JERUUSALEMMA linnas, kus asus Jumala tempel, olid ärevad ajad. Kuningas Ahasja oli äsja tapetud. Seda, mida Ahasja ema Atalja pärast seda ette võttis, on raske isegi ette kujutada. Ta laskis tappa kõik Ahasja pojad, kes olid tema enda lapselapsed! Kas sa tead, miks ta seda tegi? – * Selleks et saada ise nende asemel valitsejaks.

Siiski suudeti üks Atalja pojapoeg päästa, ilma et tema vanaema sellest midagi teadnud oleks. Selleks poisiks oli Joas, kes oli tollal alles imik. Kas tahaksid teada, kuidas ta päästeti? – Väiksel Joasel oli tädi Jooseba, kes ta Jumala templisse varju alla võttis. Jooseba sai seda teha, kuna tema abikaasa Joojada oli templis ülempreester. Niisiis hoolitsesid nad kahekesi, et Joas oleks väljaspool ohtu.

Joast hoiti kuus aastat templis salajas. Sel ajal õpetati talle palju Jehoova Jumala ja tema seaduste kohta. Lõpuks, kui Joas sai 7-aastaseks, hakkas Joojada tegutsema, et Joas saaks kuningaks. Kas tahaksid teada, mida ta ette võttis ning mis juhtus Joase vanaema, selle kurja kuninganna Ataljaga? –

Joojada kutsus salaja kokku ihukaitsjad, kes määrati tol ajal Jeruusalemma kuningatele. Ta rääkis neile, kuidas tema ja ta naine olid kuningas Ahasja poja päästnud. Siis näitas Joojada ihukaitsjatele Joast, ning nad mõistsid, et tema on õiguspärane valitseja. Seejärel lepiti kokku, mis edasi teha.

Joojada tõi Joase peidust välja ja kroonis ta kuningaks, mille peale rahvas „plaksutas käsi ning ütles: „Elagu kuningas!””. Ihukaitsjad ümbritsesid Joast, et teda kaitsta. Kui Atalja kõike seda rõõmutsemist kuulis, jooksis ta välja ja karjus, et see on vandenõu. Joojada andis aga ihukaitsjatele käsu ta hukata (2. Kuningate 11:1–16).

Mis sa arvad, kas Joas kuulas edaspidigi Joojadat ning tegi, mis õige? – Jah, kuid vaid seni, kuni Joojada elas. Joas tegi isegi korraldusi, et koguda  raha Jumala templi parandamiseks, mille tema isa Ahasja ja vanaisa Jooram olid unarusse jätnud. Kuid vaatame, mis juhtus pärast ülempreester Joojada surma (2. Kuningate 12:2–17).

Selleks ajaks oli Joas saanud umbes 40-aastaseks. Selle asemel et jätkata läbikäimist Jehoova teenijatega, hakkas Joas sõbrustama nendega, kes kummardasid ebajumalaid. Tol ajal oli Jehoova preestriks Joojada poeg Sakarja. Mis sa arvad, mida Sakarja ette võttis, kui ta nägi kõiki neid halbu asju, mida Joas tegi? –

Sakarja ütles Joasele ja rahvale: „Et te olete Jehoova maha jätnud, siis jätab tema teid maha!” Need sõnad ajasid Joase raevu ning ta laskis Sakarja kividega surnuks visata. Kujutle vaid, et Joas ise päästeti kord mõrvari käest, kuid nüüd sai ta ise mõrvariks! (2. Ajaraamat 24:1–3, 15–22.)

Kas märkasid midagi, mida meie saaksime sellest loost õppida? – Kindlasti ei taha me olla Atalja sarnased, kes oli halastamatu ja täis viha. Pigem peaksime armastama oma kristlikke õdesid ja vendi ning isegi oma vaenlasi, nagu Jeesus meid õpetas (Matteuse 5:44; Johannese 13:34, 35). Samuti pea meeles, et kui me Joase sarnaselt juba teeme, mis on õige, siis peame jätkuvalt sõbrustama nendega, kes armastavad Jehoovat ja julgustavad meidki teda teenima.