Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tualako Okukula Mopamphepo—“Onthiki Onene ya Jeova Ikahi Popepi”

Tualako Okukula Mopamphepo—“Onthiki Onene ya Jeova Ikahi Popepi”

Tualako Okukula Mopamphepo—“Onthiki Onene ya Jeova Ikahi Popepi”

“Tutualeiko okukula mopamphepo.”​—HEBREUS 6:1.

1, 2. Omphitilo patyi ‘yokuenda nkholo no konomphunda’ Ovakristau kohale vamuene mo Jelusalei no mo Judeia?

 ETYI Jesus ankho ekahi pano pohi, ovalongwa vae vafuenene ponthele yae avemupulu okuti: “Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” Ekumbululo Jesus avela ovalongwa vae meulo liahimbika okufuiswapo konthyimbi yotyita tyotete. Jesus wapopile omanyingilikilo amwe alekesa okuti onthyulilo youye ikahi popepi. Etyi ovipuka ovio viahimbika okumoneka, “vana ankho vekahi mo Judeia [vahimbikile] okuenda nomomphunda.” (Mateus 24:1-3, 15-22) Okuti ovalongwa vaimbukile enyingilikilo olio nokulandula onondonga vapelwe?

2 Etyi palamba omanima 30 menima 61 P.K. apostolu Paulu wahonekela Ovakristau ova Hebreu, na vana vakala popepi navo onondaka mbakolela. Tyihetyi, Paulu nomapanga ae ovakristau, vapopia enyingilikilo liaikulile onthyimbi “yononkhumbi ononene” etyi palamba omanima etano. (Mateus 24:21) Menima 66 P. K., Cestiu Galu ahongolela omatolopa o Roma opo vakaluise o Jelusalei. Iya liwa-liwa omatolopa oo aakondoka, otyo atyiikula ondyila opo Ovakristau vatundemo okuenda nkholo.

3. Elondolo patyi Paulu avela ovakristau ova Hebreu? Omokonda yatyi?

3 Ovakristau ovo ankho vesukisa okupunga mopaspilitu okuimbuka ovipuka viapopilwe nokuenda nkholo. Mahi, vamue vakalele “ovihita-matwi.” Mopaspilitu ankho velifwa nomalukembe esukisa okunwa “omahini.” (Tanga Hebreus 5:11-13.) Etyi palamba omanima omanyingi vamue ankho vaendela motyili avehimbika “okuyapuka ku Huku yomuenyo.” (Hebreus 3:12) Vamue ankho “vena otyituwa” tyokukamba komaliongiyo Ovakristau, tyina ‘onthiki yomuvo wovitateka [ankho] ikahi popepi.’ (Hebreus 10:24, 25) Paulu weveavela elondolo liasukisa etyi ati: “Mokonda pahe tuasapo ondongeso yotete konthele ya Kristu, tutualeiko okukula mopamphepo.”—Hebreus 6:1.

4. Omokonda yatyi tyakolela okutualako tyipahi mopamphepo? Oityi matyitukuatesako okutyilinga?

4 Onthue tukahi momuwo wokuahulilako weulo lia Jesus. “Onthiki onene ya Jeova”—onthiki maiyeta onthyulilo ouye wa Satanasi “ikahi popepi.” (Sofonias 1:14) Hono, tuesukisa okukala vali unene tyapama nokupahi mopamphepo. (1 Pedro 5:8) Okuti nonthue tupahi umue? Ovakristau vokuanoñgonoka nawa mavetukuatesako okukala tyapama tyina tukahi momuwo wovitateka.

Omukristau Wanoñgonoka Nawa Oityi

5, 6. (a) Okukula mopamphepo muakutikinya tyi? (b) Ononthele patyi onombali tuesukisa okulinga ononkhono opo tutualako okukula mopamphepo?

