Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Osheɔ Gbohii Agbeyei?

Ani Osheɔ Gbohii Agbeyei?

Ani Osheɔ Gbohii Agbeyei?

KƐ́ ABI mɛi sane nɛɛ, amɛteŋ mɛi pii kɛɔ akɛ, “Dabi. Mɛni hewɔ esa akɛ mashe gbeyei?” Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ gbohii lɛ bɛ wala mli lɛɛlɛŋ. Shi mɛi akpekpei abɔ heɔ yeɔ akɛ gbohii lɛ yaa nɔ amɛhiɔ shi akɛ mumɔi.

Yɛ Benin, ni ji maŋ ko ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ, mɛi babaoo heɔ yeɔ akɛ gbohii lɛ baanyɛ aku amɛsɛɛ amɛbagbe amɛ diɛŋtsɛ amɛweku mlibii krokomɛi. Mɛi hɔɔ amɛhewɔ nibii loo amɛyafaa shika koni amɛkɛhe kooloi ni akɛshã afɔle kɛfee kusumii ni amɛkɛkpata amɛ kɛ amɛwekumɛi ni egboi lɛ ateŋ. Mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ mumɔi atsɛmɔ mli, ni nɔ ni fata enɛ he ji susumɔ ni ahiɛ akɛ mumɔ ko yɛ adesai amli ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ amɛgbele sɛɛ ní baanyɛ ekɛ hiɛkãlɔi ashara. Mɛi krokomɛi hu náa niiashikpamɔi ni yɔɔ gbeyei, ni amɛkɛɔ akɛ gbohii lɛ amumɔi ji nɔ ni ha ebalɛ nakai.

Agboola, ni ji nuu ko ni yɔɔ maŋ ko ni bɛŋkɛ husu ni kã Benin kɛ Nigeria teŋ lɛ mli lɛ ná niiashikpamɔ ni tamɔ nɛkɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mumɔi atsɛmɔ náa mɛi adaa gbi shihilɛ mli nifeemɔi anɔ hewalɛ yɛ he ni miyɔɔ lɛ niiaŋ. Eji kusum nifeemɔ akɛ aju gbohii ahe kɛsaa amɛ ato mumɔi ashihilɛhe lɛ yaa yɛ he ni miyɔɔ lɛ niiaŋ. Bei pii lɛ, mibuaa samalai ni shwɛɔ kɛ́ afee kusum nɛɛ atã lɛ anaa ni mikɛ baji pɔtɛɛ komɛi futuɔ kɛfeɔ tsofa. No sɛɛ lɛ, mikɛ tsofa nɛɛ kpaa migbɔbimɔ tu lɛ he, ni mikɛ gbee ni wa kɛɔ tu lɛ nɔ̃ kooloo ni mitaoɔ magbe. Asɛ̃ɛɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ ahe, ni etamɔ nɔ ni bei pii lɛ nifeemɔi nɛɛ yeɔ omanye. Shi mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi nɛɛ ekomɛi yɛ gbeyei waa.

“Beni mibihii lɛ ateŋ mɛi enyɔ gboi ni wɔleee nɔ ni ha ebalɛ nakai lɛ, misusu akɛ mɔ ko etsu mi tsofa. Mitee nuumo ko ni ehe gbɛi waa yɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli lɛ ŋɔɔ koni miyatao naa. Ema misusumɔ lɛ nɔ mi. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, egbala mli eha mi akɛ, mibihii lɛ miimɛ yɛ mumɔi aje lɛ mli koni kɛji mɔ ni gbe amɛ lɛ gbo lɛ, amɛtsɔmɔ tsuji amɛha lɛ. Nuumo lɛ kɛshi sɛɛ akɛ, mibihii lɛ ateŋ mɔ ni ji etɛ nɔ lɛ hu baagbo. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mibi nuu nɛɛ hu gbo.”

No sɛɛ lɛ, Agboola kɛ John ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni jɛ Nigeria ni kɛ amɛmaŋ lɛ jeɔ husu lɛ kpe. John jɛ Biblia lɛ mli egbala shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ mli etsɔɔ lɛ. Mligbalamɔ nɛɛ tsake Agboola shihilɛ. Ebaanyɛ etsake bo hu oshihilɛ.

Ani Gbohii lɛ yɛ Wala Mli?

