Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Nibii fɛɛ anaagbee lɛ eshɛ etã. . . . Nyɛhiɛ akãa shi ahaa sɔlemɔi.”—1 PET. 4:7.

1. Mɛni ji Yesu nitsɔɔmɔ lɛ saneyitso?

BENI Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji enitsɔɔmɔ lɛ saneyitso. Yehowa baatsɔ nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ ebu jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ bem ní etsé egbɛi lɛ he. No hewɔ lɛ, Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛsɔle amɛha Nyɔŋmɔ akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mat. 4:17; 6:9, 10) Etsɛŋ kwraa ni nakai Maŋtsɛyeli lɛ baakpãta Satan je lɛ hiɛ, ni ebaakwɛ koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Daniel gba akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ‘aaajwara maŋtsɛyelii ni yɔɔ amrɔ nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpãta amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.’—Dan. 2:44.

2. (a) Te Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛle akɛ aŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ aha Yesu? (b) Mɛni hu okadi lɛ baaha ana?

2 Akɛni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ buɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni baaba lɛ akɛ nɔ ko ni he hiaa waa hewɔ lɛ, amɛbi Yesu akɛ: “Mɛni ji obaa lɛ kɛ je nɛŋ naagbee lɛ he okadi?” (Mat. 24:3) Akɛni mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛ amɛhiŋmɛi enaŋ Kristo beni aŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ aha lɛ lɛ hewɔ lɛ, abaaha amɛna okadi ni baatsɔɔ akɛ eeye nɔ. Nibii srɔtoi ji nɔ ni feɔ nakai okadi lɛ, ni agba enɛɛmɛi afɔ̃ shi yɛ Ŋmalɛ lɛ mli. No hewɔ lɛ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni baahi shi yɛ nakai beaŋ lɛ baanyɛ ayɔse akɛ eje nɔyeli shishi yɛ ŋwɛi. Ebaaha ana hu akɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ, ni kudɔɔ nibii ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, “naagbee gbii” ni Biblia lɛ wie he lɛ eje shishi.—2 Tim. 3:1-5, 13; Mat. 24:7-14.

Nyɛhiɛ Akãa Shi yɛ Naagbee Gbii lɛ Amli

3. Mɛni hewɔ ehe baahia ni Kristofoi ahiɛ akã shi lɛ?

3 Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nibii fɛɛ anaagbee lɛ eshɛ etã. Hewɔ lɛ nyɛjwɛŋmɔ mli atsea ni nyɛhiɛ akãa shi ahaa sɔlemɔi.” (1 Pet. 4:7) Ehe baahia ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ akã shi, ni amɛhiɛ ahi nibii ni baaya nɔ yɛ je lɛŋ ni baatsɔɔ akɛ aŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ aha Yesu lɛ anɔ. Ni beni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, esa akɛ amɛhiɛ akã shi fe bei fɛɛ ni eho. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛsaraa; ejaakɛ nyɛleee beyinɔ ni shiatsɛ lɛ baa [ebakpãta Satan je lɛ hiɛ].”—Mar. 13:35, 36.

4. Tsɔɔmɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ Yehowa tsuji kɛ mɛi ni yɔɔ Satan je lɛ mli lɛ ateŋ. (Okɛ akrabatsa lɛ mli saji afata he.)

4 Satan miikudɔ adesai babaoo, ni amɛleee nɔ ni nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ tsɔɔ. Amɛyooo akɛ aŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ aha Kristo ni eeye nɔ. Shi Kristo sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ ahiɛ yɛ amɛhe nɔ, ni amɛyoo nɔ ni nibii ni etee nɔ yɛ afi 1900 afii lɛ amli lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ. Kɛjɛ afi 1925 lɛ, Yehowa Odasefoi eyɔse akɛ Jeŋ Ta I lɛ kɛ nibii ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ ma nɔ mi diɛŋtsɛ akɛ aŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ aha Kristo ni ebɔi nɔyeli yɛ ŋwɛi kɛjɛ afi 1914 lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee gbii lɛ eje shishi. Adesai babaoo ni susuɔ nii ahe lɛ yɔseɔ akɛ tsakemɔ agbo yɛ be ni tsɔ Jeŋ Ta I lɛ kɛ be ni nyiɛ no sɛɛ lɛ teŋ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛleee nɔ ni tsakemɔ nɛɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ.—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji  “Basabasafeemɔ Yinɔ Je Shishi.”

5. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ daa lɛ?

5 Nibii ni yɔɔ gbeyei ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ aaafee afii 100 nɛɛ maa nɔ mi akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Etsɛŋ kwraa ni Yehowa aaafã Kristo koni enyiɛ bɔfoi tabilɔi ni yɔɔ hewalɛ lɛ ahiɛ ni amɛwu amɛshi Satan je lɛ. (Kpoj. 19:11-21) Awoɔ anɔkwa Kristofoi hewalɛ ni amɛsara loo amɛha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔya nɔ wɔfee nakai be mli ni wɔkwɛɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ gbɛ lɛ. (Mat. 24:42) Esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ daa, ni wɔha Kristo atsɔɔ wɔ gbɛ kɛtsu nitsumɔ ni etsɔɔ akɛ atsu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ.

Nitsumɔ ko ni Aatsu yɛ Jeŋ Fɛɛ

6, 7. Te Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ etee nɔ eshwere eha tɛŋŋ yɛ naagbee gbii lɛ amli?

6 Agba nitsumɔ ni esa akɛ Yehowa tsuji atsu lɛ he sane afɔ̃ shi akɛ efata okadi ni baatsɔɔ akɛ wɔyɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he. Yesu wie nitsumɔ ni abaatsu yɛ jeŋ fɛɛ nɛɛ he beni etsɔɔ nibii srɔtoi ni baaya nɔ yɛ naagbee be lɛ mli lɛ. Ewie faŋŋ yɛ egbalɛ lɛ mli akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mat. 24:14.

7 Susumɔ saji komɛi ni kɔɔ Yesu gbalɛ lɛ fã nɛɛ he lɛ ahe okwɛ. Beni naagbee gbii lɛ je shishi yɛ afi 1914 lɛ, no mli lɛ mɛi ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ ayi faaa kwraa. Shi amrɔ nɛɛ lɛ amɛyi efa naakpa diɛŋtsɛ. Yehowa Odasefoi ni fa fe 7,000,000 miishiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni amɛyɛ asafoi ni fa fe 100,000. Kɛfata he lɛ, mɛi ni fa fe 10,000,000 fata Yehowa Odasefoi lɛ ahe kɛye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ yɛ afi 2008 lɛ. Yibɔ nɛɛ fa kwraa fe mɛi ni ba Kaimɔ lɛ afi ní tsɔ hiɛ lɛ.

8. Mɛni hewɔ shiteekɛwoo nyɛɛɛ atsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ shweremɔ naa lɛ?

8 Ekã shi faŋŋ akɛ aaye Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase yɛ jeŋmaji fɛɛ amli dani nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ aba! Aatsu enɛ eyɛ mli moŋ akɛ Satan ji “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ.” (2 Kor. 4:4) Lɛ ji mɔ ni kudɔɔ je lɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi, jamɔi, guɔyeli, kɛ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ agbɛɔ saji ashwãa lɛ. Belɛ, mɛni haa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ waa lɛ? Ejaakɛ Yehowa fiɔ sɛɛ. No hewɔ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ miiya nɔ eeshwere waa, yɛ mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ akɛ etsĩ naa lɛ fɛɛ sɛɛ.

9. Mɛni hewɔ abaanyɛ awie bɔ ni Yehowa webii shwereɔ yɛ mumɔŋ lɛ he akɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ?

