Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bintu bidi Yehowa mufuke bidi bileja meji ende

Bintu bidi Yehowa mufuke bidi bileja meji ende

Bintu bidi Yehowa mufuke bidi bileja meji ende

‘Malu ende akadi kaayi mua kumueneka adi ajinguluka ku bintu biakafukibua.’​—LOMO 1:20.

1. Ntshinyi tshidi tshifikila bantu badi balonda meji a bena pa buloba ebu?

LELU eu badi babikila bantu ba bungi ne: mbena meji kadi pabu kabayi nawu to. Batu babikila bamue ne: mbena meji bualu badi ne dimanya dia bungi. Kadi bena meji ba pa buloba ebu kabatu ne mibelu mimpe idi mua kuambuluisha bantu to. Bantu badi balonda mibelu yabu batu ‘batshikijibua eku ne eku ne badi batambakajibua ku lupepele luonso lua diyisha.’​—Ef. 4:14.

2, 3. (a) Bua tshinyi Yehowa ke Nzambi ‘umuepele wa lungenyi’? (b) Meji a Nzambi mmashilangane ne a bena panu ku tshinyi?

2 Kadi bantu badi bapeta meji malelela adi afumina kudi Yehowa Nzambi ki mbafuanangane nabu to. Bible udi utuambila ne: Yehowa udi Nzambi ‘umuepele wa lungenyi.’ (Lomo 16:27) Mmumanye malu onso adi atangila diulu ne buloba, mushindu udibi bienza ne dîba diakabienzabu. Yeye ke udi muele mikenji idi ilombola bintu bidiye mufuke idi bantu balonda bua kuenza bintu bikuabu. Nunku, bintu bidi bantu benza ne meji adibu bamona bu meji male kabiena bimukemesha nansha kakese to. ‘Meji a pa buloba ebu adi mapote ku mêsu kua Nzambi.’​—1 Kol. 3:19.

3 Bible udi wamba ne: Yehowa udi ‘upa bantu bende meji.’ (Nsu. 2:6) Meji a kudi Nzambi mmashilangane ne a bena panu bualu wowu adi aleja malu patoke. Adi atuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe bilondeshile dimanya dilelela ne dijingulula dia malu. (Bala Yakobo 3:17.) Mupostolo Paulo wakakema bua meji a Yehowa wamba ne: ‘Monayi ndondo wa bubanji bua meji ne lungenyi bia Nzambi! Monayi mutudi katuyi mua kujingulula bilumbuluidi biende, mutudi katuyi mua kulonda njila yende!’ (Lomo 11:33) Bu mudi Yehowa ne meji kupita bantu bonso, tudi bashindike ne: mikenji yende idi ituambuluisha bua kuikala ne nsombelu muimpe bualu yeye nkayende ke udi mumanye tshitudi mua kuenza bua kuikala ne disanka.​—Nsu. 3:5, 6.

Yezu ‘mmuena mudimu’ munene

4. Mmushindu kayi utudi mua kujingulula meji a Yehowa?

4 Meji a Yehowa pamue ne ngikadilu yende mikuabu minene bidi bimuenekela ku bintu bidiye mufuke. (Bala Lomo 1:20.) Bintu bionso bidi Yehowa mufuke bidi bileja ngikadilu yende, kutuadijila anu ku bikese too ne ku binene. Patudi tutangila bintu bionso bidi mu diulu ne bidi pa buloba tudi tujingulula ne: kudi Mufuki udi ne meji ne dinanga kupita bantu bonso. Nunku, tudi mua kulonga malu a bungi adi amutangila patudi tukonkonona bintu bidiye mufuke.​—Mus. 19:1; Yesh. 40:26.

5, 6. (a) Nnganyi uvua muambuluishe Yehowa mu difuka? (b) Netukonkonone tshinyi? Bua tshinyi?

5 Yehowa kavua nkayende pavuaye ‘ufuka diulu ne buloba’ to. (Gen. 1:1) Bible udi uleja ne: bidimu bia bungi menemene kumpala kua Nzambi kufukaye bintu bidi bimueneka, wakafuka muanjelu mukuabu uvua mumuambuluishe bua kufuka “bintu bionso.” Muanjelu au ke Yezu udi Muana mulela umue wa Nzambi, ‘muanabute wa bifukibua bionso’ wakalua pa buloba. (Kolos. 1:15-17) Anu bu Yehowa, Yezu udi pende ne meji. Mu mukanda wa Nsumuinu nshapita wa 8 badi bamubikila ne: meji. Badi bamubikilamu kabidi ne: “Muena mudimu” munene wa Nzambi.​—Nsu. 8:12, 22-31.

