristlastel olla Jehoovaga ja milline võrratu eesõigus on neil palves tema poole pöörduda. Innusta tungivalt mittetegevaid kaasusklikke jälle võtma vastu Jehoova, õnneliku „Jumala au evangeeliumit” (1. Tim. 1:11).

Ärgu kustugu meie armastus nende vastu

16. Too näide, mis kinnitab, et püüdeid osutada vaimset abi saadab tõesti edu.

¹⁶ Kas eeltoodud soovitustest on tõesti abi? On küll. Näiteks üks poiss sai Kuningriigi kuulutajaks 12-aastaselt, 15-aastaselt jäi ta aga mittetegevaks. Hiljem sai temast taas tegus tunnistaja ning ta on olnud üle 30 aasta täisajalises teenistuses. Ta kosus vaimselt suures osas tänu sellele, et üks kristlik kogudusevanem teda aitas. Kui tänulik ta küll abi eest oli!

17., 18. Milliseid omadusi läheb vaja, et tulemuslikumalt aidata kedagi, kes on Jumala karjast eksinud?

¹⁷ Armastus annab kristlastele tõuke aidata mittetegevatel usukaaslastel kogudusse tagasi tulla. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Joh. 13:34, 35). Armastus on tõsikristlaste tunnusjoon. Kas mitte ei peaks niisugust armastust väljendama ristitud kristlaste vastu, kes on jäänud mittetegevaks? Loomulikult peaks. Vajalikku abi pakkudes läheb meil aga vaja mitmeid kristlikke omadusi.

¹⁸ Milliseid omadusi võib vaja minna, kui sa soovid aidata kedagi, kes on Jumala karjast eksinud? Peale armastuse võib olla tarvis osutada osavõtlikkust, lahkust, tasadust ja pikameelsust. Sõltuvalt olukorrast tuleb ehk olla ka andestav. Paulus kirjutas: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Kol. 3:12–14).

19. Miks on kõik pingutused, mida tehakse selleks, et aidata lambasarnastel inimestel tulla tagasi kristliku koguduse juurde, väga väärtuslikud?

 ¹⁹ Järgmine uurimisartikkel selles numbris räägib põhjustest, miks on mõned Jumala karja juurest eksinud. Samuti tuuakse seal välja, milline vastuvõtt peaks saama osaks neile, kes tagasi tulevad. Need kaks artiklit kahtlemata kinnitavad sulle, et kõik pingutused, mida sa teed lootuses aidata lambasarnastel inimestel tulla tagasi kristliku koguduse rüppe, tasuvad ennast ära. Praeguses maailmas pühendavad paljud inimesed terve oma elu rikkuse hankimisele, kuid juba ainuüksi ühe inimese elu on palju rohkem väärt kui terves maailmas leiduv raha. Jeesus rõhutas seda tähendamissõnas kadunud lambast (Matt. 18:12–14). Pea seda meeles, kui püüad siiralt ja aja pakilisust tajudes aidata Jehoova kallitel eksinud lammastel karja juurde tagasi pöörduda.

Kuidas sa vastaksid?

• Milline kohustus lasub kristlikel karjastel seoses lambasarnaste inimestega, kes on karjast eksinud?

• Kuidas sina saaksid aidata neid, kes ei käi praegu kogudusega läbi?

• Milliseid omadusi läheb vaja, et paremini aidata karja juurest eksinuid?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Kristlikud karjased püüavad armastusega aidata neid, kes on Jumala karja juurest eksinud