Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Bibele Ya Hanya Hambiloko Yi Tsariwe Hi Ririmi Leri Feke

Bibele Ya Hanya Hambiloko Yi Tsariwe Hi Ririmi Leri Feke

Bibele Ya Hanya Hambiloko Yi Tsariwe Hi Ririmi Leri Feke

KA malembe-xidzana ma nga ri mangani lama hundzeke, tindzimi ta kwalomu ka hafu leti vulavuriwaka emisaveni ti nyamalarile. Ririmi ra fa loko ku ri hava vanhu lava ri vulavulaka. Hi ndlela yoleyo, ririmi ra Xilatini hakanyingi ri vuriwa “ririmi leri feke” hambileswi ri dyondziwaka ngopfu naswona ku nga ririmi ra ximfumo ra le Vatican City.

Nakambe Xilatini i rin’wana ra tindzimi ta nkoka ni to sungula leti Tibibele ti hundzuluxeriweke ha tona. Xana Tibibele to tano leti hundzuluxeriweke hi tindzimi leti nga ha vulavuriwiki ngopfu ti nga swi kota ku khumba vutomi bya vanhu lava ti hlayaka namuntlha? Matimu lama tsakisaka ya Tibibele to tano leti hundzuluxeriweke ma pfuna ku hlamula xivutiso xexo.

Tibibele Ta Khale Ta Xilatini

Xilatini a ku ri ririmi ro sungula leri a ri vulavuriwa eRhoma. Kambe loko muapostola Pawulo a tsalela vaaki va doroba rolero lava nga Vakreste u va tsalele hi Xigriki. * Sweswo a swi va tikelanga vanhu va kwalaho hikuva a va tolovele ku vulavula tindzimi teto hatimbirhi. Leswi vaaki vo tala va le dorobeni ra Rhoma a va huma endhawini ya le Asia Minor laha a ku vulavuriwa Xigriki, ku tshame ku vuriwa leswaku doroba rolero a ri fana ni tiko ra Greece hileswi se a ku vulavuriwa Xigriki. Tindzimi leti a ti vulavuriwa eMfun’weni wa Rhoma a ti hambana hi ku ya hi tindhawu kambe leswi mfumo wolowo a wu ya wu kula, Xilatini xi sungule ku tirhisiwa hi vanhu vo tala swinene. Hikwalaho ka sweswo, Matsalwa yo Kwetsima ma hundzuluxeriwe ma suka eka Xigriki ma ya eka Xilatini. Swi tikomba onge ku hundzuluxeriwa ka matsalwa wolawo ku sungule hi lembe-xidzana ra vumbirhi C.E. eAfrika N’walungu.

Tibuku to hambana-hambana ta le Bibeleni leti hundzuluxeriweke hi Xilatini ti vuriwa Vetus Latina, kumbe Bibele ya Khale ya Xilatini. Ku hava matsalwa ya khale ya Xilatini lama tsariweke hi voko lama vumbaka Bibele leyi heleleke lama nga kona namuntlha. Tibuku leti nga kona namuntlha ni leti tshahiweke hi vatsari va khale ti kombisa leswaku Bibele ya Vetus Latina a yi nga ri buku yin’we. Ematshan’weni ya sweswo, swi tikomba onge yi hundzuluxeriwe hi vahundzuluxeri vo hlayanyana lava un’wana ni un’wana wa vona a a tirha a ri yexe hi minkarhi yo hambana ni le tindhawini leti nga faniki. Kutani Bibele leyi a yi nga ri buku yin’we kambe a yi ri tibuku leti hlengeletiweke leti hundzuluxeriweke ti suka eka Xigriki.

Vanhu lava a va ringeta ku hundzuluxela tibuku tin’wana ta Bibele hi Xilatini va ri voxe va nga tirhisani ni van’wana va vange xiphiqo. Eku heleni ka lembe-xidzana ra vumune C.E., Augustine u vule leswaku “un’wana ni un’wana loyi a a ehleketa leswaku wa ti tivanyana tindzimi letimbirhi a a ringeta ku hundzuluxela matsalwa ya khale ya Xigriki lama tsariweke hi voko” ma va hi Xilatini. Augustine ni van’wana a va ehleketa leswaku ku ni tibuku to tala leti hundzuluxeriweke naswona a va kanakana loko ti hundzuluxeriwe hi ndlela leyi pakanisaka.

