Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛhe Ni Nyɔŋmɔ Kɛha Mose Kpeteŋkpele Lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛhe Ni Nyɔŋmɔ Kɛha Mose Kpeteŋkpele Lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛhe Ni Nyɔŋmɔ Kɛha Mose Kpeteŋkpele Lɛ

“[Yehowa], nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, aaatee gbalɔ ko ni tamɔ mi shi kɛaajɛ nyɛnyɛmimɛi lɛ ateŋ aha nyɛ; nyɛboa lɛ toi.”—BƆF. 3:22.

1. Te Yesu Kristo ená adesai ayinɔsane nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

AFII akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, afɔ gbekɛ nuu ko, ni no ha ŋwɛi bɔfoi asafo kpele ko jie Nyɔŋmɔ yi yɛ ŋwɛi, ni amɛha tookwɛlɔi komɛi hu nu miishɛɛ sane nɛɛ he. (Luka 2:8-14) Afii 30 sɛɛ lɛ, gbekɛ nɛɛ bada kɛtsɔ onukpa, ni eje sɔɔmɔ nitsumɔ ko ni he afii etɛ kɛ fã pɛ, shi etsake adesai ayinɔsane lɛ shishi. Enɛ tsirɛ yinɔsaneŋmalɔ ko ni ale lɛ waa ni hi shi yɛ afi 1800 afii lɛ amli ni atsɛɔ lɛ Philip Schaff lɛ ni eŋma yɛ oblanyo nɛɛ he akɛ: “Eŋmaaa wolo ko, shi etsirɛ mɛi ni amɛŋmala woji, eha mɛi ná saneyitsei kɛha shiɛmɔ wiemɔi, wiemɔi ni ahaa yɛ maŋ, sanegbai, woji aŋmalamɔ, nitɛŋmɔi, kɛ yijiemɔ lalai afoo, fe adesai babaoo ni efee gbɛi ni hi shi yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nakai oblanyo ni sa kadimɔ waa lɛ ji Yesu Kristo.

2. Mɛni bɔfo Yohane wie yɛ Yesu kɛ E-sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he?

2 Bɔfo Yohane ŋma Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he sane, ni beni emuɔ naa lɛ ekɛɛ akɛ: “Shi nii krokomɛi pii hu yɛ ni Yesu fee, ni kɛji akɛɛ aaaŋma fɛɛ ekomekome lɛ, misusuɔ akɛ je lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ woji ni kulɛ aaaŋma lɛ ato.” (Yoh. 21:25) Yohane le akɛ nibii fɛɛ ni Yesu wie ni efee yɛ afii etɛ kɛ fã lɛ mli lɛ ahe saji bibioo ko pɛ ebaanyɛ eŋma. Fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii ni Yohane ŋmala yɛ e-Sanekpakpa lɛ mli lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ waa.

3. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná shishinumɔ ni mli kwɔ yɛ gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha Yesu lɛ he lɛ?

3 Yɛ Sanekpakpai ejwɛ ni he hiaa lɛ amli amaniɛbɔi lɛ asɛɛ lɛ, Biblia mli amaniɛbɔi krokomɛi hu yɛ ni wieɔ Yesu shihilɛ he saji ni wajeɔ mɔ hemɔkɛyeli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia mli amaniɛbɔi ni kɔɔ hii anɔkwafoi komɛi ni hi shi dani Yesu ba lɛ ahe lɛ haa wɔnáa shishinumɔ ni mli kwɔ yɛ gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha Yesu lɛ he. Nyɛhaa wɔsusua amaniɛbɔi nɛɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

Nyɔŋmɔ Gbɔmɛi ni Fee Kristo lɛ He Mfoniri

4, 5. Namɛi fee Yesu he mfoniri, ni yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

4 Yohane kɛ Sanekpakpa ŋmalɔi krokomɛi etɛ lɛ tsɔɔ akɛ, Mose, David, kɛ Salomo ji hii ni fee Yesu ni ji Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ lɛ Mu ni ebaawo lɛ Maŋtsɛ wɔsɛɛ lɛ he mfoniri. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsuji nɛɛ ni hi shi yɛ blema lɛ anifeemɔi fee Yesu he mfoniri, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amaniɛbɔi nɛɛ amli?

