Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tutuishile mêsu etu anu ku difutu

Tutuishile mêsu etu anu ku difutu

Tutuishile mêsu etu anu ku difutu

‘Ndi nyemena ku kipatshila bua kupeta difutu.’​—FILIP. 3:14, MMM.

1. Ndifutu kayi divua mupostolo Paulo ukeba?

MUPOSTOLO PAULO uvuabu babikila kabidi ne: Shaula wa ku Tâso, uvua muledibue mu dîku dia bena kantu ku bianza. Bavua bamulongeshe kudi Gamaliele, mumanyi mupiluke wa mikenji mu malu a mu tshitendelelu tshia bankambua bende. (Bien. 22:3) Paulo uvua ne mudimu muimpe uvua mumuindile mu tshitendelelu tshiabu, kadi wakalekela tshitendelelu tshiabu, kushalaye muena Kristo. Wakatuadija kukeba difutu divua kumpala kuende dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele bua kuikala mukalenge udi kayi ufua ne muakuidi mu Bukalenge bua Nzambi. Bukalenge ebu nebukokeshe pa buloba bukudimuna mparadizu.​—Mat. 6:10; Buak. 7:4; 20:6.

2, 3. Mmunyi muvua Paulo wangata difutu dia kupeta muoyo mu diulu?

2 Bua kuleja muvua Paulo wangata difutu adi ne mushinga wa bungi, wakamba ne: ‘Malu akadi a mushinga muimpe kundi, ngowu au ngakaabala bu tshintu tshijimina bua Kristo. Ee, bulelela mene, ndi mbala bintu bionso bu tshintu tshijimina bualu bua bulengele butambe bua kumanya kua Kristo Yezu, Mukalenge wanyi ungakajimijila bintu bionso bua bualu buende, ne ndi mbibala bu bintu bia kuela ku diyala.’ (Filip. 3:7, 8) Bintu bitu bantu ba bungi lelu bangata ne mushinga bu mudi: bubanji, muanzu munene ne kuikala ne lumu, Paulo yeye wakabibenga pakalongaye bulelela pa bidi bitangila malu adi Yehowa mulongolole bua bantu.

3 Bualu buvua Paulo wangata ne mushinga wa bungi buvua anu kumanya Yehowa ne Kristo. Yezu wakakula bua dimanya edi pakasambilaye Nzambi, wamba ne: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua bobu bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo mene.’ (Yone 17:3) Paulo wakaleja dijinga diende dikole dia kupeta muoyo wa kashidi mu mêyi ende adi mu Filipoi 3:14 a ne: ‘Ndi nyemena ku kipatshila bua kupeta difutu didi Nzambi mutubikidile mu diulu bualu bua Kristo Yezu.’ (MMM) Bushuwa, Paulo uvua mutuishile mêsu ende anu ku difutu dia muoyo wa kashidi uvuaye ne bua kupeta mu diulu muikalaye umue wa ku bakokeshi mu Bukalenge bua Nzambi.

Kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba

4, 5. Mbalamine miliyo ya bantu badi benzela Nzambi mudimu matuku etu aa difutu kayi?

4 Bua bantu ba bungi badi basungula bua kuenzela Nzambi mudimu, nebapete difutu dia muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. (Mus. 37:11, 29) Yezu wakajadika ne: ditekemena edi ndilelela. Wakamba ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele badi ne disanka, bua bobu nebapiane buloba.’ (Mat. 5:5) Mu Musambu 2:8 badi baleja ne: Yezu ke muntu munene wakapiana buloba, ne neakokeshe ne bantu 144 000 mu diulu. (Dan. 7:13, 14, 22, 27) Bantu badi bu mikoko nebikale ne muoyo pa buloba bua ‘kupiana’ Bukalenge ‘buakabalongoluelabu ku tshibangidilu tshia buloba.’ (Mat. 25:34, 46) Tudi bashindike ne: malu onso aa neakumbane bualu Nzambi udi mualaye ‘kena mua kudinga’ to. (Tito 1:2) Tudi mua kuikala petu ne dishindika dia muomumue ne divua nadi Yoshua mu malu adi Nzambi mulaye. Yoshua wakambila bena Isalele ne: ‘Kanuakapanga tshintu tshimpe tshimue tshiakanulaya Yehowa, Nzambi wenu; nuakapeta bintu bionso, kanuakapanga tshintu tshimue.’​—Yosh. 23:14.

5 Mu bulongolodi bupiabupia, muoyo kawakututonda bu mudiwu ututonda lelu nansha. Nsombelu neikale muimpe be, bualu kakuakuikala mvita, dishipangana, bulanda, malu mabi, masama ne lufu to. Bantu nebikale ne makanda a mubidi menemene, nebasombe pa buloba bukudimuna mparadizu. Nsombelu neikale mulenga mu tshikondo atshi mu mushindu utudi katuyi nansha mua kubiumvua mpindieu to. Ee, bantu nebikale anu basanka dituku dionso. Ndifutu dilenga be!

