Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Tulonde malu adi avuija ditalala’

‘Tulonde malu adi avuija ditalala’

‘Tulonde malu adi avuija ditalala’

PATSHIDIBU benzelaku njila wa kabudimbu, utu umueneka anu bu ne: kena mua kunyanguka to. Kadi padi matuku apita, udi mua kuela mitanta ne kuenza binina. Bua kulama njila au ne kuepuka njiwu, mbimpe kumulongolola.

Biamuomumue, malanda etu ne bantu bakuabu adi pamuapa mua kunyanguka anyi kubuela tshishi. Mupostolo Paulo wakaleja ne: bena Kristo ba mu Lomo bavua ne ngenyi mishilangane. Ke bualu kayi wakababela ne: ‘Tulonde bietu malu adi avuija ditalala ne malu atudi mua kudiundishangana nawu.’ (Lomo 14:13, 19) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu ‘kulonda malu adi avuija ditalala’? Mmunyi mutudi mua kulonda ditalala ne dikima dionso?

Bua tshinyi tudi ne bua kulonda ditalala?

Bobu kabayi balongolole mitanta idi mu njila, idi mua kuenza binina. Biamuomumue, tudi mua kupeta ntatu patudi katuyi tujikija bilumbu ne bana betu. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Biamba muntu ne: Ndi nnanga Nzambi, ne yeye udi ne muanabu lukuna, yeye udi muena mashimi; bualu bua udi kayi unanga muanabu wakutangilaye, kena mumanye mua kunanga Nzambi udiye kayi mutangile.’ (1 Yone 4:20) Padi bena Kristo kabayi bajikija tshilumbu tshidi pankatshi pabu, badi mua kufika ku dikinangana.

Yezu Kristo wakamba ne: tuetu katuyi bakebe ditalala ne bana betu, Yehowa kakuanyisha ntendelelu wetu to. Wakambila bayidi bende ne: ‘Pautshidi ufila kupa kuebe ku tshishipelu ne biwavuluka ne: Muanetu udi nanyi bualu, ushiye kupa kuebe kumpala kua tshishipelu, uye biebe, ulengeje nende; pashishe ulue, ufile kupa kuebe.’ (Mat. 5:23, 24) Bushuwa, tudi ne bua kukeba ditalala nangananga bualu tudi basue kusankisha Yehowa Nzambi. *

Bualu kampanda buakenzeka mu tshisumbu tshia Filipoi budi buleja tshitudi kabidi ne bua kukebela ditalala. Bidi bimueneka ne: tshilumbu kampanda tshivua pankatshi pa bana betu ba bakaji babidi Ewodia ne Suntuke tshiakanyanga ditalala dia tshisumbu tshijima. (Filip. 4:2, 3) Padi bantu babidi kabayi bajikija bilumbu bidi pankatshi pabu, bidi mua kumanyika kudi bantu bonso pa lukasa. Tuetu basue kulama dinanga ne buobumue bua tshisumbu, tudi ne bua kukeba ditalala ne bena Kristo netu.

Yezu wakamba ne: “Ba diakalenga mbakebi ba bupole.” (Mat. 5:9, MMM) Kukeba bupole anyi ditalala kudi kutupetesha disanka dia bungi. Ditalala didi kabidi dituambuluisha bua kuikala ne bukole bua mubidi bualu ‘mutshima mupole udi muoyo wa mubidi.’ (Nsu. 14:30) Kadi tuetu tulamina bakuabu malu munda, tudi mua kupeta masama.

Nansha mutu bena Kristo ba bungi bitaba ne: kukeba ditalala kudi ne mushinga, udi mua kudiebeja mushindu uudi mua kujikija tshilumbu ne muanenu. Tumonayi mibelu ya mu Bible idi mua kutuambuluisha.

Kuyukila bimpe kudi kupingaja ditalala

Badi mua kulongolola mitanta mikese idi mienzeke mu njila pa kuyijibikila patupu. Kudiku mushindu wa tuetu kufuila bana betu luse anyi kubabuikidila bilema bikese bidibu batuenzela anyi? Bidi bimueneka ne: tudi mua kuenza nunku bua bilumbu bia bungi bidi mua kujuka pankatshi petu, bualu mupostolo Petelo wakafunda ne: “Dinanga didi dibuikila malu mabi a bungi.”​—1 Pet. 4:8.

Kadi imue misangu, tudi mua kumona ne: tshilumbu ntshinene ne kakuena mushindu wa kutshitangila anu ne mêsu to. Tuangate tshilejilu tshia tshivua tshienzekele bena Isalele matuku makese bobu bamane kubuela mu buloba bulaya. Kumpala kua ‘bena Lubena ne bena Gada ne tshitupa tshia tshisamba tshia bena Manashe’ kusabukabu musulu wa Yadene, bakenza “tshioshelu tshinene tshia dikema.” Bena bisamba bikuabu bia Isalele bakela meji ne: mbase tshioshelu atshi bua kutendelela nzambi mikuabu ne kabakitaba bua kutangila bualu abu ne mêsu to. Bakadilongolola bua kuya kubaluisha.​—Yosh. 22:9-12.