Namɔ baanyɛ aha sanebimɔ nɛɛ hetoo jogbaŋŋ? Jeee nuu ko, kɛ́ eji mɔ ni ehe gbɛi waa po. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa ni ji wala fɛɛ ‘ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, nii ni anaa kɛ nii ni anaaa’ lɛ fɛɛ a-Bɔlɔ lɛ yɛ sanebimɔ nɛɛ hetoo. (Kolosebii 1:16) Ebɔ ŋwɛibɔfoi koni amɛhi mumɔi ashihilɛhe lɛ, ni ebɔ adesai kɛ kooloi ni amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ. (Lala 104:4, 23, 24) Lɛ ehewɔ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ wala mli lɛ yɔɔ. (Kpojiemɔ 4:11) Belɛ, susumɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele he lɛ he okwɛ.

Yehowa ji mɔ klɛŋklɛŋ ni wie kɛkɔ gbele he. Ebɔ Adam kɛ Hawa kɔkɔ akɛ, kɛ́ amɛgbo enɔ toi lɛ, amɛbaagboi. (1 Mose 2:17) Te wiemɔ nɛɛ shishi? Yehowa gbala mli akɛ: “Sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!” (1 Mose 3:19) Kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, egbɔmɔtso lɛ kpɔtɔɔ; gbɔmɔtso lɛ tsɔɔ sũ. Wala sɛɛ foɔ.

Adam kɛ Hawa jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛgbo toi, ni no hewɔ lɛ, abu amɛ gbele fɔ. Shi jeee amɛ ji mɛi ni gboi klɛŋklɛŋ. Amɛbinuu Habel ji mɔ klɛŋklɛŋ ni gbo. Enyɛmi nuu nukpa Kain gbe lɛ. (1 Mose 4:8) Kain sheee gbeyei akɛ enyɛmi nuu ni egbo lɛ baanyɛ atɔ egbele lɛ he owele. Yɛ no najiaŋ lɛ, Kain she nɔ ni hiɛkãlɔi baanyɛ afee lɛ lɛ gbeyei.—1 Mose 4:10-16.

Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Maŋtsɛ Herode yoyoro beni ŋulamiiaŋkwɛlɔi komɛi wo etoi nɔ akɛ, afɔ “Yudafoi amaŋtsɛ” lɛ yɛ shikpɔŋ ni eyeɔ nɔ lɛ nɔ lɛ. Akɛni Herode miitao ni ekpata mɔ ni baanyɛ abafee Maŋtsɛ nɛɛ hiɛ hewɔ lɛ, etsɔ̃ ŋaa koni agbe gbekɛbii hii fɛɛ ni yɔɔ Betlehem ni eye afii enyɔ kɛ nɔ ni shɛɛɛ nakai lɛ. Shi ŋwɛibɔfo ko bɔ Yosef kɔkɔ koni eŋɔ Yesu kɛ enyɛ Maria ni ‘amɛjo foi kɛya Mizraim.’—Mateo 2:1-16.

Beni Herode gbo lɛ, ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ Yosef ni eku esɛɛ kɛya Israel ekoŋŋ, ejaakɛ “mɛi ni taoɔ abifao lɛ susuma lɛ egboi.” (Mateo 2:19, 20) Ŋwɛibɔfo lɛ, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji mumɔ lɛ, le akɛ Herode nyɛŋ akpata Yesu hiɛ dɔŋŋ. Yosef sheee Maŋtsɛ Herode ni egbo lɛ gbeyei. Shi Yosef she Herode binuu Arkelao ni yitsoŋ wa lɛ gbeyei yɛ nɔ ni Arkelao baanyɛ afee lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, Yosef kɛ eweku lɛ yahi Galilea, ni ji kpokpaa ni bɛ Arkelao nɔyeli lɛ shishi lɛ.—Mateo 2:22.

Saji nɛɛ haa wɔnaa akɛ gbohii lɛ bɛ hewalɛ ko kwraa. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ te aaatsɔɔ niiashikpamɔi ni Agboola kɛ mɛi krokomɛi náa lɛ ashishi aha tɛŋŋ?

“Daimonioi,” loo Mumɔi Fɔji

Beni Yesu da lɛ, ekɛ mumɔŋ bɔɔ nii fɔji kpe. Amɛyoo mɔ ni Yesu ji, ni amɛtsɛ lɛ akɛ “Nyɔŋmɔ bi” lɛ. Yesu hu le mɛi ni amɛji. Amɛjeee adesai ni egboi lɛ amumɔi. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu tsɛ amɛ akɛ “daimonioi,” loo mumɔi fɔji.—Mateo 8:29-31; 10:8; Marko 5:8.