6 Nunku, bintu bionso bidi bimueneka bidi bileja meji a Yehowa ne a Yezu muena mudimu wende munene. Bidi mua kutulongesha malu a bungi. Tuangatayi bilejilu binayi bia bintu bidi Nzambi mufuke bidibu bamba mu Nsumuinu 30:24-28 ne: bidi ne “meji male.” *

Tshitudi tulongela ku mushindu utu tunkenene tuenza mudimu

7, 8. Mmalu kayi adi atangila tunkenene anyi ntandebua adi akukemesha?

7 Patudi tukonkonona mushindu udi bintu bidibu babikila ne: ‘bintu bitambe bukese panshi pa buloba’ ne malu atubi bienza, tudi tupeta malongesha a bungi. Tshilejilu, tuakule bua meji adi nawu tunkenene anyi tuishi tukuabu tudi tufuanangane natu.​—Bala Nsumuinu 30:24, 25.

8 Bena sianse bakuabu badi bela meji ne: bungi bua tunkenene mbupite bua bantu misangu mitue ku 200 000 ne tudi tuenza mudimu mukole pa buloba ne muinshi muabu. Tunkenene tutu tusomba mu bisumbu ne mu bisumbu amu mudi tusumbu tusatu etu: bimamuabu, bitatuabu ne bena mudimu. Kasumbu konso kadi ne waku mudimu udiku kenza bua kukumbaja majinga a tshisumbu tshijima. Tuakulayi bua ntandebua itu yenza mudimu bu bidime binene. Mmimanye mua kufukisha buloba, kutentemuna bintu ne kukosa bisonsa bibi bua buloba kumenesha buowa bua bungi butuyi idia. Bena sianse mbamone ne: ntandebua itu yenza mudimu bilondeshile bungi bua biakudia bidi tshisumbu tshiayi tshijima nabi dijinga. *

9, 10. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kuidikija ngenzelu wa mudimu wa tunkenene?

9 Tudi ne malu atudi mua kulongela kudi tunkenene. Tudi tutulongesha ne: kuenza mudimu ne tshisumi kudi kutupetesha malu mimpe. Bible udi utuambila ne: ‘Wewe, muntu mufuba, ndaku kudi kankenene; welangane meji mudiku kaya mu njila yaku, wikale ne meji. Koku, kakayi ne mukalenge, mutangidi, anyi mukokeshi, katu kadilongoluela bidia biaku mu tshikondo tshia munya mukole; katu kaditekela biakudia biaku mu tshikondo tshia kunowa.’ (Nsu. 6:6-8) Yehowa ne muena mudimu wende munene Yezu batu basue kuenza mudimu. Yezu wakamba ne: ‘Tatu wanyi udi ukuata mudimu too ne katataka, ne meme kabidi ndi ngukuata.’​—Yone 5:17.

10 Bu mutudi tuidikija Nzambi ne Kristo tudi petu ne bua kunanga mudimu. Nansha tuetu ne mudimu kayi mu tshisumbu, tudi ne bua ‘kukumbaja mudimu wa Mukalenge misangu yonso.’ (1 Kol. 15:58) Nunku, tudi ne bua kulonda mubelu uvua Paulo mupeshe bena Kristo bena Lomo wa ne: ‘Mu disuminyina kanuikadi bajanguluki; nuikale ne lukunukunu mu mitshima yenu; nukuatshile Nzambi mudimu.’ (Lomo 12:11) Bionso bitudi tuenza bua kukumbaja disua dia Yehowa kabiena tshianana to, bualu Bible udi utushindikila ne: ‘Nzambi kena upanga buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuakaleja bua dîna diende.’​—Eb. 6:10.

Tulame malanda etu ne Nzambi

11. Umvuija bimue bibidilu bia kanyama ka nsenji.

11 Kanyama ka nsenji kadi paku mua kutulongesha malu a bungi a mushinga. (Bala Nsumuinu 30:26.) Katu anu bu kalulu, kadi koku kadi ne matshi mîpi mavungamane ne tukolo tuipi. Kanyama aka katu katamba kusombela mu mabue. Lumonu lutue ludiku nalu ludi lukambuluisha bua kudilama. Katu kasungula bua kusomba muaba udi binina ne mabue bua kudilama kudi nyama ya lonji. Tunyama etu tutu tusomba anu mu tshisumbu bua kulamangana ne kukuatshishangana luya mu tshikondo tshia mashika. *

12, 13. Mmalu kayi atudi tulongela kudi kanyama ka nsenji?