5 Yɛ ekukufoo mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Mose tsu nii akɛ gbalɔ, mlidamɔlɔ, kɛ kpɔ̃lɔ. Nakai nitsumɔi nɔŋŋ Yesu hu tsu. David ji tookwɛlɔ kɛ maŋtsɛ ni ye Israel henyɛlɔi anɔ kunim. Tookwɛlɔ kɛ maŋtsɛ ni yeɔ kunim ji Yesu hu. (Ezek. 37:24, 25) Beni Salomo yeɔ anɔkwa lɛ, ehi shi akɛ maŋtsɛ nilelɔ, ni Israelbii lɛ ná toiŋjɔlɛ yɛ enɔyeli lɛ shishi. (1 Maŋ. 4:25, 29) Nilelɔ kpele ji Yesu hu, ni atsɛɔ lɛ akɛ “Hejɔlɛ lumɔ.” (Yes. 9:6) Eyɛ faŋŋ akɛ, gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha Kristo Yesu lɛ tamɔ hii ni hi shi yɛ blema nɛɛ anɔ lɛ, shi enɔ lɛ fe amɛnɔ lɛ kwraa. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ Yesu atoa Mose he ni wɔkwɛa bɔ ni nii ni akɛtoɔ nii ahe nɛɛ baaye abua wɔ koni wɔyɔse gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha Yesu lɛ jogbaŋŋ.

Mose Fee Yesu He Mfoniri

6. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Petro tsɔɔ mli akɛ esa akɛ abo Yesu toi?

6 Yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, bɔfo Petro tsɛ gbalɛ ko ni Mose gba ni ba mli yɛ Yesu Kristo nɔ lɛ yisɛɛ. No mli lɛ, Petro damɔ Yudafoi asafo ko hiɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ. Beni Petro kɛ Yohane tsa nuu ko ni ji obubuafo kɛjɛ enyɛ musuŋ ni balaa nii lɛ, mɛi lɛ ‘ahe jɔ̃ amɛhe’ ni amɛjo foi koni amɛyakwɛ nɔ ni eba lɛ. Petro tsɔɔ mli akɛ, Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni miitsu nii kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ lɛ nɔ atsɔ afee naakpɛɛ nii nɛɛ. No sɛɛ lɛ, etsɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ ayisɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ Mose kɛɛ tsɛmɛi lɛ akɛ: ‘[Yehowa], nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, aaatee gbalɔ ko ni tamɔ mi shi kɛaajɛ nyɛnyɛmimɛi lɛ ateŋ aha nyɛ; nyɛboa lɛ toi yɛ nibii fɛɛ ni eeewie etsɔɔ nyɛ lɛ mli.’”—Bɔf. 3:11, 22, 23; nyɛkanea 5 Mose 18:15, 18, 19.

7. Mɛni hewɔ Petro toibolɔi lɛ baanyɛ anu ewiemɔi ni kɔɔ gbalɔ ko ni nɔ kwɔ fe Mose he lɛ shishi lɛ?

7 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Petro toibolɔi lɛ le Mose wiemɔi nɛɛ jogbaŋŋ. Ákɛ Yudafoi lɛ, amɛbu Mose waa. (5 Mose 34:10) Amɛkɛ miishɛɛ kpa gbalɔ ni nɔ kwɔ fe Mose lɛ baa lɛ gbɛ. Jeee akɛ nakai gbalɔ lɛ baafee mesia ko, mɔ ko ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu kɛkɛ taakɛ Mose ji lɛ, shi moŋ ebaafee Mesia diɛŋtsɛ, ni ji “Kristo mɔ ni [Yehowa] Nyɔŋmɔ ehala lɛ” lɛ.—Luka 23:35; Heb. 11:26.