Biblia lɛ wieɔ akɛ ayɛ mumɔi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛ mumɔi ni amɛtse Nyɔŋmɔ hiɛ atua. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛɔ akɛ beni Yehowa shwie Adam kɛ Hawa ni ji toigbolɔi lɛ kɛjɛ Eden trom lɛ mli lɛ, eŋɔ kerubim loo ŋwɛibɔfoi eto trom lɛ bokagbɛ koni mɔ ko mɔ ko akanyɛ mli ebote. (1 Mose 3:24) Eeenyɛ efee akɛ, be nɛɛ ji be klɛŋklɛŋ ni adesai kɛ amɛhiŋmɛii na mumɔi.

Kplaŋŋ bɔ sɛɛ lɛ, ŋwɛibɔfoi abɔ ko ba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛŋɔ adesai agbɔmɔtsei. Yehowa tsuko amɛ nitsumɔ ko tsumɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, “amɛshi amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛhe” ni yɔɔ mumɔi ashihilɛhe lɛ. (Yuda 6) Yiŋtoo fɔŋ hewɔ amɛba. Amɛŋɔŋɔɔ gbɔmɛi abiyei akɛ amɛŋamɛi ni amɛ kɛ amɛ fɔfɔɔ bii ni atsɛɔ amɛ oblaŋi loo Nefilim. Nefilim kɛ amɛtsɛmɛi atuatselɔi lɛ ha shikpɔŋ lɛ nɔ yi obɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔi kɛ efɔŋfeemɔi kpelei krokomɛi. (1 Mose 6:1-5) Yehowa tsu sane lɛ he nii kɛtsɔ Nu Afua ni eha ehà shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ nɔ. Nu Afua lɛ kpata hii kɛ yei efɔŋfeelɔi kɛ agbɛnɛ hu bii ni ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ gbɔmɛi abiyei lɛ fɔfɔɔ lɛ ahiɛ. Mɛni ba ŋwɛibɔfoi lɛ anɔ?

Nu Afua lɛ ha amɛku amɛsɛɛ kɛtee mumɔi ashihilɛhe lɛ ekoŋŋ. Shi Yehowa eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ koni amɛŋɔ “amɛ diɛŋtsɛ amɛnukpayeli lɛ” ekoŋŋ. (Yuda 6) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ eŋɔɔɔ bɔfoi ni fee esha lɛ ahe ekeee amɛ, shi moŋ ekɛ duŋ kpii kpãai fĩmɔ amɛ ewo gbohiiaje bu [loo “Tartarus,” NW] lɛ mli, ni eŋɔ amɛ eha akɛ akɛ amɛ ato aha kojomɔ.”—2 Petro 2:4.

Tartarus jeee he ko pɔtɛɛ; etamɔ tsuŋwoo shihilɛ, ni ji shihilɛ ni baa shi ni tsiɔ kobɔfoi nɛɛ anaa koni amɛkanyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ. Daimonioi lɛ nyɛŋ amɛŋɔ adesai agbɔmɔtsei dɔŋŋ, shi amɛyɛ hewalɛ kpele lolo ni amɛnáa mɛi ajwɛŋmɔ kɛ amɛshihilɛi anɔ hewalɛ. Amɛbaanyɛ amɛbote gbɔmɛi kɛ kooloi amli. (Mateo 12:43-45; Luka 8:27-33) Agbɛnɛ hu amɛlakaa adesai kɛtsɔ amɛhe ni amɛkwaa amɛfeɔ tamɔ nɔ ni amɛji gbohii amumɔi lɛ nɔ. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni mɛi akajá Yehowa yɛ gbɛ ni saa ehiɛ nɔ, ni eha amɛyiŋ afutu amɛ yɛ shihilɛ diɛŋtsɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ he.

Bɔ ni Ooofee Oye Gbeyeishemɔ Nɔ

Agboola na akɛ nilee yɛ mligbalamɔ ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ gbele kɛ mɛi ni ji mumɔi lɛ ahe lɛ mli. Ekpɛlɛ nɔ akɛ ehe miihia ni ekase nii babaoo kɛfata he. Eha John kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji akanemɔ. Anɔkwa sane ni ji akɛ, Agboola bihii lɛ miiwɔ yɛ gbohiiabui amli shi jeee akɛ amɛmiimɛ yɛ mumɔi ashihilɛhe koni amɛtsɔmɔ mɔ ni gbe amɛ lɛ tsuji ni Agboola ná ele lɛ shɛje emii.—Yohane 11:11-13.

