Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikale bena Kristo bashindame bualu ‘dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi’

Tuikale bena Kristo bashindame bualu ‘dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi’

Tuikale bena Kristo bashindame bualu ‘dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi’

‘Tuyayi too ne ku buakane bua tshishiki.’​—EB. 6:1.

1, 2. Mpunga kayi uvua bena Kristo bavua mu Yelushalema ne mu Yudaya bapete bua ‘kunyemena ku mikuna’?

PAVUA Yezu pa buloba, bayidi bende bakamuebeja ne: ‘Utuambile tshimanyinu tshia pawalua tshiakabidi ne tshia ku nshikidilu kua tshikondo etshi.’ Malu avua Yezu mubambile mu mulayi eu akakumbana bua musangu wa kumpala patshivua bapostolo ne muoyo. Wakabapesha tshimanyinu tshivua ne bua kubaleja ne: nshikidilu uvua pabuipi. Pavuabu batshimona, ‘bavua mu Yudaya bavua ne bua kunyemena ku mikuna.’ (Mat. 24:1-3, 15-22) Bayidi ba Yezu bakafika ku dijingulula tshimanyinu etshi ne kuenza tshivuaye mubambile anyi?

2 Bidimu bitue ku 30 pashishe mu 61, mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo bena Ebelu bavua basombele mu Yelushalema ne misoko ya ku mpenga mukanda bua kubabela. Paulo ne bena Kristo nende kabavua bamanye ne: tshimanyinu tshivua ne bua kufikisha ku “dikenga dinene” tshivua ne bua kuenzeka panyima pa bidimu bitanu. (Mat. 24:21) Mu 66, Cestius Gallus wakalua ne biluilu bia bena Lomo ne kukuata Yelushalema. Kadi wakumbuka diakamue ne bualu ebu buakapetesha bantu bavua mu njiwu mushindu wa kunyemabu.

3. Mmubelu kayi uvua Paulo mupeshe bena Kristo bena Ebelu? Bua tshinyi?

3 Bena Kristo abu bavua ne bua kujingulula ne: malu avua enzeka avua akumbaja mulayi wa Yezu ne bavua ne bua kunyema. Kadi bakuabu bakavua ‘balue bena mapapa.’ Bakavua anu bu bana batekete badi dijinga ne “mabele.” (Bala Ebelu 5:11-13.) Nansha bantu bakavua balue bayidi ba Yezu kukavua bidimu bia bungi bakavua benza malu avua aleja ne: bavua ‘balekele Nzambi wa muoyo.’ (Eb. 3:12) Bakuabu bavua ne “tshilele” tshia kupumbisha bisangilu bia bena Kristo mu tshikondo tshibi tshivua ‘dituku disemene pabuipi.’ (Eb. 10:24, 25) Paulo wakabapesha mubelu muimpe, ubambila ne: ‘Tushiye diyisha dia malu a tshibangidilu a Kristo kunyima, tuyayi too ne ku buakane bua tshishiki.’​—Eb. 6:1.

4. Bua tshinyi tudi ne bua kukolesha malanda etu ne Yehowa? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza nanku?

4 Tudi mu tshikondo tshidi mulayi wa Yezu ukumbana bua musangu wa ndekelu. “Dituku dinene dia Yehowa” dikalaye ne bua kubutula bulongolodi buonso bua Satana ‘didi pabuipi.’ (Sef. 1:14) Nunku tudi ne bua kujingulula mudi milayi eyi ikumbana ne kukolesha malanda etu ne Yehowa. (1 Pet. 5:8) Ke tshitudi tuenza menemene anyi? Kuikala bena Kristo bashindame kudi kutuambuluisha bua kumanya tshikondo tshitudi.

Tshidi kuikala muena Kristo mushindame kumvuija

5, 6. (a) Kuikala muena Kristo mushindame kudi kumvuija tshinyi? (b) Mmalu kayi abidi atudi ne bua kuenza bua kulua bena Kristo bashindame?

5 Paulo uvua muambile bena Kristo bena Ebelu bua kushindama mu ditabuja ne wakabumvuija tshidi kuikala muena Kristo mushindame kumvuija. (Bala Ebelu 5:14.) “Bantu bakole” kabatu bukuta anu “mabele” nkayawu to. Batu kabidi dijinga ne ‘biakudia bikole.’ Nunku, mbamanye “malu a tshibangidilu” ne “malu male a Nzambi.” (1 Kol. 2:10) Badi kabidi bibidija meji abu padibu batumikila malu adibu bamanye, ne bualu ebu budi bubambuluisha bua kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Padibu ne bua kuangata dipangadika kampanda, dimanya edi didi dibambuluisha bua kujingulula mikenji ya mu Bible idibu ne bua kutumikila.