Bɔ ni Yesu Tamɔ Mose

8. Mɛɛ nibii ni tee nɔ yɛ Mose shihilɛ mli lɛ tamɔ Yesu nɔ̃ lɛ?

8 Yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ lɛ, Yesu shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ je Mose nɔ̃ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Mose kɛ Yesu fɛɛ ji abifabii lɛ, amɛjo gbele naa foi kɛjɛ nɔyelɔi ni yitseiaŋ wala adɛŋ. (2 Mose 1:22–2:10; Mat. 2:7-14) Kɛfata he lɛ, ‘atsɛ́ amɛ fɛɛ kɛjɛ Mizraim.’ Gbalɔ Hoshea kɛɛ akɛ: “Beni Israel ji gbekɛ lɛ, no mli misumɔ lɛ, ni Mizraim tɔ̃ɔ mitsɛ́ mibi lɛ kɛjɛ.” (Hosh. 11:1) Hoshea wiemɔi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa beni Mose ni ji hiɛnyiɛlɔ ni Nyɔŋmɔ hala lɛ lɛ nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛjɛ Mizraim lɛ nɔ. (2 Mose 4:22, 23; 12:29-37) Shi Hoshea wiemɔi lɛ kɔɔɔ nɔ ko ni ba yɛ blema lɛ pɛ he, shi ekɔɔ wɔsɛɛ nɔ̃ hu he. Ewiemɔi lɛ ji gbalɛ ni ba mli beni Yosef kɛ Maria kɛ Yesu ku amɛsɛɛ kɛjɛ Mizraim beni Maŋtsɛ Herode gbo lɛ sɛɛ lɛ.—Mat. 2:15, 19-23.

9. (a) Mɛɛ naakpɛɛ nii Mose kɛ Yesu fee? (b) Tsĩi nibii krokomɛi ni Yesu kɛtamɔ Mose lɛ atã. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 26 ni yitso ji  “Gbɛ̀i Krokomɛi Anɔ ni Yesu Tamɔ Mose” lɛ.)

9 Mose kɛ Yesu fɛɛ fee naakpɛɛ nii, ni no tsɔɔ akɛ amɛná Yehowa sɛɛfimɔ. Biblia lɛ mli amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ Mose ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni fee naakpɛɛ nii. (2 Mose 4:1-9) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mose kɛ nu fee naakpɛɛ nii beni efã Nilo faa lɛ kɛ ekpaakpoi lɛ ni etsɔ lá, eha Ŋshɔ Tsuru lɛ mli gba enyɔ, ni nu jɛ tɛsaa mli yɛ ŋa kpataa nɔ lɛ. (2 Mose 7:19-21; 14:21; 17:5-7) Yesu hu kɛ nu fee naakpɛɛ nii. Klɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii ni efee ji akɛ, eha nu tsɔ wein yɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi. (Yoh. 2:1-11) Sɛɛ mli lɛ, eha Galilea Ŋshɔ ni efee hamahama lɛ ŋmɛ dɛmm. Bei ko lɛ, enyiɛ nu hiɛ po! (Mat. 8:23-27; 14:23-25) Abaanyɛ ana nibii krokomɛi ni Mose kɛtamɔ Yesu ni ji Mose Kpeteŋkpele lɛ yɛ akrabatsa ni yɔɔ  baafa 26 lɛ.

Yɔsemɔ Kristo akɛ Gbalɔ

10. Mɛɛ nitsumɔi anɔkwa gbalɔi tsuɔ, ni mɛni hewɔ Mose ji anɔkwa gbalɔ lɛ?

10 Mɛi babaoo susuɔ akɛ gbalɔ ji mɔ ko ni tsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ, shi enɛ ji gbalɔ nitsumɔ lɛ fã ko kɛkɛ. Anɔkwa gbalɔ ji Yehowa naawielɔ, ni ejajeɔ “Nyɔŋmɔ niwuji lɛ.” (Bɔf. 2:11, 16, 17) Nibii ni etsuɔ akɛ gbalɔ lɛ ateŋ ekomɛi ji akɛ etswaa wɔsɛɛ saji ahe adafi, ejieɔ Yehowa yiŋtoi lɛ akpo, ni ejajeɔ Nyɔŋmɔ kojomɔi. Mose ji anɔkwa gbalɔ. Lɛ egba Haomɔi Nyɔŋma ni ba Mizraim nɔ lɛ ateŋ eko fɛɛ eko. Lɛ ekɛ Mla Kpaŋmɔ lɛ ha yɛ Sinai. Ni etsɔɔ maŋ lɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Kɛlɛ, gbalɔ ko ni nɔ kwɔ fe Mose yɛ ni baaba sɛɛ mli.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsu gbɛfaŋnɔ akɛ gbalɔ ni nɔ kwɔ fe Mose lɛ he nii?

