Skip to content

Iesu be Dirava, A?

Iesu be Dirava, A?

OMO idia laloa Toi Tamona ena hahediba herevana be “Keristani tomadiho ena hahediba hereva badana.” Unai hahediba hereva ia hahedinaraia, Tamana, Natuna, bona lauma helaga be taunimanima toi Dirava tamona lalonai. Kadinal John O’Connor ese Toi Tamona be inai bamona ia herevalaia: “Ai diba unai hereva be dobu momokani bona ia auka herevalaia totona, badina ai do lalopararalaia lasi.” Dahaka dainai Toi Tamona idia lalopararalaia be auka?

Ena badina ta be The Illustrated Bible Dictionary ese ia hahedinaraia. Toi Tamona ia herevalaia neganai, inai hereva momokani ia gwauraia: “Ia be Baibel ena hahediba herevana lasi, badina siri ta ese ia herevalaia lasi.” Toi Tamona be “Baibel ena hahediba herevana lasi” dainai, Toi Tamona hahediba herevana idia abia dae taudia be unai hereva idia hamomokania totona, siri haida idia tahua goadagoada bona haida idia hagagevaia danu.

Inai Siri ese Toi Tamona ia Hadibaia, A?

Hegeregere, taunimanima ese nega momo Ioane 1:1 idia gaukaralaia kerere. King James Version ai, unai siri ia gwau: “Matamana neganai Hereva ia noho, bona Hereva be Dirava [Greek, ton the·onʹ] ida, bona Hereva be Dirava [the·osʹ].” Inai siri lalonai Greek herevadia rua the·onʹ bona the·osʹ idia hedinarai. Nega ginigunana ai, inai Greek hereva ton (the) be the·onʹ vairanai idia torea. Ton be tau ta o gau ta vairanai idia torea, badina ia hahedinaraia ia be tau ma ta o gau ma ta lasi, to unai tauna o unai gauna sibona ia herevalaia. Inai hereva the·onʹ be Siahu Ibounai Diravana ia herevalaia. To, nega iharuana ai the·osʹ vairanai ton idia torea lasi. Reana idia laloa boio, a?

Dahaka dainai Toi Tamona idia lalopararalaia be auka?

Evanelia bukana Ioane, be Koine o momo ese idia gaukaralaia Greek gado ai idia torea. Unai gado ai ton gaukaralaia dalana be mai ena taravatu. Baibel ia diba momo tauna, A. T. Robertson ia laloparara, bema idia herevalaia tauna o gauna (subject) bona gabeai idia torea sentens (predicate) vairanai ton (definite article) idia atoa, unai ena anina be “idia ruaosi edia anina be tamona, bona idia haidaua haidaua diba.” Hegeregere, haheitalai ta be Mataio 13:38, Robertson ia gwau: “Uma [Greek, ho a·grosʹ] be tanobada [Greek, ho koʹsmos].” Inai hereva ‘uma’ (a·gros) bona ‘tanobada’ (ko′smos) edia vairanai be ho (definite article) idia torea. Unai gado ena grama dainai, ita laloparara tanobada be uma ia herevalaia danu.

To bema inai hereva the·on ena vairanai ton idia torea, bona the·osʹ (dirava) ena vairanai ton idia torea lasi, Ioane 1:1 hegeregerena, be edena bamona? Diba bada tauna James Allen Hewett ese unai siri be haheitalai dalanai ia gwauraia, ia gwau: “Unai bamona siri dekenai subject bona predicate be tamona lasi, bona idia be hegeregere lasi, eiava idia be idau momokani.”

Unai haheitalaia totona, Hewett ese 1 Ioane 1:5 ia gaukaralaia: “Dirava be diari.” Greek gado ai, “Dirava” be ho the·osʹ, unai ese ia hahedinaraia ia be mai ena definite article. To Greek hereva phos o “diari,” ena vairanai ho idia torea lasi. Hewett ia gwau: “Ta ese . . . Dirava ia gwauraia diba Ia be diari, to do ia gwau lasi diari be Dirava.” Unai bamona haheitalai haida be Ioane 4:​24 ia gwau, “Dirava be Lauma,” bona 1 Ioane 4:​16 ia gwau, “Dirava be lalokau.” Unai siri rua lalonai idia hahedinaraia Dirava be mai ena definite article to “Lauma” bona “lalokau” vairanai idia torea lasi. Unai dainai, do ita gwau lasi, “Lauma be Dirava” eiava “lalokau be Dirava.”

“Hereva be” daika?

Greek gado ena diba bada taudia bona Baibel hahanaia taudia momo ese idia hahedinaraia, Ioane 1:1 ese “Hereva” be daika ia hahedinaraia lasi, to ena kara ia herevalaia. William Barclay, ia gwau: “[aposetolo Ioane] ese theos vairanai ton ia torea lasi dainai, unai siri be ta ena kara ia herevalaia . . . Ioane ia gwau lasi Hereva be Dirava ida ia hegeregere. Ia gwau lasi, Iesu be Dirava.” Unai hegeregerena, Jason David BeDuhn danu ia gwau: “Greek gado ai, bema ton oi torea lasi theos vairanai, Ioane 1:1c bamona, vadaeni duahia taudia do idia laloa ia be, ‘dirava ta.’ . . . To, ton ia noho lasi dainai, Greek hereva, theos be ho theos amo ia idau sisina, hegeregere, “Dirava” be ‘dirava ta’ amo ia idau bamona. BeDuhn ma ia gwau: “Ioane 1:1 ai, Hereva be Dirava momokani tamona lasi, to ia be dirava ta, eiava lauma tauna ta.” Eiava Joseph Henry Thayer, American Standard Version ia hahanaia tauna, ia gwau: “Logos [o Hereva] be siahu bada tauna ta, to ia be Siahu Ibounai Diravana lasi.”

Iesu ese ia bona Tamana edia idau ia gwauraia hedinarai

Oi laloa Dirava ita diba karana be “hehuni gauna,” a? Iesu dekenai unai be hehuni gauna lasi. Iesu be iena Tamana ia guriguri henia neganai, ia ese ia bona Tamana edia idau ia gwauraia hedinarai. Ia gwau: “Mauri hanaihanai abia totona, namona be oi, Dirava momokanina tamona, bona oi ese oi siaia tauna, Iesu Keriso, do idia dibaia.” (Ioane 17:3) Bema Iesu ita abidadama henia bona Baibel ena hahediba hereva ita lalopararalaia, ita ese Iesu do ita matauraia, badina ia be Dirava ena Natuna. Danu, Iehova sibona do ita tomadiho henia, badina ia be “Dirava momokanina tamona.”