6 Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Butudi nabu mbua kutamba kudimuka ku malu atuakumvua bua bumue katulu kupambuka.’ (Eb. 2:1) Tudi mua kupambuka mu ditabuja katuyi bamanye to. Bua tuetu kubenga kupambuka tudi ne bua “kudimuka” bikole patudi tulonga malu a Nzambi kumbelu anyi mu bisangilu. Nunku, yonso wa kutudi udi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntshidiku ntungunuka ne kulonga anu malongesha a ku tshibangidilu anyi? Ndiku ngenza malu pa mutu pa mutu, muoyo kauyiku anyi? Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kulua muena Kristo mushindame’? Bua tuetu kushindama mu ditabuja tudi ne bua kuenza malu abidi adi alonda aa: kumanya Dîyi dia Nzambi bimpe ne kulonga mua kuditumikila.

Tumanye Dîyi dia Nzambi bimpe

7. Kumanya Dîyi dia Nzambi bimpe kudi kutuambuluisha ku tshinyi?

7 Paulo wakafunda ne: ‘Muntu yonso udi wamua mabele Kena muanji kujalama mu dîyi dia buakane, bualu bua utshidi muana mukese.’ (Eb. 5:13) Bua tuetu kulua bena Kristo bashindame, tudi ne bua kumanya bimpe tshidi Nzambi utulomba mu Dîyi diende. Nunku, tudi ne bua kulonga Bible bikole ne mikanda idi ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ upatula. (Mat. 24:45-47) Tuetu tulonga mushindu eu, netumanye tshidi meji a Nzambi ne netuibidije meji etu. Tuangate tshilejilu tshia muena Kristo mukuabu diende Orchid. * Udi wamba ne: “Mibelu itubu bafila misangu yonso bua kubala Bible bikole mmingambuluishe mu nsombelu wanyi bikole. Ngakenza bidimu bitue ku bibidi bua kujikija dibala Bible mujima, kadi biakangambuluisha bua kumanya Mufuki wanyi bimpe. Ngakalonga njila yende, malu adiye musue ne adiye mukine, bukole budiye nabu ne bungi bua meji adiye nawu. Kubala Bible dituku dionso nkungambuluishe mu ntatu mikole imvua mupete.”

8. Dîyi dia Nzambi didi mua kuikala ne bukole kayi kutudi?

8 Bua “bukole” bua Dîyi dia Nzambi kutuambuluishabu mu nsombelu wetu, tudi ne bua kubala ndambu wa mvese dituku dionso. (Bala Ebelu 4:12.) Dibala edi didi mua kulengeja tshitudi munda muetu menemene bua kusankisha Yehowa. Udiku ne bua kushintulula malu bua upete dîba dia kubala Bible ne kuela meji pa biudi ubala anyi?

9, 10. Kumanya Dîyi dia Nzambi bimpe kudi kumvuija tshinyi? Fila tshilejilu.

9 Kumanya Bible kakuena kumvuija kumanya anu tshidiye wamba to. Bena Kristo bavua Paulo ubikila mu tshikondo tshiende ne: bana bakese bavuaku anu bamanye tshivua Dîyi dia Nzambi diamba. Kadi kabavua baditumikila bua kumona bulenga buadi to. Kabavua bibidilangane ne malu avuamu ne kabavua baatumikila bua kuangata mapangadika mimpe.

10 Kumanya Dîyi dia Nzambi kudi kumvuija kumanya tshididi diamba ne kuditumikila. Tshivua tshienzekele muanetu wa bakaji Kyle tshidi tshileja bualu ebu bimpe. Wakapeta tshilumbu ne muena mudimu wabu mukuabu. Wakenza tshinyi bua kutshijikija? Udi wamba ne: “Ngakavuluka mvese wa mu Lomo 12:18 udi wamba ne: ‘Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala.’ Ke meme kulomba muena mudibu wetu au bua kuyukila nende ku ndekelu kua mudimu.” Bakayukila bimpe, ne muena mudimu au wakakema bikole bua tshivua Kyle muenze atshi. Kyle udi wamba ne: “Ngakafika ku dimona ne: kutumikila mikenji ya mu Bible kutu anu kuimpe misangu yonso.”