11 Sɛɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, Zakaria tsu nii akɛ gbalɔ kɛjie Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni kɔɔ ebinuu Yohane he lɛ kpo. (Luka 1:76) Binuu nɛɛ batsɔ Yohane Baptisilɔ, mɔ ni tswa gbalɔ ni nɔ kwɔ fe Mose ni ji Yesu Kristo ni akɛ be kplaŋŋ ekpa lɛ gbɛ lɛ baa lɛ he adafi lɛ. (Yoh. 1:23-36) Ákɛ gbalɔ lɛ, Yesu gba kɛkɔ nibii pii ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie lɛ diɛŋtsɛ egbele he, etsɔɔ gbɛ nɔ ni ebaatsɔ egbo, he ni ebaagbo yɛ, kɛ mɛi ni baagbe lɛ. (Mat. 20:17-19) Yesu gba hu akɛ, abaakpata Yerusalem kɛ esɔlemɔwe lɛ hiɛ, ni enɛ fee etoibolɔi lɛ naakpɛɛ. (Mar. 13:1, 2) Egbalɛi lɛ kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe.—Mat. 24:3-41.

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu to jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi? (b) Mɛni hewɔ wɔnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ŋmɛnɛ?

12 Kɛfata gbalɔ ni Yesu ji lɛ he lɛ, eji shiɛlɔ kɛ tsɔɔlɔ hu. Eshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni mɔ ko mɔ ko bɛ ni wie kɛ ekãa babaoo tamɔ lɛ. (Luka 4:16-21, 43) Mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ yɛ nitsɔɔmɔ gbɛfaŋ. Mɛi ni bo lɛ toi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɛ akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai dã.” (Yoh. 7:46) Yesu kɛ ekãa shiɛ sanekpakpa lɛ, ni ewo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ koni amɛkɛ ekãa ni tamɔ nakai nɔŋŋ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ. No hewɔ lɛ, lɛ eto jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ lɛ shishi. (Mat. 28:18-20; Bɔf. 5:42) Nyɛsɛɛ afi lɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi aaafee akpekpei kpawo sɔŋŋ kɛ ŋmɛlɛtswai aaafee 1,500,000,000 shiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni amɛtsɔɔ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ Biblia mli anɔkwalei. Ani okɛ ohe woɔ nitsumɔ nɛɛ mli kɛmɔɔ shi?

13. Mɛni baaye abua wɔ koni ‘wɔshi kpe’?

13 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa ha gbalɛ akɛ ebaatee gbalɔ ko ni tamɔ Mose shi lɛ ba mli. Te enɛ he nilee ni oná lɛ náa onɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ? Ani ehaa onáa hekɛnɔfɔɔ ni mli wa waa akɛ Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ wɔsɛɛ be ni kã wɔhiɛ kpaakpa lɛ he lɛ baaba mli? Hɛɛ, kɛ́ wɔjwɛŋ nɔkwɛmɔnɔ ni Mose Kpeteŋkpele lɛ fee lɛ nɔ lɛ, etsirɛɔ wɔ koni ‘wɔshi kpe ni wɔhiɛ akã shi’ yɛ nɔ ni etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baafee lɛ he.—1 Tes. 5:2, 6.

Buu Kristo akɛ Teŋdamɔlɔ

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose tsu nii akɛ teŋdamɔlɔ kɛha Israelbii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ?

14 Yesu fee teŋdamɔlɔ taakɛ Mose hu fee lɛ. Teŋdamɔlɔ nitsumɔ ji ni eha kui enyɔ afee ekome. Beni Yehowa kɛ Israelbii lɛ fee Mla kpaŋmɔ lɛ, ekɛ Mose tsu nii akɛ teŋdamɔlɔ. Kɛ́ Yakob bii lɛ ye Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ lɛ, amɛbaaya nɔ amɛfee Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ nɔ̃, esafo. (2 Mose 19:3-8) Nakai kpaŋmɔ lɛ tee nɔ etsu nii kɛjɛ afi 1513 D.Ŋ.B. kɛyashi klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ji teŋdamɔlɔ ni nɔ bɛ?

15 Yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, Yehowa kɛ Israel hee, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” ni batsɔ jeŋ fɛɛ asafo ni emlibii ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, fee kpaŋmɔ ni hi fe tsutsu nɔ̃ lɛ. (Gal. 6:16) Nyɔŋmɔ ŋmala Mlai ni yɔɔ kpaŋmɔ ni akɛ Mose tsu nii yɛ mli akɛ teŋdamɔlɔ lɛ ekomɛi yɛ tɛ nɔ, shi kpaŋmɔ ni akɛ Yesu tsu nii yɛ mli akɛ teŋdamɔlɔ lɛ nɔ kwɔ kwraa fe enɛ. Nyɔŋmɔ ŋmalaa kpaŋmɔ nɛɛ mli mlai lɛ yɛ gbɔmɛi atsuii anɔ. (Nyɛkanea 1 Timoteo 2:5; Hebribii 8:10.) No hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” ji Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ nɔ̃, “jeŋmaŋ ko ní woɔ” Mesia Maŋtsɛyeli lɛ “yibii.” (Mat. 21:43) Nyɔŋmɔ Israel lɛ mlibii lɛ ji mɛi ni akɛfee kpaŋmɔ hee lɛ. Kɛlɛ, jeee amɛ pɛ amɛnáa he sɛɛ. Mɛi akpekpei abɔ, ni mɛi ni amrɔ nɛɛ amɛwɔ yɛ gbele mli lɛ ateŋ mɛi babaoo po fata he lɛ, baaná naanɔ jɔɔmɔ yɛ kpaŋmɔ ni nɔ bɛ nɛɛ hewɔ.