6, 7. (a) Mmunyi muvua Yezu muleje malu atudi mua kutekemena mu bulongolodi bupiabupia? (b) Mmunyi muapeshabu bafue mushindu wa kuikala ne muoyo tshiakabidi?

6 Pavua Yezu pa buloba, Nzambi uvua mumupeshe nyuma wende bua kuenzaye bishima bivua bileja malu enzeka pa buloba mu bulongolodi bupiabupia. Tshilejilu, Yezu wakambila muntu uvua mutshibukile panshi bidimu 38 bua kuendaye. Bible udi wamba ne: muntu au wakenda. (Bala Yone 5:5-9.) Musangu mukuabu, Yezu wakasambakena ne “muntu mulela mufofo,” e kumutabejaye mêsu. Pakebejabu muntu uvuabu batabeje mêsu au bua kumanya uvua mumuondape, wakandamuna ne: ‘Ku tshibangidilu tshia buloba too ne katataka kabena banji kumvua bualu bua muntu utabeja mêsu a muntu mulela mufofo. Bu muntu eu kayi mufume kudi Nzambi, kakadi kumanya mua kuenza bualu.’ (Yone 9:1, 6, 7, 32, 33) Yezu uvua wenza bishima ebi ne bukole bua Nzambi. Muaba onso uvuaye uya, uvua ‘ukolesha bantu bavua ne mabedi.’​—Luka 9:11.

7 Yezu kavua anu wondopa bavua basama ne balema to, kadi uvua ubisha ne bafue. Tuangate tshilejilu tshia muana wa bakaji wa bidimu 12 uvua mufue mushiye baledi bende ne kanyinganyinga kakole. Yezu wakamba ne: ‘Muananyi mukaji, bika.’ Muana wakabika! Udiku mua kutshinka tshivua baledi bende ne bantu bakuabu mua kuikala bumvue anyi? (Bala Mâko 5:38-42.) Mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, bantu ‘nebakeme’ bikole pamonabu misumba ya bantu ibika ku lufu, bualu ‘dibika dia bafue nedikaleku, ne dia bakane ne dia babi.’ (Bien. 24:15; Yone 5:28, 29) Nebapete mushindu wa kuikala ne muoyo kabidi, udibu mua kutungunuka nawu pamuapa too ne bua kashidi.

8, 9. (a) Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo, ntshinyi tshienzekela mpekatu utudi bapetele mu Adama? (b) Nebalumbuluishile bafue pa malu kayi?

8 Bantu babishibue nebapete mushindu wa kuikala ne muoyo kashidi. Kabakubalumbuluisha bua malu mabi avuabu benze kumpala kua kufuabu to. (Lomo 6:7) Mu tshikondo tshia Bukokeshi bua bidimu tshinunu, bantu bikala mua kutumikila Bukalenge bua Nzambi nebaye kakese kakese too ne ku dipeta dia bupuangane ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu Kristo, kabayi kabidi nansha ne katoba ka mpekatu wa Adama ne malu ende mabi. (Lomo 8:21) Yehowa ‘neamine lufu tshiendelele; neakupule binsonji ku mêsu kua bantu bonso.’ (Yesh. 25:8) Dîyi dia Nzambi didi kabidi diamba ne: ‘Nebabulule mikanda,’ bileja ne: nebalongeshe bantu malu mapiamapia. (Buak. 20:12) Bu muikala buloba bukudimuna mparadizu, bantu ‘badi bashikame pa buloba nebayile buakane.’​—Yesh. 26:9.

9 Kabakulumbuluisha bantu babishibua bua bubi buvuabu bapetele kudi Adama to, kadi mbua malu enzabu. Buakabuluibua 20:12 udi wamba ne: ‘Bakalumbuluisha bafue ku malu akadi mafunda mu mukanda, bu muakadi bienzedi biabu,’ mmumue ne: malu enzabu pabikabu ku lufu. Malu aa adi tshilejilu tshilenga tshia buakane bua Yehowa, luse ne dinanga diende! Makenga avuabu bapete mu bulongolodi bua kale ebu, ‘kaena avulukibua, ne malu aa kaena abuela mu mitshima kabidi.’ (Yesh. 65:17) Bu muikalabu mua kulonga malu mapiamapia ne nsombelu muimpe, malu mabi a kale kaakubanyingalaja kabidi to. Nebapue malu onso mabi au muoyo. (Buak. 21:4) Ke muikalabi kabidi bua bena mu ‘musumba munene’ bapanduka ku Armagedone.​—Buak. 7:9, 10, 14.

