Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tumanye ne: Yezu udi Mose munene

Tumanye ne: Yezu udi Mose munene

Tumanye ne: Yezu udi Mose munene

‘Mukalenge Nzambi neanubishile muprofete wa munkatshi mua bana benu, bu muakambishaye meme; nenutumikile mêyi ende.’​—BIEN. 3:22.

1. Mmushindu kayi udi Yezu mushintulule malu a bantu?

KUKADI bidimu bitue ku binunu bibidi, diledibua dia muana wa balume mukuabu diakasaka banjelu binunu ne binunu bua kutumbisha Nzambi mu diulu, ne bamue balami ba mikoko bavua babumvue. (Luka 2:8-14) Bidimu makumi asatu pashishe, muana eu Yezu ukavua mukole wakatuadija mudimu wa kuyisha wakenzaye bidimu bisatu ne tshitupa kadi mudimu au wakashintulula malu a bantu bikole. Mufundi wa malu a kale Philip Schaff wakamba bua nsongalume au ne: “Kavua mufunde bualu nansha bumue to, kadi malu akenzaye ne akambaye mmasake bantu ba bungi bua kufunda mikanda, miyuki, misambu, kuzola ne kufumba bintu bia bungi. Bualu ebu budi buleja ne: uvua ne mushinga wa bungi mu malu a bantu.”

2. Mupostolo Yone wakamba tshinyi bua Yezu ne bua mudimu wende?

2 Mupostolo Yone wakafunda malu avua Yezu muenze mu mudimu wende wa kuyisha ne wakamba ku ndekelu ne: ‘Malu makuabu a bungi adiku kabidi akenza Yezu; biaafundabu onso, ndi ngamba ne: Buloba bujima mene kabuena bukumbana miaba ya kuteka mikanda yafundabu.’ (Yone 21:25) Yone uvua mumanye ne: uvua mua kufunda anu tshitupa tshia malu avua Yezu muambe ne muenze munkatshi mua bidimu bisatu ne tshitupa abi. Tshibidi, malu adi Yone mufunde mu mukanda wende adi ne mushinga wa bungi.

3. Mmushindu kayi utudi mua kufika ku diumvua bimpe mudimu udi nawu Yezu mu malu adi Nzambi mulongolole?

3 Pakumbusha mikanda inayi idi yakula bua mudimu wa Yezu, kudi mvese mikuabu ya mu Bible idi ituambila malu ende makuabu adi akolesha ditabuja dietu. Tshilejilu, miyuki ya bamue bantu ba lulamatu bavua ne muoyo kumpala kua Yezu idi ne malu adi atuambuluisha bua kumvua bimpe mudimu udi nawu Yezu mu malu adi Nzambi mulongolole. Tuakulayi bua bamue ba kudibu.

Bantu ba lulamatu bavua baleja mudimu wa Kristo

4, 5. Mbanganyi bavua badianjile kuleja mudimu wa Yezu, ne mmushindu kayi?

4 Yone ne bantu bakuabu basatu bavua bafunde malu a Yezu badi baleja ne: Mose, Davidi ne Solomo bavua badianjile kuleja mudi Yezu muikale muela manyi wa Nzambi ne Mukalenge udiye musungule. Mmu mushindu kayi muvua bantu aba badianjile kuleja mudimu wa Yezu ne ntshinyi tshitudi mua kulongela kudibu?

5 Mu tshikoso, Bible udi uleja ne: Mose uvua muprofete, mutuangaji ne musungidi. Yezu pende mmuprofete, mutuangaji ne musungidi. Davidi uvua mulami wa mikoko ne mukalenge uvua mutshimune baluishi ba bena Isalele. Yezu pende mmulami ne mukalenge udi utshimuna. (Yeh. 37:24, 25) Patshivua Solomo mulamate Nzambi uvua mukalenge wa meji ne bena Isalele bavua ne disanka ne ditalala mu bukokeshi buende. (1 Bak. 4:25, 29) Yezu pende udi ne meji mapite bungi ne Bible udi umubikila ne: ‘Mukalenge wa Ditalala.’ (Yesh. 9:6) Nunku, mudimu wa Kristo Yezu mmufuanangane ne wa bantu abu, kadi Yezu udi ne mudimu mutambe bunene mu malu adi Nzambi mulongolole. Tuanji kufuanyikija Yezu ne Mose ne tumone mudi difuanyikija edi dituambuluisha bua kuanyisha mudimu munene udi nawu Yezu mu malu adi Nzambi mulongolole.