12 Ntshinyi tshitudi mua kulongela kudi nsenji? Tshia kumpala, kabitu bipepele bua kukuata nsenji to. Lumonu luaku lutue ludi lukambuluisha bua kumona nyama ya lonji kule ne katu kashala pabuipi ne buina ne mabue bua kudilama. Biamuomumue, tudi ne bua kuikala badimuke bua kujingulula njiwu idi mu bulongolodi bua Satana. Mupostolo Petelo wakabela bena Kristo ne: ‘Nuikale bapole, nutabale; muena lukuna wenu Diabolo mene, udi wendakana bu nyama wa ntambue udi ukungula, ukeba bantu ba kudiaye.’ (1 Pet. 5:8) Pavua Yezu pa buloba, uvua ne budimu bua bungi bua kujingulula mateyi onso avua Satana umuela bua kunyanga muoyo wende mutoke. (Mat. 4:1-11) Mmushile bayidi bende tshilejilu tshimpe tshitambe.

13 Bua tuetu kushala badimuke, tudi ne bua kuanyisha malu onso adi Yehowa mulongolole bua kutulama. Katuena ne bua kulengulula dilonga dia Dîyi dia Nzambi ne dibuela mu bisangilu to. (Luka 4:4; Eb. 10:24, 25) Pashishe anu mutu nsenji isomba pamue, tuetu petu tudi ne bua kusomba pamue ne bena Kristo netu bua ‘kusambangana munkatshi muetu.’ (Lomo 1:12) Patudi tulonda malu adi Yehowa mulongolole bua kutulama tudi tuleja mutudi tuitaba tshivua Davidi mufunde ne: ‘Yehowa udi dibue dianyi, musoko wanyi wa ngumbu ya mvita, ne musungidi wanyi. Udi Nzambi wanyi, dibue dianyi mundi nnyemenamu.’​—Mus. 18:2.

Tunanukile mu buluishi

14. Nansha mudi mpasu wa mukumbi umue kayi mua kuenza buôwa, netuambe tshinyi bua tshisumbu tshiayi?

14 Mpasu ya mikumbi idi payi mua kutulongesha. Mpasu umue udi mua kuikala ne santimetre itanu kena mua kuenza buôwa to, kadi idi ikuatshisha buôwa padiyi ilua bisumbu. (Bala Nsumuinu 30:27.) Mpasu eyi idi mua kumungutula biakudia bia budimi bujima bukadibu pa kunowa mu mupodi wa dîsu. Bible udi ufuanyikija tshiona tshia bisumbu bia mpasu bu mudi ya mikumbi ne tshia makalu a mvita ne tshia mudilu mukole udi wosha bisonsa ne bikolakola bidi bishala mu madimi. (Yoe. 2:3, 5) Bantu batu batemesha midilu bua kuimanyika bisumbu bia mikumbi, kadi kayitu ne tshidiyi iyenzela to. Bua tshinyi? Mpasu idi yenda ifua itu ijima mudilu au ne mikuabu itungunuka ne luendu luayi. Nansha mudiyi kayiyi ne mfumu anyi mulombodi wayi, itu yenza malu anu bu tshiluilu tshia basalayi tshilongolola bimpe ne kakutu tshidi mua kuyimanyika to. *​—Yoe. 2:25.

15, 16. Bamanyishi ba Bukalenge mbafuane mikumbi ku tshinyi?

15 Muprofete Yoele wakafuanyikija mudimu wa basadidi ba Yehowa ne tshitu mikumbi yenza. Wakafunda ne: ‘Idi inyema lukasa bu bena bukitu; idi ibanda lumbu lua musoko bu bena mvita. Mukumbi ne mukumbi udi uya anu mu njila wawu, ne kayena ipambuka mu njila. Kayena isakilangana, mukumbi ne mukumbi udi uya mu njila wawu. Idi ipita bintu bionso bidi bantu bakeba kuyikanda nabi, kayena itapibua.’​—Yoe. 2:7, 8.

16 Mulayi eu udi uleja bushuwa tshidi bamanyishi ba Bukalenge bua Nzambi benza lelu. Kakuena buluishi nansha bumue budi buenze bu “lumbu” budi mua kubapangisha bua kuyisha. Kadi badi bidikija Yezu wakatungunuka anu ne kuenza disua dia Nzambi nansha muvua bantu ba bungi bamulengulula. (Yesh. 53:3) Ntshia bushuwa ne: bakuabu bena Kristo mbafue bua ditabuja diabu. Kadi mudimu wa kuyisha mmutungunuke ne bamanyishi ba Bukalenge badi anu benda bavula. Misangu ya bungi buluishi butu buambuluisha bua kufikisha lumu luimpe kudi bantu bavua kabayi mua kulumvua. (Bien. 8:1, 4) Udiku pebe utungunuka ne kuenza mudimu wa kuyisha anu bu mikumbi nansha padi bantu bakulengulula anyi bakuluisha anyi?​—Eb. 10:39.