Bibele Ya Jerome

Wanuna loyi a ringeteke ku herisa xiphiqo xexo a ku ri Jerome, loyi minkarhi yin’wana a a va matsalana wa Damasus, bixopo wa Rhoma, hi 382 C.E. Bixopo loyi u kombele Jerome leswaku a pfuxeta tibuku ta Tievhangeli ta Xilatini—Matewu, Marka, Luka na Yohane—naswona u hete ntirho wolowo endzhakunyana ka malembe ma nga ri mangani ntsena. Kutani u sungule ku pfuxeta tibuku tin’wana ta Bibele ya Xilatini leti hundzuluxeriweke.

Bibele ya Jerome leyi endzhakunyana yi vitaniweke Vulgate, yi hundzuluxeriwe hi ku ya hi leswi tsariweke eka Tibibele tin’wana. Loko Jerome a hundzuluxela buku ya Tipisalema a a kambisisa Bibele ya Xigriki ya Septuagint ya Matsalwa ya Xiheveru leyi hetiweke ku tsariwa hi lembe-xidzana ra vumbirhi B.C.E. U pfuxete tibuku ta Tievhangeli naswona u tlhele a hundzuluxela tibuku to tala ta Matsalwa ya Xiheveru lawa a ma tsariwe hi Xiheveru xo sungula. Swi tikomba onge tibuku letin’wana ta Matsalwa ti pfuxetiwe hi van’wana. Tibuku tin’wana leti vumbaka Bibele ya Vetus Latina na tona ti hetelele ti hlanganisiwile eka Bibele ya Vulgate ya Jerome.

Eku sunguleni vanhu vo tala a va nga yi tsakeli Bibele ya Jerome. Hambi ku ri Augustine u yi sola-sorile. Kambe hi ku famba ka nkarhi yi sungule ku tirhisiwa hi van’wana loko va hundzuluxela tibuku tin’wana ta Bibele. Hi lembe-xidzana ra vunhungu ni ra vukaye, vakambisisi va Bibele vo fana na Alcuin na Theodulf va sungule ku lulamisa swihoxo swa milawu ya ririmi ni leswi fambisanaka ni matsalwa leswi ngheneke eBibeleni ya Jerome hikwalaho ka leswi a a tshamela ku kopa eka Tibibele tin’wana. Van’wana va avanyise rungula ra tibuku ri va tindzima leswaku swi olova ku kuma Matsalwa lawa va ma lavaka. Loko michini yo gandlisa yi sungula ku tirhisiwa, Bibele ya Jerome hi yona leyi nga rhanga yi gandlisiwa.

Hi 1546 Kereke ya Khatoliki yi thye Bibele ya Jerome vito leri nge Vulgate eHubyeni ya le Trent. Huvo leyi yi vule leswaku Bibele leyi ya “pakanisa” naswona yi vule leswaku yi fanele yi tirhisiwa ekerekeni ya Khatoliki. Nakambe huvo leyi yi tlhele yi lerisa leswaku Bibele yoleyo yi pfuxetiwa. Ntirho wolowo a wu fanele wu languteriwa hi tikomiti to hlawuleka kambe Mupapa Sixtus wa Vuntlhanu u wu endle hi yexe hileswi a a lava leswaku wu hatla wu hela ni leswi a swi tikomba a titshemba swinene leswaku a nga wu endla. Mupapa loyi u fe hi 1590 loko Bibele leyi a yi pfuxeteke ya ha ku sungula ku gandlisiwa. Hi ku hatlisa vaprista va yi sorile va vula leswaku yi tele swihoxo lerova va ale leswaku yi nyikiwa vanhu.

