Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuambuluishe bantu badi bapambuke mu tshisumbu

Tuambuluishe bantu badi bapambuke mu tshisumbu

Tuambuluishe bantu badi bapambuke mu tshisumbu

‘Nusanke nanyi, bua ngakumona mukoko wanyi wakadi munjimine.’​—LUKA 15:6.

1. Mmunyi mudi Yezu muleje ne: mmulami wa dinanga?

BADI babikila Yezu Kristo Muana mulela umue wa Yehowa ne: “Mulami munene wa mikoko.” (Eb. 13:20) Mukanda wa Nzambi ukavua muakule bua dilua diende ne muleje ne: uvua mulami umuepele uvua ukeba “mikoko mijimine” ya Isalele. (Mat. 2:1-6; 15:24) Anu mudi kabidi mulami wa mikoko wetu wa bushuwa eu mua kufuila mikoko yende, Yezu pende wakalambula muoyo wende bua bantu badi bafuane mikoko bapete masanka ku diambuluisha dia mulambu eu.​—Yone 10:11, 15; 1 Yone 2:1, 2.

2. Ntshinyi tshidi mua kuikala tshifikisha bamue bena Kristo ku dilekela midimu ya bena Kristo?

2 Diakabi, bamue bantu bavua bamueneka muvuabu banyishe mulambu wa Yezu ne badilambule kudi Nzambi mbalekele kudisangisha ne tshisumbu tshia bena Kristo. Badi mua kuikala balekele kuenza midimu ya bena Kristo bua diteketa ku muoyo, masama anyi malu makuabu. Kadi bua kupetabu ditalala ne disanka bivua Davidi muakuile mu Musambu wa 23, badi ne bua kushala anu mu tshisumbu tshia Yehowa. Tshilejilu, Davidi wakamba ne: “Yehowa udi mulami wanyi, tshiena nkengela tshintu.” (Mus. 23:1) Bantu badi mu tshisumbu tshia Nzambi badi ne bionso bidi bikengela bua kukolesha malanda abu ne Nzambi, kadi badi bapambuke kabena ne disanka adi to. Nganyi udi mua kubambuluisha? Mmunyi mudibu mua kubambuluisha? Ntshinyi tshidibu mua kuenza bua kubambuluisha bua bapingane mu tshisumbu?

Nganyi udi mua kubambuluisha?

3. Mmunyi muakaleja Yezu tshia kuenza bua kuambuluisha mikoko ya Nzambi?

3 Bidi bikengela kuenza mudimu mukole bua kuambuluisha mikoko idi mipambuke mu tshisumbu tshia Nzambi. (Mus. 100:3) Yezu wakumvuija bualu ebu pakambaye ne: ‘Bikala muntu ne lukama lua mikoko, pajimina mukuabu, yeye kena ushiya makumi tshitema ne tshitema, kena uya mu mikuna bua kukebaye udi mupambuke anyi? Biaumonaye, bulelela, ndi nuambila ne: Disanka diende kudi wakadi mupambuke neditambe disanka diende kudi makumi tshitema ne tshitema yakadi kayiyi mipambuke. Nunku Tatu wenu wa mu diulu kena musue muana umue wa mu bana aba bakese afue.’ (Mat. 18:12-14) Nganyi udi mua kuambuluisha bantu badi bu mikoko badi bapambuke bua kupingana mu tshisumbu?

4, 5. Mmunyi mudi bakulu ne bua kumona mikoko ya Nzambi?

4 Bakulu bobu basue kuambuluisha mukoko udi mujimije, badi ne bua kuvuluka ne: tshisumbu tshia Nzambi ntshienza ne bantu badi badilambule kudiye, mmumue ne: bantu aba badi ‘mikoko ya mu tshidilu tshia Nzambi’ idiye munange bikole. (Mus. 79:13) Mikoko eyi idi dijinga ne kuyitabalela ne bualu ebu budi bumvuija ne: balami badi ne bua kuditatshisha bua mukoko wonso. Padi bakulu basomba ne bantu badi bapambuke mu tshisumbu ne bayukila nabu bimpe, badi babakolesha ku muoyo. Mibelu idibu babapesha idi ikolesha ditabuja diabu ne ikolesha dijinga diabu dia kupingana mu tshisumbu.​—1 Kol. 8:1.