9 Abaanyɛ awie bɔ ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yeɔ omanye kɛ bɔ ni Yehowa webii lɛ ayi faa ní amɛshwereɔ yɛ mumɔŋ lɛ he akɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa. Eji Nyɔŋmɔ fiii ewebii lɛ asɛɛ kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔ kɛ hebuu ni ekɛhaa amɛ lɛ nɔ kulɛ, amɛnyɛŋ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. (Nyɛkanea Mateo 19:26.) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaya nɔ akanya Nyɔŋmɔ webii ní hiɛ kã shi ní miisumɔ akɛ amɛsɔmɔ lɛ lɛ atsuii, ni amɛbaaya nɔ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛgbe naa owula kosɛɛ, “ni no dani naagbee lɛ aaaba.” Nakai be lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai.

“Amanehulu Kpeteŋkpele Lɛ”

10. Te Yesu wie amanehulu kpeteŋkpele ni baaba lɛ he eha tɛŋŋ?

10 Abaakpãta nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ yɛ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli. (Kpoj. 7:14) Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ amanehulu nɛɛ sɛɛkɛlɛ, shi Yesu kɛɛ akɛ: “No be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ní anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mat. 24:21) Kɛ́ wɔsusu amanehului ní adesai kɛkpe pɛŋ yɛ je nɛŋ, tamɔ Jeŋ Ta II ní ha adesai aaafee akpekpei 50 kɛmiimɔ akpekpei 60 gboi lɛ ahe lɛ, wɔnaa akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ naa baawa naakpa. Ebaaba naagbee yɛ Harmagedon ta lɛ mli. No mli ni Yehowa baaha eblafoi lɛ akpãta Satan gbɛjianɔtoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fãi srɔtoi ni eshwɛ lɛ fɛɛ ahiɛ butuu.—Kpoj. 16:14, 16.

11, 12. Mɛɛ nifeemɔ baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishi?

11 Eyɛ mli akɛ gbalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ haa wɔleɔ nifeemɔ ni sa kadimɔ waa ni baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishi moŋ, shi amɛhaaa wɔle be tuuntu ni nakai nifeemɔ lɛ baaba. Maŋtsɛmɛi lɛ baakpãta apasa jamɔi fɛɛ ahiɛ, ni no baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishi. Biblia mli gbalɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 17 kɛ 18 lɛ kɛ apasa jamɔ to yoo ajwamaŋ ko ní kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ bɔɔ ajwamaŋ lɛ he. Kpojiemɔ 17:16 lɛ tsɔɔ akɛ etsɛŋ kwraa ni maŋtsɛmɛi nɛɛ ‘aaanyɛ ajwamaŋ lɛ, ni amɛaafee lɛ amaŋfɔ, ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai, ni amɛaaye eheloo, ni amɛkɛ la aaashã lɛ.’

12 Kɛ́ nakai be lɛ shɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ‘kɛaawo maŋtsɛmɛi lɛ atsuiiaŋ koni amɛfee eyiŋtoo nii lɛ’ kɛtsɔ apasa jamɔi fɛɛ ahiɛ ní amɛaakpãta lɛ nɔ. (Kpoj. 17:17) Enɛ hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ hiɛkpãtamɔ nɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ. Ebaakpãta osato jamɔi ni kɛ afii babaoo etsɔɔ tsɔɔmɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kpãaa gbee, ní amɛwa etsuji lɛ ayi hu lɛ ahiɛ. Adesai babaoo kpaaa apasa jamɔ hiɛkpatamɔ nɛɛ gbɛ. Shi Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ miikpa enɛ gbɛ. Ni yɛ naagbee gbii nɛɛ amli fɛɛ lɛ, amɛmiishiɛ enɛ he sane amɛmiitsɔɔ mɛi.