Mose uvua uleja tshikala Yezu

6. Ntshinyi tshivua mupostolo Petelo muambe bua kuleja mushinga wa kuteleja Yezu?

6 Matuku makese panyima pa Pentekoste wa mu 33, mupostolo Petelo wakakula bua mulayi wa Mose uvua mukumbanyine Yezu Kristo. Petelo uvua wakula kumpala kua tshisumbu tshia bena Yuda bavua balue kutendelela ku ntempelo. Bantu abu ‘bakatamba kukema’ pavua Petelo ne Yone bondope muntu uvua muledibue tshibombo, ne bonso bakajinga kumanya tshivua tshienzeke. Petelo wakabambila ne: Yehowa ke uvua muenze tshishima atshi ku bukole bua nyuma muimpe mu dîna dia Yezu Kristo. Pashishe wakatela mvese kampanda wa mu mifundu ya tshiena Ebelu wamba ne: ‘Mose mene wakamba ne: Mukalenge Nzambi neanubishile muprofete wa munkatshi mua bana benu, bu muakambishaye meme; nenutumikile mêyi ende onso anuambilaye.’​—Bien. 3:11, 22, 23; bala Dutelonome 18:15, 18, 19.

7. Bua tshinyi bena Yuda bavua bateleja Petelo bakumvua bimpe pakakulaye bua muprofete munene mupite Mose?

7 Bena Yuda bavua Petelo wambila mêyi a Mose aa bavua baamanye bimpe. Bavua banemeka Mose bikole. (Dut. 34:10) Bavua bindile ne muoyo kulu kulu dilua dia muprofete munene mupite Mose. Muprofete au kavua ne bua kuikala anu muela manyi wa Nzambi bu Mose to, kadi uvua kabidi ne bua kuikala Masiya, ‘Kristo wa Nzambi musungula’ kudi Yehowa.​—Luka 23:35; Eb. 11:26.

Difuanangana didi pankatshi pa Yezu ne Mose

8. Mmu amue malu kayi mudi Yezu ne Mose bafuanangane?

8 Nsombelu wa Yezu pa buloba uvua mufuanangane mu amue malu ne wa Mose. Tshilejilu, Mose ne Yezu bakapanduka ku buana pavua bamfumu ba tshikisu bakeba kubashipa. (Ekes. 1:22–2:10; Mat. 2:7-14) Nzambi ‘wakababikila bua kumukabu mu Ejipitu.’ Muprofete Hoshea wakamba ne: ‘Pakadi bena Isalele bana, ngakabananga, ne ngakabikila bana banyi bua kumukabu mu Ejipitu.’ (Hosh. 11:1) Hoshea uvua wakula bua tshikondo tshivua Nzambi mupatule bena Isalele mu Ejipitu ku bulombodi bua Mose. (Ekes. 4:22, 23; 12:29-37) Hoshea kavua wakula anu bua bualu bukavua buenzeke to, kadi uvua wakula kabidi bua bualu buvua ne bua kulua kuenzeka pavua Yosefe ne Mariya ne bua kumbuka mu Ejipitu ne Yezu panyima pa lufu lua Mukalenge Helode.​—Mat. 2:15, 19-23.

9. (a) Mbishima kayi bivua Mose ne Yezu benze? (b) Tela malu makuabu adi aleja mudi Yezu ne Mose bafuanangane. (Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne:  “Mishindu mikuabu idi Yezu ne Mose bafuanangane” kadi mu dibeji dia 26.)

9 Mose ne Yezu bakenza bishima bua kuleja ne: Yehowa uvua ubambuluisha. Mose ke muntu wa kumpala wakenza bishima. (Ekes. 4:1-9) Tshilejilu, wakenza bishima ne mâyi pavuaye mutumine mâyi a musulu wa Nile ne a bijibajiba bionso dîyi bua kuandamukawu mashi, wakabulula Mbuu Mukunze ne kupatula mâyi mu dibue mu tshipela. (Ekes. 7:19-21; 14:21; 17:5-7) Yezu pende wakenza bishima ne mâyi. Tshilejilu, mu tshishima tshiende tshia kumpala, wakakudimuna mâyi kuluawu mvinyo mu tshibilu tshia dibaka. (Yone 2:1-11) Wakabatamija mavuala a dijiba dia Galela. Musangu mukuabu wakendela pa mâyi. (Mat. 8:23-27; 14:23-25) Malu makuabu adi aleja difuanangana didi pankatshi pa Mose ne Yezu udi Mose munene adi mu  kazubu kadi mu dibeji dia 26.