5 Bakulu badi ne dibanza dia kukeba mikoko idi mijimine ne kuyambuluisha. Mupostolo Paulo wakavuluija bakulu ba mu Efeso bua mudimu wabu wa bulami pakabambilaye ne: ‘Nuditangile bienu bimpe, ne tshisumbu tshionso tshiakanutekelabu batangidi kudi nyuma muimpe, nudishe ekeleziya wa Mukalenge wakasumbaye ku mashi ende.’ (Bien. 20:28) Biamuomumue, mupostolo Petelo wakabela bakulu bela manyi ne: ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi munkatshi muenu, nubalame, kanuyi benzejibue ku bukole, kadi ne mitshima ya disanka bu mu disua dia Nzambi; ki mbualu bua kukeba biuma, kadi nuikale ne mutshima mulongolola bimpe; kanuikadi bu bakokeshi ba badi kunyima kuenu, kadi nudivuije bifuanyikiji bimpe kudi mikoko.’​—1 Pet. 5:1-3.

6. Bua tshinyi mikoko ya Nzambi idi dijinga ne kuyilama nangananga lelu?

6 Balami bena Kristo badi ne bua kuidikija Yezu “mulami muimpe.” (Yone 10:11) Uvua uditatshisha bikole bua mikoko ya Nzambi ne wakaleja mushinga wa kuyilama pakambilaye Simona Petelo bua ‘kulama mikoko yende.’ (Bala Yone 21:15-17.) Mikoko idi nangananga dijinga ne kuyilama lelu eu bualu Diabolo udi wenza muende muonso bua kupambuisha bantu badi badilambule kudi Nzambi. Satana udi ubuelela pa mateketa a mubidi ne udi ulobesha mikoko ya Yehowa ne bintu bia pa buloba ebu bua yenze malu mabi. (1 Yone 2:15-17; 5:19) Bantu badi balekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha ke badiye utamba kumuenena ne nunku mbimpe kubambuluisha bua ‘bende mu nyuma muimpe.’ (Gal. 5:16-21, 25) Bua kuambuluisha mikoko eyi, tudi ne bua kulomba Yehowa buludiki buende ne nyuma wende ne kumanya mvese ya kubabadila.​—Nsu. 3:5, 6; Luka 11:13; Eb. 4:12.

7. Dilama dia mikoko didi ne mushinga kayi bua bakulu?

7 Mulami wa mikoko wa mu Isalele uvua ne mutshi uvuaye uludika nawu mikoko yende. Pavua mikoko ibuela mu tshikumbi anyi ipatukamu, uvua uyibala ne mutshi wende. (Lew. 27:32; Mika 2:12; 7:14) Biamuomumue, mulami muena Kristo udi ne bua kumanya mikoko ya mu tshisumbu yonso ne kumanya tshidi tshienzekela wonso wa kudiyi. (Tangila Nsumuinu 27:23.) Nunku, dilama dia mikoko mbumue bualu bua mushinga butu bakulu batamba kuyukidilangana. Badi kabidi balongolola bua kuambuluisha idi mijimine. Yehowa wakamba ne: uvua ne bua kukeba mikoko yende ne kuyilama. (Yeh. 34:11) Nunku Nzambi udi usanka padi bakulu badienzeja bua kuambuluisha mikoko mijimine bua kupinganayi mu tshisumbu.

8. Mmunyi mudi bakulu mua kutabalela mukoko wonso?

8 Padi mukulu uya kutangila muanetu kampanda udi usama, muanetu au udi umvua disanka ne ukola ku muoyo. Bidi kabidi mua kuikala nunku bua muanetu udi mutekete mu ditabuja. Bakulu badi mua kubala nende imue mvese, kuambulula nende tshiena-bualu kampanda, kumulondela malu manene avuabu balonge mu bisangilu, kusambila nende anyi kuenza malu makuabu. Badi mua kumuambila ne: bena mu tshisumbu nebasanke bobu bamumone mu bisangilu. (2 Kol. 1:3-7; Yak. 5:13-15) Kuya kumutangila, kumubikila ku telefone anyi kumufundila mukanda kudi mua kumukolesha bikole. Padi mukulu uditatshisha bikole bua kuambuluisha mukoko udi mujimine, udi upeta pende disanka dia bungi.

Tuetu bonso tudi mua kubambuluisha

9, 10. Bua tshinyi mudimu wa kuambuluisha mikoko idi mijimine kawena anu wa bakulu nkayabu?