13. Mɛni tsɔɔ akɛ apasa jamɔ hiɛkpatamɔ lɛ baaba shwiaa?

13 Kɛ́ akpãta apasa jamɔi ahiɛ lɛ, mɛi anaa baakpɛ amɛhe waa. Biblia mli gbalɛ tsɔɔ akɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ” ateŋ mɛi komɛi po baawie nakai hiɛkpatamɔ lɛ he akɛ: “Kpoo, kpoo, . . . Ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa kome mli ni okojomɔ eba nɛɛ.” (Kpoj. 18:9, 10, 16, 19) Wiemɔ ni ji “ŋmɛlɛtswaa kome” ni Biblia lɛ kɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ nifeemɔ nɛɛ baaba shwiaa.

14. Kɛ́ Yehowa henyɛlɔi lɛ jie amɛhiɛ amɛka etsuji lɛ koni amɛtutua amɛ lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ baafee?

14 Wɔle akɛ kɛ́ akpãta apasa jamɔ hiɛ lɛ, no sɛɛ lɛ abaatutua Yehowa tsuji ni jajeɔ ekojomɔ shɛɛ saji lɛ. (Ezek. 38:14-16) Kɛ́ nakai tutuamɔ lɛ je shishi lɛ, mɛi ni baatutua Yehowa tsuji anɔkwafoi ní ewo shi akɛ ebaabu amɛhe lɛ kɛ Yehowa baakpe. Yehowa jaje akɛ: ‘Mawie yɛ miwuŋayeli kɛ mimlifu la lɛŋ, ni amɛaaná amɛle akɛ mi ji Yehowa lɛ.’ (Nyɛkanea Ezekiel 38:18-23.) Nyɔŋmɔ jaje yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ: “Mɔ ni taa nyɛ [etsuji anɔkwafoi lɛ] he lɛ eeta [mi] hiŋmɛiŋ ajaŋmalaatɛ he.” (Zak. 2:12) No hewɔ lɛ, kɛ́ Yehowa henyɛlɔi lɛ je shishi akɛ amɛaatutua etsuji lɛ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ, ebaafã amɛhe. Yehowa baawu Harmagedon ta lɛ, ni no kɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba naagbee kwraa. Kristo baanyiɛ ŋwɛi bɔfoi tabilɔi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ ahiɛ, ni amɛbaatsu Yehowa fɔbuu kojomɔi ahe nii amɛshi Satan je lɛ.

Nɔ ni Esa akɛ Wɔfee

15. Mɛni esa akɛ le ni wɔle akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ eshɛ etã lɛ aha wɔfee?

15 Mɛni esa akɛ le ni wɔle akɛ etsɛŋ ni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ baaba naagbee lɛ aha wɔ fee? Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi sa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔi amli?” (2 Pet. 3:11) Wiemɔi nɛɛ maa nɔ mi akɛ ehe miihia ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni wɔkwɛ ni wɔjeŋba kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ akpã gbee, ní wɔtsu Nyɔŋmɔjamɔ nitsumɔi yɛ wɔshihilɛ mli, ní wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa. Nɔ ni fata nitsumɔi nɛɛ ahe ji mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ waa kɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ dani naagbee lɛ aba. Petro ŋma hu akɛ: “Nibii fɛɛ anaagbee lɛ eshɛ etã. . . . Nyɛhiɛ akãa shi ahaa sɔlemɔi.” (1 Pet. 4:7) Kɛ́ wɔsɔleɔ wɔhaa Yehowa daa koni etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ esafo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ ekudɔ wɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiitsi wɔmiibɛŋkɛ lɛ, ni wɔsumɔɔ lɛ hu.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ ŋaawoo toi jogbaŋŋ lɛ?