‘Tulamate malu adi mimpe’

17. Bua tshinyi tukasa tua musodi tudi tulamata nansha ku bintu bia busenu?

17 Musodi udi ne bukole bua kulamata ku bimanu kauyi ukuluka to. (Bala Nsumuinu 30:28.) Bena sianse badi bakema bua mudi musodi ufika ku dilandala ku bimanu anyi mu malata kauyi ukuluka to. Ntshinyi tshidi tshiwambuluisha? Kautu ne budimbu mu tukasa tuawu to. Kadi kakasa ka musodi konso kadi ne tuntu tuenze bu mabamba tupite pa tshinunu. Ka dibamba konso kadi ne tu miosa nkama ne nkama tudi tuambuluisha musodi bua kulamata ku bintu, too ku mmuenu. Bena sianse badi bakema bikole bua malu adi musodi wenza ne bamba ne: bobu benze bintu bifuanangane ne tukasa tua musodi, bidi mua kuambuluisha bua kulamakaja bintu bikole menemene. *

18. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kushala ‘balamate malu adi mimpe’?

18 Ntshinyi tshidi musodi utulongesha? Bible udi utubela ne: “Nukine malu adi mabi; nulamate malu adi mimpe.” (Lomo 12:9) Malu mabi adi mu bulongolodi bua Satana ebu adi mua kutupangisha bua kushala balamate ku mikenji ya Nzambi. Tshilejilu, kusomba ne bantu badi kabayi balonda mikenji ya Nzambi mu tulasa, ku mudimu anyi miaba mikuabu kudi mua kutekesha dipangadika dietu dia kuenza malu mimpe. Katuitabi bua bualu ebu butuenzekele nansha. Dîyi dia Nzambi didi ditubela ne: ‘Kuikadi muena meji ku mêsu kuebe wewe.’ (Nsu. 3:7) Kadi londa mubelu muimpe uvua Mose mupeshe tshisamba tshia Nzambi kale eu: “Nutshine Yehowa Nzambi wenu, numuenzele mudimu, nulamate kudiye.” (Dut. 10:20) Patudi tulamata Yehowa, tudi tuidikija Yezu bualu Bible udi wamba bua bualu buende ne: ‘Wakasua malu makane ne udi ne malu mabi tshiji.’​—Eb. 1:9.

Tshitudi tulongela ku bufuki

19. (a) Nngikadilu kayi ya Yehowa iudi umona mu bintu bidiye mufuke? (b) Meji a kudi Nzambi adi atuambuluisha ku tshinyi?

19 Anu mutudi balonge, bintu bidi Yehowa mufuke bidi bileja ngikadilu yende ne bidi bitulongesha malu a bungi a mushinga. Patudi tubikonkonona bikole, bidi bitukemesha bikole bua meji a Yehowa. Kuteya ntema ku meji adi afumina kudi Nzambi nekutupeteshe disanka dia bungi ne nekutulame mu matuku atshilualua. (Muam. 7:12) Bushuwa, netudimuene mudi mêyi adi mu Nsumuinu 3:13, 18 aa malelela. Adi amba ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi usangana meji, ne kudi muntu udi upeta dijingulula dia mianda. Adi mutshi wa muoyo kudi badi baakuata mu bianza; bonso badi baakuata bikole badi ne disanka.’

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Nebikale bimpe bua bana kubalabu mikanda idibu baledile kuinshi kua bikoso bidi bilonda ebi bua kumonabu mua kuleja malu adibu bapetamu patualonga tshiena-bualu etshi mu tshisumbu.

^ tshik. 8 Bua malu makuabu adi atangila ntandebua, bala Réveillez-vous! wa dia 22 Luabanya 1997, dibeji dia 31 ne wa dia 22 Lumungulu 2002, dibeji dia 31.

^ tshik. 11 Bua malu makuabu adi atangila nsenji, bala Réveillez-vous! wa dia 8 Kabitende 1990, dibeji dia 15-16.

^ tshik. 14 Bua malu makuabu adi atangila mpasu ya mikumbi, bala Réveillez-vous! wa dia 8 Luishi 1977, dibeji dia 11.

^ tshik. 17 Bua malu makuabu adi atangila musodi, bala Réveillez-vous! wa Tshisanga 2008, dibeji dia 26.

Udi muvuluke anyi?

Ntshinyi tshitudi tulongela kudi:

• tunkenene?

• nsenji?

• mikumbi?

• musodi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Utuku pebe ne tshisumi bu ntandebua anyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 17]

Nsenji itu isomba pamue bua kulamangana. Ke muutu wenza pebe anyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Bamanyishi ba Bukalenge badi bananukila anu bu mikumbi

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Bena Kristo badi balamata malu mimpe anu mutu musodi ulamata ku bintu

[Mêyi a dianyisha]

Stockbyte/​Getty Images