9 Bu mutudi mu tshikondo tshikole tshidi bantu bonso ne bia bungi bia kuenza, bidi mua kuikala bikole bua kumanya ne: muanetu kampanda ukadi upambuka mu tshisumbu. (Eb. 2:1) Kadi mikoko ya Yehowa idi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. Mukoko wonso udi ne mushinga anu bu mudi tshitupa tshionso tshia mubidi wetu ne mushinga. Nunku tuetu bonso tudi ne bua kuditatshisha bua bana betu ne kutabalelangana. (1 Kol. 12:25) Ke tshiutu pebe wenza anyi?

10 Nansha mudi bakulu ne bujitu bua kukeba mikoko idi mijimine ne kuyambuluisha, mudimu eu kawena anu wabu nkayabu to. Bena Kristo bonso badi ne bua kukuatshishangana nabu. Tudi petu ne bua kukankamija bana betu badi bapambuke bua bapingane mu tshisumbu ne kubambuluisha. Mmushindu kayi?

11, 12. Ndiakalenga kayi ditudi mua kuikala nadi bua kuambuluisha muanetu udi mupambuke?

11 Imue misangu, bakulu badi mua kulomba mumanyishi wa Bukalenge udi mushindame mu ditabuja bua kulonga ne muntu udi mulekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha kadi musue bua bamuambuluishe. Badi balonga nende bua apetulule ‘dinanga diende dia kumudilu.’ (Buak. 2:1, 4) Bana betu aba badi mua kukolesha ditabuja diabu padibu balonga nabu malu avuabu bapangile pavuabu kabayi babuela mu bisangilu.

12 Bakulu bobu bakuambile bua ulonge ne muanetu udi dijinga ne diambuluisha, lomba Yehowa bua akulombole. Udi ne bua ‘kuteka mudimu webe mu bianza bia Yehowa, ne malu awapangidija nealubuluke.’ (Nsu. 16:3) Dianjila kuela meji ku mvese idi mua kukolesha ditabuja diende panudi nuyukila nende. Londa tshilejilu tshia mupostolo Paulo. (Bala Lomo 1:11, 12.) Paulo uvua musue kumona bena Kristo ba mu Lomo bua kubapesha amue mapa a nyuma bua kubakolesha. Uvua musue kabidi bua bakoleshangana nabu. Ke tshitudi petu ne bua kuenza patudi basue kuambuluisha muntu udi mupambuke mu tshisumbu tshia Nzambi.

13. Mmalu kayi audi mua kuyukila ne muntu udi mutekete?

13 Panudi nuyukila nende, udi mua kumuebeja ne: “Mmunyi muuvua mufike ku dimanya bulelela?” Muvuluija disanka divuaye nadi patshivuaye wenzela Yehowa mudimu ne umukankamije bua akulondele malu mimpe avuaye upeta pavuaye uya mu bisangilu, mu mudimu wa kuyisha ne mu mpungilu. Muvuluija malu mimpe anuvua nuenza nende mu mudimu wa Yehowa. Muambila disanka diudi nadi bualu udi mu malanda mimpe ne Yehowa. (Yak. 4:8) Muleja dianyisha diudi nadi bua mudi Nzambi utuambuluisha tuetu basadidi bende, nangananga bua mudiye utusamba patudi mu ntatu ne utupesha ditekemena.​—Lomo 15:4; 2 Kol. 1:3, 4.

14, 15. Bidi mua kuikala bimpe bua kuvuluija bantu badi batekete mu ditabuja masanka kayi avuabu nawu kumpala?

14 Bidi kabidi mua kuikala bimpe bua kuvuluija muntu udi mutekete au amue masanka avuaye nawu pavuaye mu tshisumbu. Tshilejilu, uvua ne disanka dia kuvudija dimanya diende dia Dîyi dia Nzambi ne malu adiye mulongolole. (Nsu. 4:18) Bivua mua kuikala bipepele bua kutantamenaye malu mabi pavuaye ‘wenda bua nyuma.’ (Gal. 5:22-26) Bu muvuaye ne kondo ka muoyo kimpe, uvua usambila Yehowa kakuyi bualu ne uvua ne ‘ditalala dia Nzambi didi ditamba dijingulula dionso dia bantu, ne didi dilama mitshima ne meji.’ (Filip. 4:6, 7) Kupu malu aa muoyo to, leja muudi uditatshisha ne muoyo umue ne ambuluisha muanenu bua apingane mu tshisumbu.​—Bala Filipoi 2:4.