Agboola yɔse hu akɛ, esa akɛ etsi ehe kwraa kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe. Eshã enibii fɛɛ ni ekɛfeɔ ŋkunyaa lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:19) Ekutsoŋbii lɛ ateŋ mɛi komɛi bɔ lɛ kɔkɔ akɛ mumɔi lɛ amli baafu lɛ. Shi Agboola sheee gbeyei. Ekɛ ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 6:11, 12 lɛ tsu nii. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: ‘Nyɛwoa Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ, ejaakɛ mumɔi fɔji asafo wɔkɛ nɔɔ lɛ.’ Mumɔŋ tawuu nii nɛɛ ateŋ ekomɛi ji anɔkwale, jalɛ, toiŋjɔlɛ sanekpakpa, hemɔkɛyeli, kɛ mumɔŋ klante ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ tawuu nii ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa, ni tawuu nii nɛɛ buɔ mɔ he waa!

Beni Agboola tsi ehe kɛjɛ kusumii ni ji mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi lɛ ahe lɛ, enanemɛi kɛ ewekumɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi kpoo lɛ. Shi ená nanemɛi heei ni heɔ Biblia lɛ tsɔɔmɔi lɛ amɛyeɔ yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ he ni eyɔɔ lɛ nɔ.

Amrɔ nɛɛ Agboola le akɛ etsɛŋ ni Yehowa baajie efɔŋfeemɔ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ebaafo daimonioi anifeemɔi fɛɛ asɛɛ kwraa. Beni yi aaawula shi lɛ, ebaakpata daimonioi lɛ ahiɛ. (Kpojiemɔ 20:1, 2, 10) Nyɔŋmɔ baatee “mɛi fɛɛ ni yɔɔ [kaimɔ] gbohiiabui lɛ amli lɛ” ashi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Yohane 5:28, 29) Gbohii ni abaatee amɛ shi lɛ ateŋ mɛi komɛi ji Habel, gbekɛbii ni efeko nɔ ko ni Maŋtsɛ Herode ha agbe amɛ lɛ, kɛ mɛi akpekpei abɔ krokomɛi. Agboola yɛ hemɔkɛyeli akɛ ebihii etɛ lɛ baafata mɛi nɛɛ ahe. Eeenyɛ efee akɛ esuɔlɔi ni egboi lɛ hu baafata he. Mɛi ni abaatee amɛ shi nɛɛ fɛɛ baama nɔ mi akɛ kɛjɛ beni amɛgboi aahu kɛyashi atee amɛ shi lɛ, no mli lɛ amɛleee nɔ ko nɔ ko kwraa—amɛleee akɛ afee kusumii komɛi po aha amɛ.

Yiŋtoo ko bɛ ni esa akɛ no aha oshe gbohii agbeyei. Yɛ no najiaŋ lɛ, obaanyɛ okpa gbɛ akɛ okɛ osuɔlɔi ni egboi lɛ baakpe ekoŋŋ wɔsɛɛ. Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ oookase Biblia lɛ kɛwaje ohemɔkɛyeli, aloo jeee nakai? Okɛ mɛi ni heɔ Biblia lɛ tsɔɔmɔi lɛ amɛyeɔ lɛ abɔ. Kɛ́ okɛ ohe woɔ mumɔi atsɛmɔi nifeemɔi amli yɛ gbɛ̀i fioo komɛi anɔ po lɛ, fɔ̃ɔmɔ amrɔ nɔŋŋ. Wo “Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ” koni okɛbu ohe kɛjɛ daimonioi ahe. (Efesobii 6:11) Yehowa Odasefoi baaná he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo. Amɛkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ yɛ mɛi lɛ ashiai amli ni amɛheee nɔ ko, ni amɛkɛ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? * wolo lɛ feɔ enɛ.

Amrɔ nɛɛ Agboola sheee gbohii agbeyei dɔŋŋ, ni ekase bɔ ni afeɔ ateɔ shi awoɔ daimonioi. Ekɛɛ akɛ: “Mileee mɔ ni ha mibihii etɛ lɛ gboi. Shi kɛjɛ beni mibɔi Yehowa sɔɔmɔ nɛɛ, miná bii kpawo krokomɛi. Mɔ ko mɔ ko jɛko mumɔi ashihilɛhe lɛ ebayeko amɛ awui.”—w09 01/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 25 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 26]

Agboola sheee gbohii agbeyei dɔŋŋ, ni ekase bɔ ni afeɔ ateɔ shi awoɔ daimonioi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kain sheee gbeyei akɛ enyɛmi nuu ni egbo lɛ baanyɛ atɔ egbele lɛ he owele