16 Akɛni wɔyɛ jaramɔ bei amli hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo nɛɛ toi jogbaŋŋ akɛ: “Nyɛkwɛa bɔ ni nyɛaafee ní nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdekã he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔ̃ji ni.” (Efe. 5:15, 16) Amrɔ nɛɛ efɔŋfeemɔ mli ewo wu fe tsutsu. Satan kɛ nibii srɔtoi babaoo miitsu nii koni ekɛtsĩ mɛi anaa ni amɛkafee Yehowa suɔmɔnaa nii, loo ekɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛya nibii krokomɛi anɔ. Ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, wɔle enɛ krɛdɛɛ ni wɔsumɔŋ akɛ wɔŋmɛ gbɛ ni nɔ ko aha wɔkwa Nyɔŋmɔ. Agbɛnɛ hu, akɛ nɔ ni baaba yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli lɛ eteko wɔ, ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa kɛ eshiwoi lɛ anɔ.—Nyɛkanea 1 Yohane 2:15-17.

17. Tsɔɔmɔ bɔ ni mɛi ni baafo Harmagedon lɛ baafee amɛnii amɛha beni ateɔ gbohii lɛ ashi lɛ.

17 Shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebaaha mɛi ni egboi lɛ aba wala mli ekoŋŋ lɛ baaba mli, ejaakɛ “gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” (Bɔf. 24:15) Kadimɔ akɛ ama shiwoo nɛɛ nɔ mi akɛ: “Gbohiiashitee baaba”! Akɛni Yehowa ewie hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaaba mli! Yesaia 26:19 (Ga Biblia hee) lɛ woɔ shi akɛ: “Omɛi ni egboi lɛ ahiɛ aaatsɛ̃ . . . Ao nyɛ su mli bii, nyɛhiɛ atsɛ̃a, ni nyɛlaa kɛ miishɛɛ! . . . Ni ooohã gbohii lɛ ate shi.” Wiemɔi nɛɛ ba mli klɛŋklɛŋ kwraa beni Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ, ni no haa wɔnáa nɔmimaa akɛ nakai shiwoo lɛ baaba mli diɛŋtsɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli. Kɛ́ atee gbohii lɛ ashi ni amɛna amɛsuɔlɔi ekoŋŋ lɛ, kwɛ miishɛɛ kpele ni no baaha aná! Hɛɛ, Satan je lɛ hiɛkpatamɔ ebɛŋkɛ, ni Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ eshɛ shi etã. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be!

Ani Okaiɔ?

• Mɛni ji Yesu nitsɔɔmɔ lɛ saneyitso?

• Te Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eshwere eha tɛŋŋ amrɔ nɛɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni wɔha wɔhiɛ akã shi lɛ?

• Mɛni onáa he miishɛɛ waa yɛ shiwoo ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 24:15 lɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

 BASABASAFEEMƆ YINƆ JE SHISHI

Yɛ afi 2007 lɛ, Alan Greenspan ŋma wolo ko ni wie nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ahe (The Age of Turbulence: Adventures in a New World.) Ekɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 20 tsu nii akɛ nitsumɔhe ni kwɛɔ United States maŋ muu lɛ fɛɛ shikatoohei lɛ anɔ lɛ sɛinɔtalɔ. Greenspan tsɔɔ srɔtofeemɔ agbo ni kã nibii ni tee nɔ yɛ je lɛŋ dani afi 1914 lɛ shɛ, kɛ nibii ni ba yɛ no sɛɛ lɛ teŋ:

“Etamɔ nɔ ni amaniɛbɔi fɛɛ ni kɔɔ nibii ni tee nɔ yɛ je lɛŋ dani afi 1914 lɛ shɛ lɛ ha efee faŋŋ akɛ adesai miiya nɔ amɛmiiná hiɛyaa kɛ hiŋmɛigbelemɔ; ebafee tamɔ nɔ ni adesai baaya amɛhiɛ kɛshɛ emuuyeli he. Agu nyɔji ajara ni ayeɔ lɛ yɛ afi 1800 afii lɛ amli. Yiwalɛ nifeemɔi anɔ gbɔ. . . . Hiɛyaa ni aná yɛ jeŋ fɛɛ yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ ha afee oketeke, tɛlifoŋ, srawa hewalɛ, tɛlivishiŋ, lɔle, kɛ tsɔji ni haa shĩa nifeemɔ feɔ mlɛo kɛ nibii krokomɛi babaoo. Tsofafeemɔ he nilee, niyenii kpakpa, kɛ nu kpakpa ní mɛi babaoo náa amɛnuɔ lɛ ha adesai awala sɛɛtsɛlɛ tee hiɛ . . . Mɛi fɛɛ nu he akɛ hiɛyaa nɛɛ sɛɛ efoŋ.”