Tuanyishe mudimu wa Kristo wa buprofete

10. Muprofete mulelela nganyi? Bua tshinyi Mose uvua muprofete mulelela?

10 Bantu ba bungi batu bela meji ne: muprofete mmuntu udi wamba malu atshilualua, pabi etshi tshidi anu tshitupa tshia mudimu wende. Muprofete mulelela mmuntu udi wakula mu dîna dia Yehowa ku bukole bua nyuma muimpe, udi umanyisha “mianda minene ya Nzambi.” (Bien. 2:11, 16, 17) Udi mua kuakula bua malu atshilualua, kumanyisha amue malu adi Yehowa mulongolole anyi kuambila bantu tshidi Nzambi mulongolole bua kubanyoka. Ke tshivua Mose muenze mu mudimu wende wa buprofete. Wakamanyisha bipupu dikumi biakakuata bena Ejipitu. Wakamanyisha bena Isalele tshipungidi tshia mikenji ku mukuna wa Sinai. Wakaleja kabidi tshisamba atshi tshivua disua dia Nzambi. Kadi muprofete uvua mutambe Mose uvua ne bua kulua.

11. Ntshinyi tshivua Yezu muenze bua kuleja ne: Uvua muprofete munene mupite Mose?

11 Bidimu bia bungi pashishe, Zakâya wakakula bu muprofete pakamanyishaye tshivua Nzambi mulongolole bua muanende Yone. (Luka 1:76) Muana au ke Yone Mubatiji wakamanyisha dilua dia Yezu Kristo udi muprofete mutambe Mose uvua bantu bindile. (Yone 1:23-36) Yezu wakamanyisha malu a bungi mu mudimu wende wa buprofete. Tshilejilu, wakakula bua lufu luende, kulejaye muvuaye ne bua kufua, muaba uvuaye ne bua kufuila ne bantu bavua ne bua kumushipa. (Mat. 20:17-19) Yezu wakakemesha kabidi bantu bavua bamuteleja pakakulaye bua dibutuka dia Yelushalema ne ntempelo wende. (Mâko 13:1, 2) Wakakula too ne bua malu avua ne bua kuenzeka tshikondo tshietu etshi.​—Mat. 24:3-41.

12. (a) Leja muvua Yezu mutuadije mudimu munene wa kuyisha udi wenzeka pa buloba bujima. (b) Bua tshinyi tudi tulonda tshilejilu tshia Yezu lelu?

12 Yezu uvua kabidi muyishi ne mulongeshi. Uvua uyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne kakuvua muntu uvua wakula ne dikima bu yeye to. (Luka 4:16-21, 43) Kakuvua muntu uvua ulongesha bu yeye to. Bantu bakuabu bavua bamuteleje bakamba ne: ‘Kakuakadi muntu kale too ne katataka wakakula bu mudi muntu eu wakula.’ (Yone 7:46) Yezu uvua uyisha lumu luimpe ne tshisumi ne wakasaka bayidi bende bua kuikala ne tshisumi tshia muomumue bua mudimu wa Bukalenge. Nunku yeye ke wakatuadija mudimu wa kuyisha ne kulongesha udi utungunuka too ne lelu eu. (Mat. 28:18-20; Bien. 5:42) Tshidimu tshishale etshi, bayidi ba Kristo batue ku miliyo muanda mutekete mbenze mêba matue ku 1 500 000 000 mu mudimu wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne wa kulongesha bantu Bible. Udiku pebe wenza mudimu eu ne muoyo mujima anyi?

13. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala ‘batabale’?