Bibele leyintshwa leyi gandlisiweke hi 1592 leyi ntirho wa kona a wu languteriwa hi Mupapa Clement wa Vunhungu, yi hetelele yi tiviwa ngopfu hi vito leri nge Bibele ya Sixtine Clementine. Yi ve Bibele ya le nawini ya Kereke ya Khatoliki ku ringana nkarhi wo leha. Bibele ya Vulgate ya Sixtine Clementine yi tlhele yi tirhisiwa loko ku hundzuluxeriwa Tibibele tin’wana ta kereke ya Khatoliki hi tindzimi ta xintu to fana ni ya Xintariyana ya Antonio Martini leyi hetiweke ku hundzuluxeriwa hi 1781.

Bibele Ya Xilatini Ya Manguva Lawa

Ku kambisisiwa ka matsalwa ya khale lama tsariweke hi voko loku endliweke hi lembe-xidzana ra vu-20 hi xikongomelo xo lava ku lulamisa swihoxo swa wona, ku swi veke erivaleni leswaku Bibele ya Vulgate a yi lava ku tlhela yi pfuxetiwa ku fana ni Tibibele letin’wana. Leswaku ku endliwa sweswo, hi 1965 Kereke ya Khatoliki yi simeke Komiti leyi a yi ta hundzuluxela Bibele ya Vulgate Leyintshwa naswona komiti yoleyo yi nyikiwe vutihlamuleri byo pfuxeta Bibele ya Xilatini hi ku ya hi vutivi lebyi se a yi ri na byona. Bibele yoleyo leyintshwa ya Xilatini a yi ta tirhisiwa ekerekeni ya Khatoliki.

Xiphemu xo sungula xa Bibele leyi leyintshwa xi gandlisiwe hi 1969 naswona hi 1979, Mupapa John Paul wa Vumbirhi, u yi amukerile Bibele leyi ya Nova Vulgata. Nkandziyiso wo sungula wa Bibele leyi a wu ri ni vito ra Xikwembu leri nge Iahveh, eka tindzimana to hlayanyana ku katsa na Eksoda 3:15 na 6:3. Kutani hilaha xirho xin’wana xa komiti yoleyo xi vuleke hakona, “a ku ri xihoxo ku va Bibele ya Vulgate yi tirhise vito ra Xikwembu . . . kutani ku vuyiseriwe vito leri nge Dominus [leri vulaka leswaku ‘Hosi’] endhawini ya vito leri nge Iahveh” eka Tibibele leti pfuxetiweke ra vumbirhi leti gandlisiweke hi 1986.

Bibele ya Nova Vulgata yi soriwe ku fana ni ya Vulgate eka malembe-xidzana ya le mahlweni ka kwalaho, hambi ku ri vakambisisi va Makhatoliki va yi sorile. Hambileswi eku sunguleni ku vuriweke leswaku Bibele leyi a yi ta endla leswaku vukhongeri byo hambana-hambana lebyi tivulaka bya Vukreste byi va ni vun’we, vanhu vo tala a va ehleketa leswaku yi lwisa vahundzuluxeri va Bibele lava nga va swirho swa vukhongeri byo hambana-hambana, tanihi leswi mupapa a vuleke leswaku ku fanele ku tirhisiwa yona loko ku hundzuluxeriwa Tibibele ta tindzimi tin’wana ematshan’weni yo tirhisa matsalwa ya khale lama tsariweke hi voko. Le Jarimani, Makhatoliki ni Maprotestente a ma tshamela ku phikizana hi Bibele ya Nova Vulgata ma vula leswaku ku fanele ku hundzuluxeriwa Bibele leyintshwa leyi pfuxetiweke leyi a yi ta tirhisiwa hi Makhatoliki ni Maprotestente. Maprotestente ma hehle Makhatoliki hileswi ma vuleke leswaku Bibele yoleyo leyintshwa leyi a yi ta hundzuluxeriwa yi fanele yi fambisana ni ya Nova Vulgata.