Tulonga mua kutumikila

11. Ntshinyi tshidi tshileja ne: bidi mua kutukolela bua kutumikila Nzambi patudi mu ntatu?

11 Kutumikila malu atudi tulonga mu Bible kudi mua kutukolela nangananga patudi mu ntatu. Tshilejilu, matuku makese Yehowa mumane kupatula bena Isalele mu Ejipitu, ‘bakatandangana ne Mose’ ne ‘kuteta Yehowa.’ Bua tshinyi? Bualu kabavua ne mâyi a kunua to. (Ekes. 17:1-4) Ngondo ibidi kayiyi mianji kukumbane, bobu bamane kudia tshipungidi ne Nzambi ne bitabe bua kuenza ‘mêyi onso akamba Yehowa,’ bakashipa mikenji yende pakatendelelabu mpingu. (Ekes. 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Bakenza nanku bualu Mose uvua mubashiye nkayabu munkatshi mua matuku a bungi pavua Nzambi umupesha mikenji ku mukuna wa Holeba anyi? Pamuapa, bavua bele meji ne: bena Amaleka bavua ne bua kulua kubaluisha kabidi ne kabavua mua kuenza tshintu, bualu Mose kavuapu bua bamuele bianza mulu bua batshimune bu muvuabu benze kumpala. (Ekes. 17:8-16) Bidi mua kuikala nanku, kadi mu mishindu yonso bena Isalele bakabenga bua ‘kutumikila’ Yehowa. (Bien. 7:39-41) Paulo wakambila bena Kristo bua ‘kuditshinta’ ne muabu muonso bua ‘kabaponyi mu kulonda kua tshifuanyikiji tshiotshimue tshia bupidia’ tshia bena Isalele pavuabu batshine bua kubuela mu buloba bulaya.​—Eb. 4:3, 11.

12. Yezu wakalonga ditumikila mushindu kayi? Ntshinyi tshiakapetaye?

12 Kulua bena Kristo bashindame kudi kutulomba bua kuenza muetu muonso bua kutumikila Yehowa. Anu mudi tshilejilu tshia Yezu Kristo tshileja, tudi tulonga mua kutumikila Nzambi misangu ya bungi patudi mu ntatu. (Bala Ebelu 5:8, 9.) Kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba, uvua utumikila Tatuende. Pakaluaye pa buloba, kuenza disua dia Tatuende kuakamukebela ntatu ne makenga. Kadi pakatumikila Yezu nansha mu ntatu mikole, ‘wakadivuija muakane’ bua mudimu mupiamupia wa Mukalenge ne Muakuidi munene uvua Nzambi mumulamine.

13. Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: tudi balonge ditumikila?

13 Netuambe tshinyi buetu tuetu? Tudiku badisuike bua kutumikila Yehowa nansha mu ntatu ya mushindu kayi anyi? (Bala 1 Petelo 1:6, 7.) Nzambi mmutuleje patoke mikenji yende mu malu bu mudi: bikadilu bilenga, kuamba bulelela, kulama ludimi luetu, kubala ne kudilongela Bible, kubuela mu bisangilu bia bena Kristo ne kuyisha lumu luimpe. (Yosh. 1:8; Mat. 28:19, 20; Ef. 4:25, 28, 29; 5:3-5; Eb. 10:24, 25) Tudiku tutumikila Yehowa mu malu aa nansha patudi mu ntatu anyi? Patudi tutumikila, tudi tuleja mutudi bena Kristo bashindame.

Bua tshinyi mbimpe kuikala muena Kristo mushindame?

14. Leja mudi kuikala muena Kristo mushindame mua kulama muntu.

14 Muena Kristo udi udilama padiye wibidija meji ende bua kusunguluja tshidi tshimpe ne tshidi tshibi mu bulongolodi ebu mudi bantu kabatshiyi ‘bafua bundu.’ (Ef. 4:19) Tshilejilu, muanetu James uvua ne tshibidilu tshia kubala Bible ne kulonga mikanda yetu, wakapeta mudimu uvuaye ne bua kuenza anu ne bantu bakaji. Udi wamba ne: “Nansha muvua ba bungi ba ku bansongakaji aba ne bikadilu bibi, umue wa kudibu uvua umueneka muikale ne bikadilu bimpe ne munange malu a mu Bible. Dikuabu edi, patuvua tuenza nende mudimu nkayetu mu nzubu, wakatuadija kungambisha. Biakankolela bua kumukanda bualu mvua ngela meji ne: uvua wela bilele. Diakamue, meme kuvuluka tshilejilu tshia muanetu wa balume mukuabu uvua mutantamene diteta dia muomumue ku mudimu, tshidibu balonde mu Tshibumba tshia Nsentedi. Mu tshiena-bualu atshi bavua bafile tshilejilu tshia Yosefe ne mukaji wa Potifâ. * Diakamue ngakasakila nsongakaji au, kupatukaye pambelu.” (Gen. 39:7-12) James wakasanka bikole bua muvuaye kayi muenze bualu bubi ne wakalama kondo kende ka muoyo kimpe.​—1 Tim. 1:5.