Shi . . . “Eyɛ mli akɛ Jeŋ Ta II lɛ kpãta nibii ahiɛ babaoo fe Jeŋ Ta I lɛ moŋ, shi Jeŋ Ta I lɛ fite hiɛyaa kɛ hiŋmɛigbelemɔ fe Jeŋ Ta II lɛ. Mihiɛ kpaŋ bɔ ni je lɛŋ shihilɛ yɔɔ dani awu Jeŋ Ta I lɛ, beni ebafee tamɔ nɔ ni adesai miiya amɛhiɛ daa yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ. Bɔ ni wɔnaa shihilɛ wɔhaa amrɔ nɛɛ yɛ srɔto kwraa yɛ bɔ ni shihilɛ ji afii 100 ni eho nɛɛ lɛ he, ejaakɛ wɔnaa ni nibii gbohii miiya nɔ be fɛɛ be. Ani awuiyeli nifeemɔi, bɔ ni jeŋ dɔɔ fe tsutsu ko, loo bɔ ni maŋbii foji náa maŋkwramɔŋ saji anɔ hewalɛ waa fe tsutsu ko lɛ baanyɛ atsake hiɛyaa ni anáa yɛ shihilɛ mli amrɔ nɛɛ lɛ taakɛ Jeŋ Ta I lɛ fee lɛ? Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aha hetoo kɛ nɔmimaa.”

Greenspan kai akɛ beni eyaa skul lɛ, Jarayeli He Nilelɔ Kpanaa ni atsɛɔ lɛ Benjamin M. Anderson (1886-1949) lɛ wie wiemɔ ko akɛ: “Mɛi ni hiɛ efã ni le bɔ ni je lɛŋ shihilɛ yɔɔ ha dani awu Jeŋ Ta I lɛ shweɔ nakai shihilɛ lɛ waa amrɔ nɛɛ. Mɔ fɛɛ mɔ nu he yɛ nakai beaŋ akɛ eyɛ shweshweeshwe, ni kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ anako enɔ dã.”—Economics and the Public Welfare.

Wolo ni ji A World Undone, ni G. J. Meyer ŋma ni akala yɛ afi 2006 lɛ wie nakai nɔŋŋ. Ekɛɛ akɛ: “Afɔɔ wiemɔ akɛ nibii ni tee nɔ yɛ blema lɛ ‘tsake nɔ fɛɛ nɔ.’ Enɛ ji anɔkwale yɛ Ta Kpeteŋkpele [1914-1918] ni awu lɛ gbɛfaŋ. Lɛɛlɛŋ, nakai ta lɛ tsake nɔ fɛɛ nɔ: jeee husui ni kamɔ maji ateŋ, nɔyelii, kɛ nɔ ni ba maji anɔ lɛ pɛ kɛkɛ ta lɛ tsake, shi moŋ bɔ ni mɛi na je lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe amɛha lɛ hu tsake kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa. Eha srɔtofeemɔ agbo bakã amrɔ nɛɛ je lɛ kɛ je ni tsɔ ta lɛ hiɛ lɛ teŋ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Yehowa baawo ŋwɛi bɔfoi tabilɔi ni yɔɔ hewalɛ lɛ agbɛ koni amɛwu Harmagedon ta lɛ