Hambileswi Xilatini xi nga ha vulavuriwiki ngopfu, Bibele ya Xilatini yi pfune vahlayi va yona va timiliyoni hi ku kongoma ni hi ndlela leyi nga kongomangiki. Yi pfune ngopfu ku sungula marito lama tirhisiwaka etimhakeni ta vukhongeri hi tindzimi to tala. Ku nga khathariseki leswaku Rito ra Xikwembu ri tsariwe hi ririmi rihi, kambe ri hambeta ri va ni matimba, ri hundzula vutomi bya vanhu va timiliyoni lava tikarhatelaka ku hanya hi tidyondzo ta rona ta risima.—Vaheveru 4:12.

[Nhlamuselo ya le hansi]

^ par. 5 Leswaku u kuma rungula leri engetelekeke malunghana ni leswaku ha yini Matsalwa ya Vukreste ma tsariwe hi Xigriki, vona xihloko lexi nge “Xana A Wu Swi Tiva?” eka tluka 13.

[Marito lama tshahiweke exihlokweni lama nga eka tluka 23]

Mupapa John Paul wa Vumbirhi, u yi amukerile Bibele ya Nova Vulgata. Nkandziyiso wo sungula wa Bibele leyi a wu ri ni vito ra Xikwembu leri nge Iahveh

[Bokisi leri nga eka tluka 21]

MARITO YO HLAWULEKA LAMA HUNDZULUXERIWEKE

Bibele ya Xilatini ya Vetus Latina leyi hundzuluxeriweke yi suka eka Xigriki, yi ni marito yo tala yo hlawuleka lama hundzuluxeriweke. Man’wana ya wona i rito ra Xigriki leri nge di·a·theʹke, leri hundzuluxeriweke ri va “ntwanano,” kumbe “testamente.” (2 Vakorinto 3:14) Hikwalaho ka marito wolawo, vanhu vo tala va ha ri tirhisa rito leri nge Testamente ya Khale loko va vula Matsalwa ya Xiheveru ni leri nge Testamente Leyintshwa loko va vula Matsalwa ya Xigriki.

[Bokisi leri nga eka tluka 23]

XILERISO LEXI SORIWEKE

Hi 2001, endzhaku ka ntirho lowu tekeke malembe ya mune, Vandlha ra Vatican ra Vugandzeri bya Xikwembu ni Milawu ya Xilalelo ri humese xileriso xa rona lexi vitaniwaka Liturgiam authenticam (Vugandzeri bya Ntiyiso). Xileriso xexo xi soriwe swinene hi valavisisi vo tala va Makhatoliki.

Hi ku ya hi xileriso lexi, leswi Bibele ya Nova Vulgata a yi humesiwe ximfumo hi kereke, a ku fanele ku tirhisiwa yona ntsena handle ka letin’wana hinkwato hambiloko yi cince leswi tsariweke eka matsalwa yo sungula. Bibele a yi ta amukeriwa ntsena hi vakongomisi va Kereke ya Khatoliki loko yi pfumelelana ni xileriso xexo. Xileriso lexi xi vula leswaku eka Tibibele ta kereke ya Khatoliki “vito ra Xikwembu xa matimba hinkwawo leri tsariwaka hi tinhlanga ta mune ta Xiheveru leti vuriwaka tetragrammaton (YHWH)” ri fanele ri hundzuluxeriwa hi “ririmi rin’wana ni rin’wana leri nga ni nhlamuselo leyi fanaka” ni ya vito leri nge Dominus, kumbe “Hosi,” hilaha a swi ri hakona eka nkandziyiso wa vumbirhi wa Bibele ya Nova Vulgata, hambileswi eka nkandziyiso wo sungula wa Bibele yoleyo ku tirhisiweke vito leri nge “Iahveh.” *

[Nhlamuselo ya le hansi]

[Xifaniso lexi nga eka tluka 22]

Bibele Ya Xilatini Ya Alcuin, 800 C.E.

[Xihlovo Xa Kona]

From Paléographìe latine, by F. Steffens (www.archivi.beniculturali.it)

[Swifaniso leswi nga eka tluka 22]

Bibele Ya Vulgate Ya Sixtine Clementine, 1592

[Swifaniso leswi nga eka tluka 23]

Eksoda 3:15, Nova Vulgata, 1979

[Xihlovo Xa Kona]

© 2008 Libreria Editrice Vaticana