Buu Kristo akɛ Kpɔ̃lɔ

16. (a) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yehowa kɛ Mose tsu nii kɛkpɔ̃ Israel maŋ lɛ? (b) Taakɛ 2 Mose 14:13 lɛ tsɔɔ lɛ, namɔ ji yiwalaheremɔ lɛ Jɛɛhe?

16 Yɛ naagbee gbɛkɛ dani Israelbii lɛ shi Mizraim lɛ, amɛshwiei lɛ ateŋ mɛi komɛi yaje oshara wulu ko mli. No mli lɛ, etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baaha ŋwɛi bɔfo ko akpa Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ kɛho, ni egbe kromɔbii fɛɛ. Yehowa kɛɛ Mose akɛ, ebaahere Israel kromɔbii fɛɛ ayiwala, shi ja amɛŋɔ Hehoo toobi lɛ lá lɛ eko amɛdiki amɛshinaatsei lɛ kɛ shinaatsei lɛ ayiteŋ nɔ̃ lɛ ahe dã. (2 Mose 12:1-13, 21-23) Ni amɛfee nakai. Sɛɛ mli lɛ, maŋ muu lɛ fɛɛ yaje oshara kpele mli. Amɛyaka yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa be mli ni Mizraim ta shwiilii lɛ tiuɔ amɛ lɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, Yehowa tsɔ Mose, mɔ ni ha ŋshɔ lɛ mli gba enyɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ nɔ ekpɔ̃ amɛ.—2 Mose 14:13, 21.

17, 18. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yesu ji kpɔ̃lɔ ni nɔ kwɔ fe Mose?

17 Eyɛ mli akɛ, kpɔ̃mɔ nifeemɔi nɛɛ dara moŋ, shi kpɔ̃mɔ ni Yehowa tsɔ Yesu nɔ ekɛha lɛ da kwraa fe nomɛi. Yesu nɔ abaatsɔ akpɔ̃ adesai ni feɔ toiboo lɛ kɛjɛ esha nyɔŋyeli shishi. (Rom. 5:12, 18) Ni nakai kpɔ̃mɔ lɛ ji “naanɔ kpɔ̃mɔ.” (Heb. 9:11, 12) Gbɛi Yesu lɛ shishi ji, “Yehowa Ji Yiwalaheremɔ.” Jeee akɛ Yesu ni ji wɔ-Kpɔ̃lɔ loo Yiwalaherelɔ lɛ jieɔ wɔ kɛjɛɔ wɔtsutsu eshai amli kɛkɛ, shi moŋ egbeleɔ gbɛ hu kɛhaa wɔ koni wɔná wɔsɛɛ shihilɛ kpakpa. Yesu here esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni Nyɔŋmɔ mlifu akahi amɛnɔ, ni eha amɛná amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpãa ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛtsɔ kpɔ̃mɔ ni ekpɔ̃ amɛ kɛjɛ esha nyɔŋyeli shishi lɛ nɔ.—Mat. 1:21.