13 Katuena mua kuela mpata ne: Yehowa mmukumbaje mulayi wende wa kutuma muprofete mufuane Mose to. Bualu ebu budi bukuenzela tshinyi? Budiku bukujadikila ne: milayi idi yakula bua matuku atshilualua neyikumbane anyi? Bushuwa, kuela meji bua tshilejilu tshia Mose munene kudi kutusaka bua kushala ‘batabale, kuikala ne meji mapole’ bua malu enza Nzambi mu katupa kîpi emu.​—1 Tes. 5:2, 6.

Tuanyishe mudimu wa Kristo wa mutuangaji

14. Mmushindu kayi uvua Mose muikale mutuangaji pankatshi pa bena Isalele ne Nzambi?

14 Yezu uvua mutuangaji anu bu Mose. Yehowa wakateka Mose bua kuikala mutuangaji wa tshipungidi tshia mikenji pankatshi pende ne bena Isalele. Bu bana ba Yakoba batumikile mikenji ya kudi Nzambi, bavua ne bua kushala tshisamba tshia Nzambi anyi tshisumbu tshiende. (Ekes. 19:3-8) Tshipungidi etshi tshiakatuadija mu 1513 kumpala kua Yezu ne kushikila mu tshikondo tshiende.

15. Bua tshinyi Yezu mmutuangaji mupite bunene?

15 Mu tshidimu tshia 33, Yehowa wakenza tshipungidi tshitambe buimpe ne tshisamba tshipiatshipia tshia Isalele anyi “bena Isalele ba Nzambi” badi benza tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi ba pa buloba bujima. (Gal. 6:16) Tshipungidi tshia mikenji ya Mose tshivua ne imue mikenji ivua Nzambi mufunde pa dibue, kadi tshipungidi tshia Yezu ntshitshipite kule ne kule. Nzambi mmufunde mikenji yatshi mu mioyo ya bantu. (Bala 1 Timote 2:5; Ebelu 8:10.) Nunku, “bena Isalele ba Nzambi” ke badi benza tshisamba tshipiatshipia tshia Nzambi “tshidi tshikuama mamuma” a Bukalenge bua Masiya. (Mat. 21:43) Bena mu tshisamba tshia Nzambi etshi ke badi babuela mu tshipungidi tshipiatshipia. Kadi tshipungidi etshi katshiena tshibambuluisha anu bobu to. Bantu ba bungi menemene, too ne bakadi bafue nebapete masanka a kashidi bua tshipungidi etshi.

Tuanyishe mudimu wa Kristo wa musungidi

16. (a) Leja muvua Yehowa musungile bena Isalele ku butuangaji bua Mose. (b) Bilondeshile Ekesode 14:13, nnganyi uvua musungile bena Isalele?

16 Mu butuku bua muladilu wa dituku divua bena Isalele ne bua kupatuka mu Ejipitu, bamue ba kudibu bavua mu njiwu mikole. Butuku abu, muanjelu wa Nzambi uvua ne bua kupita mu Ejipitu mujima bua kushipa banabute bonso. Yehowa wakambila Mose ne: bena Isalele bavua ne bua kulaba mashi a muana wa mukoko wa Kupita ku Yehowa ku dibaya didi kulu kua tshiibi ne ku mabaya adi ku nseke yatshi. (Ekes. 12:1-13, 21-23) Ke tshiakenzeka. Pashishe, tshisamba tshijima tshia bena Isalele tshivua kabidi mu njiwu. Bavua pankatshi pa Mbuu Mukunze ne makalu a mvita a bena Ejipitu avua enda abalondakaja. Musangu eu kabidi, Yehowa wakabasungila ku butuangaji bua Mose wakenza tshishima bua mâyi a Mbuu atapuluke.​—Ekes. 14:13, 21.

17, 18. Mmu mushindu kayi udi Yezu muikale musungidi munene kupita Mose?

17 Yehowa wakasungila bena Isalele mu mushindu wa dikema, kadi mushindu udiye musungile bantu ku butuangaji bua Yezu mmuupite kule ne kule. Nzambi udi upikula bantu badi bamutumikila ku bubi ku butuangaji bua Yezu. (Lomo 5:12, 18) Dipikula edi ‘ndipikula dia tshiendelele.’ (Eb. 9:11, 12) Dîna dia Yezu didi diumvuija ne: “Yehowa udi Musungidi.” Bu mudi Yezu musungidi anyi mupandishi wetu, kena utupikula anu ku mibi yetu ya kale to, kadi udi utuambuluisha kabidi bua tupete nsombelu muimpe mu matuku atshilualua. Padi Yezu upikula bayidi bende ku bubi, udi ubasungila ku tshiji tshia Nzambi ne ubafikisha ku didia malanda mimpe ne Yehowa.​—Mat. 1:21.