15 Anji diteka ne: udi mukulu udi uya kutangila muanetu wa balume ne mukajende bakadi balekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha. Udi mua kubambuluisha bua kuvuluka musangu wa kumpala uvuabu balonge bulelela. Bulelela buvua buimpe ne bubambuluishe bua kumbuka ku malongesha a dishima. (Yone 8:32) Mioyo yabu ivua miule tente ne dianyisha bua malu avuabu balonge bua Yehowa, dinanga diende ne malu adiye mulongolole bua kuenza. (Tangila Luka 24:32.) Bavuluija malanda adi nawu bena Kristo badilambule kudi Yehowa ne diakalenga didibu nadi dia kumusambila. Bakankamija bua kuitaba tshiakabidi “lumu luimpe lua butumbi bua Nzambi” wa disanka Yehowa.​—1 Tim. 1:11.

Tutungunuke ne kubananga

16. Tela tshilejilu kampanda tshidi tshileja mudi kuambuluisha muntu udi mupambuke kuimpe?

16 Mibelu itudi tufuma ku diakuila eyi idiku yambuluisha anyi? Eyowa. Tshilejilu, nsonga kampanda uvua mutuadije kuyisha ne bidimu 12 wakalekela kuyisha ne kubuela mu bisangilu pavuaye ne bidimu 15. Kadi wakapetulula bukole ne kupingana mu tshisumbu ne kuluaye mpanda-njila. Wakapetulula bukole ebu bualu mukulu mukuabu uvua mumuambuluishe. Uvua ne dianyisha dia bungi bua diambuluisha diende adi.

17, 18. Ngikadilu kayi idi mua kukuambuluisha bua kuambuluisha muntu udi mupambuke mu tshisumbu?

17 Dinanga ke didi disaka bena Kristo bua kuambuluisha bana babu bua kupingana mu tshisumbu. Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Ndi nnuelela mukenji mupiamupia ne: Nusuangane; nusuangane bu mungakunusua. Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: Nudi bayidi banyi, binuasuangana nunku.’ (Yone 13:34, 35) Bushuwa, dinanga ke tshimanyinu tshia bena Kristo balelela. Katuenaku mua kunanga bena Kristo netu bakadi batambule kadi balekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha anyi? Ke tshitudi ne bua kuenza ne muoyo wetu mujima. Kadi bua kubambuluisha bimpe, tudi ne bua kuikala ne ngikadilu mishilashilangane ya buena Kristo.

18 Ngikadilu kayi iudi ne bua kuikala nayi wewe musue kuambuluisha muntu udi mupambuke mu tshisumbu tshia Nzambi? Pa kumbusha dinanga, udi kabidi ne bua kuikala ne luse, bulenga, bupole malu ne lutulu. Imue misangu udi kabidi ne bua kuikala muntu udi ubuikidilangana bilema. Paulo wakafunda ne: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha, ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu. Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu; bu muakanubuikidila Mukalenge mibi yenu; nuenu nuenze muomumue kabidi. Pa mutu pa malu aa onso nuluate dinanga, didi tshisuikidi tshia malu onso a buakane buonso.’​—Kolos. 3:12-14.

19. Bua tshinyi mbimpe kudienzeja bua kuambuluisha bantu badi bafuane mikoko bua kupingana mu tshisumbu?

19 Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshileje malu adi apambuisha bamue mu tshisumbu. Netshileje kabidi tshidi bantu badi bapingana mu tshisumbu ne bua kutekemena. Pawikala ulonga tshiena-bualu atshi, ne wela meji pa etshi, ikala mushindike ne: bualu bonso buudi mua kuenza bua kuambuluisha bantu badi bafuane mikoko bua kupingana mu tshisumbu tshia bena Kristo budi ne mushinga wa bungi. Mu tshikondo tshietu etshi, bantu ba bungi badi bapitshisha matuku abu onso a muoyo mu dikeba dia bubanji, kadi muoyo wa muntu umue tshianana mmupite makuta onso a pa buloba bujima kule ne kule. Ke tshivua Yezu muleje mu tshilejilu tshiende tshia mukoko mujimine. (Mat. 18:12-14) Kupu bualu ebu muoyo paudi udienzeja bua kuambuluisha mukoko wa Yehowa bua kupingana mu tshisumbu tshiende.

Newandamune munyi?

• Ndibanza kayi didi nadi balami bena Kristo kudi mikoko idi mijimine?

• Mmunyi muudi mua kufika ku diambuluisha bantu bakadi balekele kubuela mu bisangilu ne kuyisha?

• Ngikadilu kayi idi mua kukuambuluisha bua kuambuluisha bantu badi bapambuke?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Balami bena Kristo badi badienzeja ne dinanga dionso bua kuambuluisha bantu badi bapambuke mu tshisumbu