18 Sɛɛnamɔi ni baajɛ kpɔ̃mɔ ni Yesu kpɔ̃ɔ wɔ kɛjɛɔ esha mli kɛba lɛ ekomɛi ji akɛ, yɛ be ni sa mli lɛ ebaaha wɔye wɔhe kwraa kɛjɛ esha dɛŋ nyɔmɔwoo ni ehiii ni ji hela kɛ gbele lɛ mli. Bɔni afee ni ofee nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ lɛ, susumɔ nɔ ni ba beni Yesu tee nuu ko ni atsɛɔ lɛ Yairo lɛ shĩa lɛ he okwɛ. No mli lɛ Yairo biyoo ni eye afii 12 lɛ egbo. Yesu wo Yairo hewalɛ akɛ: “Kaashe gbeyei; hemɔ oye kɛkɛ, ni eyi aaaná wala!” (Luka 8:41, 42, 49, 50) Taakɛ Yesu wie lɛ, gbekɛ yoo ni egbo lɛ te shi lɛɛlɛŋ! Ani obaanyɛ ofee miishɛɛ ni efɔlɔi ná lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ? No lɛ, obaanyɛ ofee miishɛɛ kpele ni wɔbaaná be mli ni “mɛi fɛɛ ni yɔɔ [kaimɔ] gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu [Yesu gbee], ni amɛaaje kpo” yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ. (Yoh. 5:28, 29) Lɛɛlɛŋ, Yesu ji Yiwalaherelɔ, wɔ-Kpɔ̃lɔ!—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 5:31; Tito 1:4; Kpoj. 7:10.

19, 20. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛfaŋnɔ ni Yesu tsuɔ akɛ Mose Kpeteŋkpele lɛ nɔ ni wɔɔjwɛŋ lɛ náa wɔnɔ hewalɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Le ni wɔle akɛ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi koni amɛná Yesu yiwalaheremɔ nifeemɔi lɛ ahe sɛɛ lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Yes. 61:1-3) Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔjwɛŋ gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha Yesu akɛ Mose Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ, ebaaha hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ akɛ ebaakpɔ̃ esɛɛnyiɛlɔi beni eba koni ebatsu kojomɔ ni akojo efɔŋfeelɔi lɛ ahe nii lɛ mli awa waa.—Mat. 25:31-34, 41, 46; Kpoj. 7:9, 14.

20 Hɛɛ, Yesu ji Mose Kpeteŋkpele lɛ. Efee naakpɛɛ nibii pii ni Mose nyɛɛɛ afee. Yesu wiemɔi ni ewie akɛ gbalɔ kɛ enifeemɔi akɛ teŋdamɔlɔ lɛ saa adesai aweku muu lɛ fɛɛ he. Ákɛ Kpɔ̃lɔ lɛ, Yesu baaha adesai ni feɔ toiboo lɛ aná naanɔ yiwalaheremɔ, shi jeee be kukuoo mli nɔ. Kɛlɛ, nibii babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yesu he kɛjɛ hii anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ aŋɔɔ. Wɔbaasusu bɔ ni eji David Kpeteŋkpele kɛ Salomo Kpeteŋkpele lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu nɔ kwɔ fe Mose akɛ

• gbalɔ?

• teŋdamɔlɔ?

• kpɔ̃lɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

  Gbɛ̀i Krokomɛi Anɔ Ni Yesu Tamɔ Mose

□ Amɛ fɛɛ amɛŋmɛɛ gbɛhe wulu ni amɛyɔɔ lɛ he bɔni afee ni amɛsɔmɔ Yehowa kɛ ewebii lɛ.—2 Kor. 8:9; Fil. 2:5-8; Heb. 11:24-26.

□ Amɛ fɛɛ amɛsɔmɔ akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu loo ‘kristoi.’—Mar. 14:61, 62; Yoh. 4:25, 26; Heb. 11:26.

□ Amɛ fɛɛ amɛba yɛ Yehowa gbɛi amli.—2 Mose 3:13-16; Yoh. 5:43; 17:4, 6, 26.

□ Amɛ fɛɛ amɛhe jɔ.—4 Mose 12:3; Mat. 11:28-30.

□ Akɛ Mose tsu nii kɛlɛ mɛi babaoo. Yesu ji wala aboloo ni akɛlɛɔ mɛi babaoo.—2 Mose 16:12; Yoh. 6:48-51.

□ Amɛ fɛɛ amɛsɔmɔ akɛ kojolɔi kɛ mlawolɔi.—2 Mose 18:13; Mal. 3:22; Yoh. 5:22, 23; 15:10.

□ Ahala amɛ fɛɛ ato Nyɔŋmɔ we lɛ nɔ.—4 Mose 12:7; Heb. 3:2-6.

□ Atsɛ́ amɛ fɛɛ akɛ Yehowa odasefoi anɔkwafoi.—Heb. 11:24-29; 12:1; Kpoj. 1:5.

□ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni ŋɔ Mose kɛ Yesu gbɔmɔtsei lɛ beni amɛgboi lɛ.—5 Mose 34:5, 6; Luka 24:1-3; Bɔf. 2:31; 1 Kor. 15:50; Yuda 9.