18 Dipikula didi Yezu upikula bantu ku bubi nedibambuluishe kabidi bua kubenga kusama ne kufua. Bua tuetu kumvua bimpe tshidi bualu ebu bumvuija, tumone tshivua tshienzeke pavua Yezu muye kua Yailo uvua mufuishe muanende wa bakaji wa bidimu 12. Yezu wakambila Yailo ne: ‘Kutshinyi, itabuja anu kuitabuja, nebamusungile.’ (Luka 8:41, 42, 49, 50) Muana au wakabika ku lufu anu muvua Yezu muambe. Ela meji bungi bua disanka divua nadi baledi bende. Nunku udi mua kumvua bimpe mutuikala ne disanka ‘pumvua bonso badi mu nkita dîyi dia Yezu, ne kujuka’ ku lufu. (Yone 5:28, 29) Yezu mmusungidi anyi mupandishi wetu menemene.​—Bala Bienzedi 5:31; Tito 1:4; Buak. 7:10.

19, 20. (a) Kuela meji bua mudimu wa Yezu udi Mose munene kudi kutuenzela tshinyi? (b) Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiakule bua tshinyi?

19 Tudi ne bua kuenza mudimu wa kuyisha ne kulongesha bantu ne tshisumi bualu tudi bamanye ne: tudi mua kubambuluisha bua Yezu kubasungilaye pabu. (Yesh. 61:1-3) Patudi kabidi tuela meji bua mudimu wa Yezu udi Mose munene, tudi tukolesha dishindika dietu dia ne: neasungile bayidi bende paluaye bua kubutula bantu babi.​—Mat. 25:31-34, 41, 46; Buak. 7:9, 14.

20 Bushuwa, Yezu udi Mose munene. Wakenza malu a kukema a bungi avua Mose kayi mua kuenza to. Mêyi avua Yezu muambe mu mudimu wende wa buprofete ne malu akenzaye mu mudimu wende wa mutuangaji mmambuluishe bantu ba pa buloba bujima. Mudimu wa Yezu wa musungidi udi usungila bantu bua kashidi. Kadi kudi malu makuabu atudi mua kulongela kudi Yezu ku butuangaji bua bantu ba lulamatu ba kale. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshileje mudi Yezu muikale Davidi munene ne Solomo munene.

Udi muvuluke anyi?

Mmushindu kayi udi Yezu munene kupita Mose mu mudimu wa:

• buprofete?

• mutuangaji?

• musungidi?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 26]

  Mishindu mikuabu idi Yezu ne Mose bafuanangane

◻ Bonso babidi bavua balekele mianzu yabu bua kuenzela Yehowa ne bantu bende mudimu.​—2 Kol. 8:9; Filip. 2:5-8; Eb. 11:24-26.

◻ Bonso babidi bavua bela manyi anyi ‘ba kristo.’​—Mâko 14:61, 62; Yone 4:25, 26; Eb. 11:26.

◻ Bonso babidi bakalua mu dîna dia Yehowa.​—Ekes. 3:13-16; Yone 5:43; 17:4, 6, 26.

◻ Bonso babidi bavua badipuekesha.​—Nom. 12:3; Mat. 11:28-30.

◻ Bonso babidi bakadisha bisumbu bia bantu.​—Ekes. 16:12; Yone 6:48-51.

◻ Bonso babidi bavua balumbuluishi ne bakafila mikenji.​—Ekes. 18:13; Mal. 4:4; Yone 5:22, 23; 15:10.

◻ Nzambi wakabapesha bonso babidi bukokeshi pa nzubu wende.​—Nom. 12:7; Eb. 3:2-6.

◻ Bible udi ubabikila bonso babidi ne: bamanyishi ba Yehowa ba kueyemena.​—Eb. 11:24-29; 12:1; Buak. 1:5.

◻ Panyima pa lufu lua Mose ne lua Yezu, Nzambi wakajimija mibidi yabu.​—Dut. 34:5, 6; Luka 24:1-3; Bien. 2:31; 1 Kol. 15:50; Yuda 9.