Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi musue kuikala muntu wa mushindu kayi?

Udi musue kuikala muntu wa mushindu kayi?

Udi musue kuikala muntu wa mushindu kayi?

MUNENE wa bampulushi wa mu tshimenga kampanda tshia mu ditunga dia Philippines wakakonka mpanda-njila mukuabu bua muntu uvua ukuatshika maluvu bikole ne ukebesha bimvundu ne: “Ntshinyi tshiuvua muenze bua muntu eu kushintulukaye?” Kumulejaye mukafu wa mabeji avua pa mesa ende ne kumuambila ne: “Mabeji onso aa nga bilumbu bivuabu balue kumufunda. Uvua utusamisha mutu bikole.” Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muntu au bua kushintuluka mushindu eu? Mmukanda wa Nzambi.

Bantu ba bungi batu bangata ne mushinga mubelu wa mupostolo Paulo wa ‘kumusha muntu wa kale, bu muakadi tshikadilu tshiabu tshia diambedi ne kudivuadika muntu mupiamupia wakafukibua mu tshifuanyikiji tshia Nzambi.’ (Ef. 4:22-24) Nansha tuetu ne bua kushintuluka kakese anyi bikole, tudi ne bua kuvuala muntu mupiamupia bua kulua bena Kristo.

Kadi kushintuluka ne kufika too ne ku ditambula ntuadijilu patupu wa dishintuluka dietu. Patudi tutambula, tudi anu bu lupingu lutshidibu batuadija kusonga kadi kabayi banji kulujikija to. Muluenji udi ne mudimu wa kuakaja tuntu tukuabu bua kululengeja. Bia muomumue patudi tutambula, tudi ne ngikadilu minene idi bena Kristo ne bua kuikala nayi. Kadi tutshidi anu ne malu atudi ne bua kuenza bua kulengeja muntu wetu mupiamupia. Nunku tudi ne bua kutungunuka ne kushintuluka.

Nansha Paulo uvua pende mumone muvuabi bikengela kushintuluka. Wakamba ne: ‘Pandi musue kuenza bimpe, bubi budi nanyi.’ (Lomo 7:21) Kakuyi mpata, Paulo uvua mumanye tshivuaye ne tshivuaye musue kuikala. Kadi tuetu? Tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi tshinduila mu lungenyi? Ndi muntu wa mushindu kayi? Ndi musue kuikala muntu wa mushindu kayi?’

Ntshinyi tshidi tshinduila mu lungenyi?

Patudi tulongolola nzubu ukadi munyanguke, katuena tulengeja anu pambelu padi mikamba ya munda mua nzubu mimane kubola yonso to. Tuetu katuyi balongolole miaba idi minyanguke ayi, netupete ntatu pashishe. Biamuomumue, ki mbimpe tushintuluke anu pamutu pamutu to, kadi tudi ne bua kukonkonona tshitudi menemene ne kumanya bilema bietu ne kubiakaja bua kabilu kumueneka kabidi. Ke bualu kayi tudi ne bua kudikonkonona ne muoyo mujima. (2 Kol. 13:5) Tudi ne bua kujingulula ngikadilu mibi itudi nayi ne kuyishintulula. Diakalenga, Yehowa udi utuambuluisha bua tuetu kushintuluka.

Paulo wakafunda ne: ‘Bualu bua dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole, didi dipita muele wonso musakisha nseke ibidi kutua, didi ditubula too ne ku dipandulula dia muoyo ne nyuma, ne dia manungu ne buongo bua mifuba, didi dijingulula lukasa meji ne malu adi mutshima musue kuenza.’ (Eb. 4:12) Dîyi dia Nzambi didi ne bukole bua bungi kutudi. Didi ditulenga bikole bienze anu bu ne: didi dibuela too ne mu buongo bua mu mifuba yetu. Didi diela patoke meji etu, dileja dishilangana didi pankatshi pa tshitudi menemene ne tshitutu tumueneka anyi tuela meji ne: ke tshitudi. Didi kabidi dituambuluisha bua kumanya bilema bietu.

Patudi tulongolola nzubu wa kale, imue misangu katuena anu tushintulula bintu bidi binyanguke to. Kadi tudi ne bua kumanya tshidi tshibinyange bua kabinyanguki kabidi. Biamuomumue, kumanya bilema bietu ne kumanya tshidi tshibikebeshe kudi mua kutuambuluisha bua kubilekela. Kudi malu a bungi adi mafikishe bua tuikale tshitudi etshi bu mudi: mudimu utudi tuenza, tuetu bikale bapele anyi babanji, muaba utudi basombele, bilele bia kuetu, baledi betu, balunda betu ne tshitendelelu tshietu. Nansha malu atudi tumona ku televizion anyi manaya atudi basue adi pawu ne tshidiwu atuenzela. Patudi tumanya malu adi atunyanga, tudi mua kuakandamena bua kaatupitshi bukole to.

Tuetu bamane kudikonkonona ne muoyo mujima, tudi mua kufika ku diamba ne: ‘Ke muntu anu nunku.’ Ki mbimpe kuamba nunku to, bualu Paulo wakamba bua bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto bavua bena tshiendenda, bakuatshiki ba maluvu ne bua balume bavua bangatangana ne balume nabu ne: ‘Bakuabu benu bakadi nunku; kadi nuakuvuibua mu nyuma wa Nzambi wetu.’ (1 Kol. 6:9-11) Nyuma wa Yehowa udi mua kutuambuluisha petu bua kushintuluka.