Bamue bena Isalele bavua mua kuikala bele meji ne: bubi bua bantu abu buvua bumueneke patoke ne bu bobu mua kubabunda mvita mu tshimpitshimpi, kuvua mua kufua anu bantu bakese patupu. Kadi pamutu pa kuya kubaluisha diakamue, bena bisamba bikuabu abi bakatuma bantu bua kuyukila ne bana babu. Bakabakonka ne: “Bualu ebu bubi bunuakuenzela Nzambi wa Isalele budi munyi? Munyi munuakulekela kulonda Yehowa?” Mu bulelela, bena bisamba abi kabavua bibake tshioshelu bua kutombokela Yehowa to. Kadi ntshinyi tshivuabu ne bua kuenza pakababandabu kudi bana babu? Bavuaku ne bua kubandamuna dîyi dibi peshi kubenga kubandamuna anyi? Bisamba bivuabu babanda abi, biakandamuna ne lutulu, kulejabi patoke ne: bavua base tshioshelu etshi bua kutendelela Yehowa. Diandamuna diabu edi diakabambuluisha bua kulama malanda abu ne Nzambi ne bua kubenga kushipesha bantu. Diyukidilangana ne lutulu diakajikija tshilumbu atshi ne kupingaja ditalala.​—Yosh. 22:13-34.

Kumpala kua bena Isalele bakuabu abu kuenzabu bualu, bakaya kuyukila ne bena Lubena, bena Gada ne tshitupa tshia bena tshisamba tshia Manashe. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Kukuatshi tshiji mu mutshima webe lukasa bualu bua tshiji tshidi tshilala mu tshiadi tshia bapote.’ (Muam. 7:9) Bilondeshile Bible, mushindu muimpe wa kujikija bilumbu binene nkuyukila ne lutulu ne kulejangana malu onso patoke. Yehowa udiku mua kutubenesha tuetu tulamina muanetu munda anyi tubenga kumuakuisha anyi?

Kadi tshia kuenza ntshinyi bikala muanetu mulue kutuleja ne: tudi bamuenzele bibi anyi mutubande ne malu a dishima? Bible udi wamba ne: ‘Dîyi dia kalolo didi diandamuna tshiji.’ (Nsu. 15:1) Bisamba bia bena Isalele bivuabu babande biakandamuna bana babu ne lutulu ne kulejabi patoke muvua tshilumbu ne nunku biakepuka mvita ivua mua kujuka pankatshi pabu. Nansha tuetu baye kumona muanetu anyi yeye mulue kutukuatshila bualu buende, tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Mmêyi kayi andi mua kuakula ne mmushindu kayi undi mua kuamba bua kukeba ditalala?’

Akula ne meji

Yehowa mmumanye ne: tudi ne dijinga dia kuleja malu adi matutonde. Kadi tuetu bapangile bua kujikija tshilumbu ne muanetu, tudi mua kukuatshila muntu mukuabu bualu ebu. Bualu tuetu bakuatshile muanetu utudi nende tshilumbu tshiji, mbipepele bua kumujana. Nsumuinu 11:11 udi wamba bua diakula dibi ne: “[Musoko] udi ubutudibua mukana mua bantu babi.” Biamuomumue, tuetu tuakula bibi bua muena Kristo netu, tudi mua kunyanga ditalala dia tshisumbu tshidi anu bu musoko.

Kadi kukeba ditalala kakuena anu kumvuija kubenga kuakula bua bana betu to. Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo ne: ‘Dîyi dibi kadipatuki mukana muenu.’ Wakamba kabidi ne: ‘Ambayi anu mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu bua kuvuijila bantu badi baumvua disanka. Nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu.’ (Ef. 4:29-32) Padi muanenu ukuambila ne: mêyi auvua mumuambe anyi bualu buuvua muenze buvua bumulenduishe, nebikale bipepele bua kumulomba luse ne kulengejangana nende bikalaye utu ne tshibidilu tshia kukutumbisha kudi bakuabu. Biamuomumue, bikala bantu batumanye mututu ne tshibidilu tshia kutumbisha bakuabu nebikale bipepele bua kukebabu netu ditalala padi bilumbu bijuka.​—Luka 6:31.

Tuenzele Nzambi mudimu “mu buobumue”

Tuetu bena mapanga tutu ne tshibidilu tshia kujila bantu badi batuenzela bibi ne kuditola pankayetu. Ki ntshilele tshimpe to. (Nsu. 18:1) Bu mutudi tuetu bonso tubikila dîna dia Yehowa, tudi badisuike bua ‘kumusadila bonso mu buobumue.’​—Sef. 3:9, MMM.

Katuitabi bua mêyi mabi a bakuabu anyi bienzedi biabu bibi bitupangishe bua kutendelela Nzambi ne tshisumi to. Matuku makese kumpala kua Yezu kulambulaye muoyo wende bua kujikija milambu ya nyama ivuabu bafila ku ntempelo ne matuku makese yeye mumane kuela lubombo lua bafundi patoke, wakamona mukaji mukamba uvua mupele wela mu tshibutshilu ‘biende bionso bivuaye mua kudidisha nabi.’ Yezu wakamukandikaku anyi? Tòo, kadi wakamutumbisha bua muvuaye ukuatshisha tshisumbu tshia Yehowa tshia mu tshikondo atshi. (Luka 21:1-4) Mukaji au kakabenga bua kukuatshisha ntendelelu wa Yehowa bualu bantu bakuabu bavua benza malu mabi to.

Nansha tuetu bamone ne: muanetu kampanda mmutuenzele bibi, ntshinyi tshitudi mua kuenza? Netulekele bualu ebu butupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo wetu mujima anyi? Peshi netuenze muetu muonso bua kujikija tshilumbu atshi bua kulama ditalala mu tshisumbu tshia Nzambi?

Bible udi utubela ne: “Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala.” (Lomo 12:18) Tudisuikayi bua kuenza nunku bua tuetu kushala mu njila wa muoyo.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Pa bidi bitangila mubelu wa Yezu udi mu Matayo 18:15-17, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kasuamansense 1999 dibeji dia 17-22.

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Ewodia ne Suntuke bavua ne bua kukeba ditalala

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Mmêyi kayi andi mua kuakula ne mmushindu kayi undi mua kuamba bua kukeba ditalala?