15. Mmushindu kayi udi kuikala muena Kristo mushindame kulengeja muoyo wetu?

15 Kuikala muena Kristo mushindame kudi kabidi kutuambuluisha bua kulengeja muoyo wetu ne kubenga ‘kusesuishibua ku mayisha a bungi ne a bende.’ (Bala Ebelu 13:9.) Patudi tudienzeja bua kulua bena Kristo bashindame, meji etu adi ashala matuishile pa “malu adi makane.” (Filip. 1:9, 10) Dîba adi, tudi tunanga Nzambi bikole ne tuanyisha bionso bidiye muenze bua diakalenga dietu. (Lomo 3:24) Muena Kristo udi ‘muntu mukole mu meji ende’ udi ne dianyisha dia bungi bua malu aa ne udi udia bulunda bukole ne Yehowa.​—1 Kol. 14:20.

16. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muanetu wa bakaji mukuabu bua ‘kujadika mutshima’ wende?

16 Muanetu Louise udi wamba ne: munkatshi mua matuku ndambu panyima pa yeye mumane kutambula, uvua utamba kuditatshisha bua muvua bantu bakuabu bamumona. Udi wamba ne: “Tshivua ngenza bualu bubi nansha bumue to, kadi muoyo wanyi kauvua unsaka bua kuenzela Yehowa mudimu to. Ngakamona ne: mvua ne bua kushintulula amue malu bua kumona mua kuenzela Yehowa mudimu muvuabi bikengela. Bualu bunene bumvua ne bua kushintulula buvua bua kutuadija kumutendelela ne muoyo wanyi mujima.” Louise wakadienzeja bikole ne ‘wakajadika mutshima’ wende. Bualu ebu buakamuambuluisha pakapetaye lutatu lua disama. (Yak. 5:8) Udi wamba ne: “Mvua muluangane bikole, kadi ngakakolesha malanda anyi ne Yehowa.”

‘Tutumikile ne mutshima’

17. Bua tshinyi ditumikila divua ne mushinga bua bena Kristo ba kumpala?

17 Mubelu wa Paulo wa ‘kuya too ne ku buakane bua tshishiki’ wakapandisha bena Kristo ba mu tshikondo tshiende bavua basombele mu Yelushalema ne mu Yudaya. Bantu bakaulonda bakajingulula tshimanyinu tshivua Yezu mufile bua ‘kunyemena ku mikuna.’ Pakamonabu ‘tshinyanga tshia dibutuka, tshimane mu muaba wa tshijila,’ mbuena kuamba ne: biluilu bia bena Lomo binyunguluke Yelushalema ne bibuelamu, bakamanya ne: dîba dia kunyema divua dikumbane. (Mat. 24:15, 16) Bena Kristo bakalonda tshivua Yezu mubambile ne kupatukabu mu Yelushalema kumpala kua kumubutulabu. Bilondeshile Eusèbe mufundi wa malu a kale, bakaya kusombela mu tshimenga tshia Pella tshivua mu mikuna ya mu Gilada. Nunku, bakapanduka ku kabutu kabi menemene kavua kakayi kanji kuenzeka mu Yelushalema to.

18, 19. (a) Bua tshinyi ditumikila didi ne mushinga lelu? (b) Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Ditumikila didi nadi bena Kristo bashindame nedibapandishe pabu pikala mulayi wa Yezu ne bua kukumbana bua musangu wa ndekelu palua “dikenga dinene” dia katshia ne katshia. (Mat. 24:21) Netutumikile malu onso atulomba ‘mulami wa bintu udi ulamata mfumuende’ anyi? (Luka 12:42) Nunku, mbimpe tulonge mua ‘kutumikila ne mitshima yetu.’​—Lomo 6:17.

19 Bua tuetu kushindama mu ditabuja tudi ne bua kuibidija meji etu. Tudi tufika ku dienza nunku patudi tumanya Dîyi dia Nzambi bimpe ne tulonga mua kutumikila bitudi tubalamu. Kadi kuikala muena Kristo mushindame kutu kukebela bansonga ntatu minene. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiakule bua mudibu mua kutantamena ntatu eyi.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 14 Bala tshiena-bualu tshidi tshiamba ne: “Bakolesha bua kubenga malu mabi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Kasuamansense 1999.

Udi muvuluke anyi?

• Kuikala muena Kristo mushindame kudi kumvuija tshinyi? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala bena Kristo bashindame?

• Mmushindu kayi udi kumanya Dîyi dia Nzambi bimpe kutuambuluisha bua kulua bena Kristo bashindame?

• Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulonga mua kutumikila?

• Leja mudi kuikala bena Kristo bashindame kutuambuluisha.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Kutumikila mibelu ya mu Bible kudi kutuambuluisha bua kutantamena ntatu bimpe

[Tshimfuanyi mu mabeji 12, 13]

Bena Kristo ba kumpala bakapanduka bualu bavua batumikile mubelu wa Yezu