Tuangate tshilejilu tshia Marcos * wa mu Philippines. Udi wamba bua patshivuaye muana ne: “Baledi banyi bavua batandangana bikole. Ke bualu kayi pangakakumbaja bidimu 19, tshitshivua kabidi nteleja mubelu wa muntu to.” Marcos wakamanyika bua manaya a mfranga, buivi ne dinyengangana bintu. Yeye ne balunda bende bakalongolola bua kuya kubuela mu ndeka ne kuenzeja bendeshi bua baye nende kua tshianana bua benzeje mbulamatadi bua abapeshe makuta. Wakatungunuka ne buenzavi buende ebu too ne pakaselaye. Wakalua kujimija bintu biende bionso mu manaya a mfranga. Matuku makese pashishe, Marcos wakatuadija pende kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa bavua balongesha mukajende. Ku ntuadijilu wakamona ne: kavua mukumbane bua kulua ntemu to. Kadi kutumikila bivuaye ulonga ne kubuela mu bisangilu kuakamuambuluisha bua kushintuluka. Lelu eu ukadi muena Kristo mutambule udi ulongesha bakuabu bua bashintuluke pabu.

Udi musue kuikala muntu wa mushindu kayi?

Mmalu kayi atudi ne bua kushintulula bua kulua bena Kristo bimpe? Paulo udi ubela bena Kristo ne: ‘Nudiumushile kabidi malu aa onso: lukuna, tshiji, lukinu, bipendu, mêyi a bundu mukana muenu. Kanushimianganyi, bualu bua nuakumana kuvula muntu mukulukulu ne bienzedi biende.’ Wakamba kabidi ne: ‘Nuluate muntu mupiamupia udi uvuijibua mupiamupia mu dimanya dilelela bu mudi tshifuanyikiji tshia Mumufuki.’​—Kolos. 3:8-10.

Tshipatshila tshietu tshinene ntshia kuvula muntu wa kale ne kuvuala mupiamupia. Ngikadilu kayi idi mua kutuambuluisha bua kuenza nunku? Paulo wakamba ne: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha, ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu. Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu; bu muakanubuikidila Mukalenge mibi yenu; nuenu nuenze muomumue kabidi. Pamutu pa malu aa onso nuluate dinanga, didi tshisuikidi tshia malu onso a buakane buonso.’ (Kolos. 3:12-14) Tuetu badienzeje bua kuikala ne ngikadilu eyi, netuikale ne “diakalengele kudi Yehowa ne kudi bantu kabidi.” (1 Sam. 2:26) Pavua Yezu pa buloba, wakaleja muvuaye ne ngikadilu ivua isankisha Nzambi. Tuetu balonge malu avuaye wenza ne bamuidikije ‘netuidikije kuenza mudi Nzambi wenza’ anu bu Kristo.​—Ef. 5:1, 2.

Mushindu mukuabu wa kumanya malu atudi ne bua kushintulula nkulonga ngikadilu ya bantu badibu batele mu Bible, kumanya malu mimpe ne mabi avuabu benza. Tshilejilu, tudi mua kuela meji kudi Yosefe muana wa Yakoba. Nansha muvuabu bamukengeshe, uvua anu ne meji mimpe ne muoyo mutoke. (Gen. 45:1-15) Kadi Abashaloma muana wa mukalenge Davidi wakadinga muvuaye uditatshisha bua bantu, ne bantu bavua bamuanyisha bua buimpe bua mpala wende. Kadi pende uvua muena mpala ibidi ne mushipianganyi. (2 Sam. 13:28, 29; 14:25; 15:1-12) Bantu kabakutunanga bualu tudi tudileja bu bantu bimpe anyi bualu tudi bimpe kumona to.

Tudi mua kushintuluka

Bua tuetu kushintuluka ne kulua bantu bimpe ku mêsu kua Nzambi, tudi ne bua kutabalela tshitudi menemene. (1 Pet. 3:3, 4) Tudi ne bua kujingulula bilema bitudi nabi ne kumanya tshidi tshibikebeshe ne tudi ne bua kudienzeja bua kuikala ne ngikadilu mimpe. Tudiku mua kushindika ne: tuetu badienzeje bikole tudi mua kushintuluka anyi?

Eyowa, Yehowa yeye mutuambuluishe tudi mua kushintuluka. Tudi petu mua kusambila anu bu Davidi ne: ‘Nzambi, umfukile mutshima mutoke munda muanyi, ungenzele nyuma mujalame munda muanyi.’ (Mus. 51:10) Tudi mua kulomba Nzambi nyuma wende bua atuambuluishe ne akoleshe dijinga dietu dia kuenza malu adi apetangana ne disua diende. Dîba adi tudi mua kulua bantu bimpe ku mêsu kua Yehowa.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Edi ki ndîna diende dilelela to.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Bua kulongolola nzubu udi munyanguke eu, mbimpe kumufita anu mukubu anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Ukadi ne ngikadilu bu ya Kristo anyi?