5 Paulu kaavelele vala ondundo Ovakristau ova Hebreu motyita tyotete opo vatualeko nokukula, mahi tupu wapopile oityi tyihangununa okukula mopamphepo. (Tanga Hebreus 5:14.) “Ovanthu vanoñgonoka nawa,” kavahambukilwa vala “omahini.” Valia “okulia kuapama”. Ngotyo, vanoñgonoka “ovipuka viotete” “novipuka viokuaya kohi” viotyili. (1 Coríntios 2:10) Tupu vetyivila okupunga nawa ovipuka—okuundapesa nawa etyi vei—tyivekuatesako okupunga otyiwa notyivi. Tyina valinga omatokolo, mokonda younongo vena vetyivila okupunga ovipuka okuundapesa Ovihonekwa vipopia konthele yotyitateka otyo, noñgeni mavetyiundapesa.

6 Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Tyesukisa okutehelela vali nawa tyipona etyi tutehaililale ovipuka tuiva, opo tuhayapukemo.” (Hebreus 2:1) Tupondola okuyapuka mekolelo otyo tuhetyiete. Tupondola okulityilika kuotyo “mokutehelela vali nawa tyipona etyi tutehaililale” tyina tulilongesa Ombimbiliya. Ngotyo, kese umue puonthue wesukisa okulipula okuti: ‘Nkhele ndyikahi nokulilongesa ovipuka viotete? Okuti ndyilinga ovipuka ngatyina nakuluminyua, otyo otyili komutima wange tyeheko? Oñgeni ndyipondola okutualako okukula motyili?’ Okutualako okukula mopamphepo tyesukisa okulinga ononkhono kononthele onombali. Tuesukisa okunoñgonoka nawa Ondaka ya Huku. Tuesukisa okulilongesa okutavela.

Okunoñgonoka nawa ondaka ya Huku

7. Oñgeni okunoñgonoka nawa Ondaka ya Huku tyituetela ouwa?

7 Paulu wahoneka okuti: “aveho vana vanwa omahini kavanoñgonokele ondaka youviuki, ovana.” (Hebreus 5:13) Opo tutualeko okukula mopamphepo tuna okunoñgonoka nawa ondaka ya Huku, onondaka mbae etuavela. Onondaka ombo mbukahi Mombimbiliya, tuna okulilongesa nawa ovihonekwa nomikanda “viomupika wekolelo nokualunguka.” (Mateus 24:45-47) Okulilongesa ngotyo tukala nomalusoke a Huku, atyitukuatesako okutyivila okupunga. Tala ongeleka yo Mukristau utiwa Orchid. a Oe wati: “Ndyihinangela okuti okutanga Ombimbiliya tyankhuatehileko unene momuenyo wange. Natangale Ombimbiliya andyiimane momanima evali, mahi tyina ndyilitehelela, ngoti nanoñgonoka motyikando tyotete Omutungi wange. Nelilongesa konthele yetyi ahanda netyi eyele, no konthele yepondolo liae enene nounongo wae wavilapo. Okutanga Ombimbiliya ononthiki ambuho tyinkhuatesako tyina omuenyo wange ukahi movitateka.”

8. Ononkhono patyi ondaka ya Huku ipondola okutuavela?

8 Tuna okutanga apeho Ondaka ya Huku nokuyeka ‘ituavele ononkhono.’ (Tanga Hebreus 4:12.) Ngotyo, okutanga apeho tyipilulula omitima vietu, atukala ovanthu vapandwa na Jeova. Okuti ove una oprograma yove yokutanga apeho Ombimbiliya nokusokolola kuetyi watanga?

9, 10. Okunoñgonoka Ondaka ya Huku muakutikinya tyi? Popiapo ongeleka.

9 Okunoñgonoka nawa Ombimbiliya tyavilapo vali tyipona okuitanga vala. Omalukembe mopaspilitu kononthiki mba Paulu ankho havanthu ko vehei Ondaka ya Huku. Mahi, ankho kavelilongesayo kese munthu nokupola esilivilo liayo, nokuyundapesa momuenyo wavo. Kaveinoñgonokele nokuyeka onondaka mbayo mbuvehongolele okulinga omatokolo ounongo momienyo viavo.