10. (a) Nsombelu neikale mushindu kayi mu bulongolodi bupiabupia? (b) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kutungunuka ne kutuishila mêsu ebe ku difutu?

10 Mu bulongolodi bupiabupia, bantu kabakuikala basama anyi bafua to. Mu tshikondo atshi, ‘muena musoko kena wamba ne: Ndi ne disama.’ (Yesh. 33:24) Ndekelu wa bionso, bantu bikala pa buloba bupiabupia nebikale babika mu dinda dionso ne makanda a mubidi anu pa wowu, batekemene malu makuabu mimpe dituku didi dilonda. Nebikale ne disanka dia kuenza mudimu udi ubasankisha, basombeshangana ne balunda badi babanange. Nsombelu wa nunku ki ndifutu dimpe anyi? Bua tshinyi kubenga kubala Yeshaya 33:24 ne 35:5-7 ne kudimona mu malu adimu! Kuenza nunku nekukuambuluishe bua kutungunuka ne kutuishila mêsu ebe anu ku difutu.

Bantu bavua balekele kutangila ku difutu

11. Umvuija muvua bukalenge bua Solomo ku ntuadijilu.

11 Bu mutukadi bamane kumanya difutu diatupeshabu, tshidi tshishale mpindieu nkutungunuka ne kutuishila mêsu ku difutu edi bualu mêsu etu adi mua kuya kua tshianana. Tshilejilu, pavua Solomo mulue mukalenge mu Isalele, wakalomba Nzambi bua amupeshe lungenyi ne busunguluji bua kumonaye mua kulombola bena Isalele bimpe. (Bala 1 Bakelenge 3:6-12.) Bua dilomba diende, Bible udi wamba ne: ‘Nzambi wakapa Solomo ngenyi ya bungi be ne dijingulula ditambe bunene.’ Ke bualu kayi, ‘lungenyi lua Solomo luakapita lua bantu bonso ba ku esete ne lungenyi luonso lua bena Ejipitu.’​—1 Bak. 4:29-32.

12. Ntshinyi tshivua Yehowa muambe bua muntu uvua udia bukalenge mu Isalele?

12 Kadi bidimu kumpala, Yehowa ukavua muambe bua muntu yonso uvua udia bukalenge ne: ‘Kena ne bualu bua kudikumbajila tubalu tua bungi’ ne ‘kena ne bualu bua kudiangatshila bakaji ba bungi bua kukudimunaye mutshima wende.’ (Dut. 17:14-17) Pavua mukalenge uvudija tubalu, uvua uleja muvuaye weyemena basalayi bende bua kulama ditunga pamutu pa kueyemena Yehowa, Mulami munene. Bivua bibi bua kuselaye bakaji ba bungi kabidi bualu bamue ba kudibu bavua mua kuikala ba mu bisamba bia bampagano bavua batendelela mpingu, nunku bavua mua kukoka mukalenge ku ntendelelu wabu wa dishima eu.

13. Mmushindu kayi uvua Solomo mupangile bua kutuishila mêsu ende ku tshivuabu bamupeshe?

13 Solomo kavua mutumikile malu aa to. Wakenza anu malu avua Yehowa mukandike bakalenge. Wakapeta tubalu binunu ne batuendeshi kabidi. (1 Bak. 4:26) Wakasela kabidi bakaji 700 ne bakaji bapika 300, ne ba bungi ba kudibu bavua bena bisamba bikuabu. Bakaji aba ‘bakakudimuna mutshima wende bua kulondaye nzambi mikuabu; mutshima wende kawakadi muakane ku mêsu kua Yehowa.’ Ke Solomo kutuadija ntendelelu mubi wa dishima wa bisamba bikuabu muvua bakaji bende bamubueje. Nunku, Yehowa kuamba ne: uvua ne bua ‘kunyenga Solomo bukalenge.’​—1 Bak. 11:1-6, 11.

14. Dienza malu mabi dia Solomo ne dia tshisamba tshijima tshia Isalele diakapatula bipeta kayi?

14 Solomo kakashala anu muvuluke mudimu muimpe uvuaye nawu wa kuikala muleji mpala wa Nzambi to. Wakaditua mu ntendelelu wa dishima. Tshisamba tshijima kuluatshi patshi kuditua mu ntendelelu wa dishima, ke kubafikisha ku kabutu kavua kenzeke mu 607 kumpala kua Yezu. Nansha muvua bena Yuda bapingane ku ditendelela Yehowa, nkama ya bidimu panyima, Yezu wakabambila ne: ‘Nebanunyenge bukalenge bua Nzambi, nebabupe tshisamba tshidi tshikuama mamuma abu.’ Ke tshiakenzeka. Yezu wakamba ne: ‘Nzubu wenu udi mushale patupu.’ (Mat. 21:43; 23:37, 38) Tshisamba etshi tshiakajimija diakalenga dinene dia kuikala baleji mpala ba Nzambi bua dibenga kulamata Nzambi diabu. Mu 70 basalayi bena Lomo bakabutula Yelushalema ne ntempelo wende, bakakuata bena Yuda ba bungi ku bupika.

15. Tela bilejilu bia bantu bavua balekele kuvuluka malu a mushinga.

15 Yudasa Isakaliote uvua umue wa ku bapostolo 12 ba Yezu. Yudasa uvua uteleja malongesha malenga a Yezu, uvua mudimuene ne ende abidi muvuaye wenza bishima ne nyuma wa Nzambi. Nansha nanku, Yudasa kakalama muoyo wende to. Yeye ke uvua ulama kabidi tshibutshilu tshia makuta tshia Yezu ne bapostolo 12. Kadi ‘wakadi muivi; bualu bua yeye wakadi ne tshibutshilu, wakadi udiangatshila biakadi bitekamu.’ (Yone 12:6) Lukuka luende luakamueneka pakumvuanganaye ne bakuidi banene bena lubombo bua kutungila Yezu ku mpalata 30. (Mat. 26:14-16) Tshilejilu tshikuabu tshia muntu uvua kayi mutangila ku difutu ke tshia Dema, uvua muenzejanganyi wa mudimu wa Paulo. Dema kakalama muoyo wende to. Paulo wakamba ne: ‘Dema wakandekela mumane kusua malu a pa buloba.’​—2 Tim. 4:10; bala Nsumuinu 4:23.

Dilongesha buetu tuetu

16, 17. (a) Mbuluishi bukole kayi butudi nabu? (b) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutantamena mateta a Satana nansha wowu a mushindu kayi?

16 Batendeledi bonso ba Nzambi badi ne bua kuela meji bikole ku bilejilu bidi mu Bible, bualu Yehowa udi wamba ne: ‘Malu aa akadi abakuata bu bifuanyikiji, akafundibua bua kutudimuija, kutudi mene kuakufika nshikidilu wa bikondo.’ (1 Kol. 10:11) Lelu eu tudi mu tshikondo tshia matuku a ku nshikidilu wa bulongolodi ebu bubi.​—2 Tim. 3:1, 13.

17 Satana Diabolo ‘nzambi wa tshikondo etshi’ mmumanye ne: nkumushadile ‘musangu muipi.’ (2 Kol. 4:4; Buak. 12:12) Neenze muende muonso bua kupangisha bantu ba Yehowa bua kuikalabu ne muoyo mutoke. Satana udi ukokesha buloba ebu ne malu adi apita ku televizion, ku bisanji ne mu bikandakanda. Kadi bantu ba Yehowa badi ne tshintu tshikole menemene, ke ‘bukokeshi bua pa buabu.’ (2 Kol. 4:7, Muanda Mulenga Lelu) Tudi mua kueyemena bukole bua kudi Nzambi ebu bua butuambuluishe bua tukandamena mateyi onso a Satana. Ke bualu kayi tudi ne bua kusambila misangu yonso, bashindike ne: Yehowa utu ‘upa batu bamulomba nyuma muimpe.’​—Luka 11:13.

18. Mmunyi mutudi mua kumona bulongolodi ebu?

18 Tudi kabidi tukola ku muoyo patudi tuvuluka ne: bulongolodi bua Satana bukadi pa kubutuka, kadi bena Kristo balelela bobu nebapanduke. Bible udi wamba ne: “Buloba budi bujimina ne lukuka luabu kabidi; kadi yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.” (1 Yone 2:17) Bu mutudi bamanye bualu ebu, tuetu tuela meji ne: mu bulongolodi emu mudi tshintu tshia mushinga wa bungi kupita malanda etu ne Yehowa, tudi tudishima bibi be! Bulongolodi bua Satana ebu budi anu bu buatu budi buenda budina mu mâyi. Kadi Yehowa mmutupeshe tshisumbu tshia bena Kristo bua kulama batendeledi bende. Bu mudi bulongolodi bupiabupia buenda busemena, mbindile ne muoyo mujima pakumbana bualu ebu: ‘Benji ba malu mabi nebabutudibue; kadi badi bindila Yehowa nebapiane buloba.’ (Mus. 37:9) Nanku, utungunuke ne kutuishila mêsu ebe ku difutu dinene edi.

Udi muvuluke anyi?

• Mmushindu kayi uvua Paulo umona difutu divua kumpala kuende?

• Nebalumbuluishile bantu babishibua pa malu kayi?

• Mbualu kayi bua meji buudi ne bua kuenza mpindieu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu mabeji 12, 13]

Udiku udimona pebe bu udi mupete difutu paudi ubala Bible anyi?