10 Okuendela Mondaka ya Huku tyihangununa okunoñgonoka nawa etyi ipopia nokuundapesa enoñgonoko olio momuenyo wetu. Ongeleka yomphange omukristau utiwa Kyle ilekesa nawa okuti tupondola okutyilinga. Kyle watañgunine na umue ankho aundapa nae. Oityi alinga opo atetulule otyitateka otyo? Wapopia okuti: “Ovihonekwa ankho ndyitanga vikahi momutue wange vimue o Romanos 12:18, yati: ‘Inkha tyitavela, kalei nombembwa novanthu aveho.’ Andyitokola okulivasa nauna ankho ndyiundapa nae etyi ovilinga viapwa.” Etyi nelivasa nae, atutomphola nawa, omuundapi umue ahuvu unene na Kyle netokolo olio alinga. Kyle ati: “Nelilongesa okuti inkha tuundapesa ovitumino vio Ombimbiliya nalumue tukala novitateka.”

Lilongesa okutavela

11. Oityi tyilekesa okuti okutavela tyina tuna ovitateka katyapepukile?

11 Okuundapesa etyi tuatanga Movihonekwa tyipondola okupuiya, tyina tuvasiwa movitateka. Mongeleka, etyi Jeova ayovolele ova Isilayeli moupika ko Egitu, pakala vala kututu, avehimbika “okutañgunisa Moisesi”, avatualako “nokulola Jeova.” Mokonda yatyi? Omokonda ankho vahanda omaande okunua. (Êxodo 17:1-4) Etyi pehenelambe onohanyi onombali konyima yetyi Huku alinga navo omphango, vetavelele okufuisapo “onondaka ambuho Jeova [apopile].” Mahi, vaponya otyitunimo otyo mokulipaka mefendelo liovilolo. (Êxodo 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Okuti valinga ngotyo mokonda etyi Moisesi aseta komphunda Holebe tyevetilisa owoma? Vapondola valinga ngotyo mokonda vasoka okuti ova Amalekita maveya okuveluisa vali, iya ova Isilayeli tyehena Moisesi ankho vetupu apa vapamena. Iya olie ankho upondola okuveamena? (Êxodo 17:8-16) Ankho pena ou upondola okuveamena, mahi ova Isilayeli ‘vaanyene okutavela.’ (Atos 7:39-41) Paulu walondola Ovakristau ‘okulinga ononkhono’ okulityilika ‘otyituwa tyokuhetavela’ ova Isilayeli valekesile etyi vatila owoma pala okunyingila Motyilongo Valaelwe.—Hebreus 4:3, 11.

12. Oñgeni Jesus elilongesa okutavela? Iya tyemuetela ouwa patyi?

12 Okutulako okukula mopamphepo tyesukisa okulinga ononkhono mbokutavela ku Jeova. Ngetyi tyapitile na Jesus Kristu, pamue tulilongesa okutavela tyina tumona onokhumbi. (Tanga Hebreus 5:8, 9.) Etyi eheneye pano pohi, Jesus ankho utavela ku Tate yae. Okulinga ehando lia Tate yae pano pohi ankho muakutikinya omaluihamo molutu nomomutima. Pokati kovitateka ovinene Jesus wetavelele nawa akala nomukalelo omuwa komaiho a Huku, avelua otyilinga ankho ahandelwa tyokukala Ohamba Nomunene-nakwa.

13. Oityi tyilekesa okuti tukahi nokulilongesa okutavela?

13 Onthue tutavela? Okuti tuatokola okutavela Jeova natyina tuvasiwa movitateka? (Tanga 1 Pedro 1:6, 7.) Onondonga mba Huku konthele yonondunge, nouviuluki, nokuundapesa nawa elaka, nokutanga nokulilongesa ove muene Ovihonekwa, nokuenda komaliongiyo Ovakristau, nokuenda movilinga viokuivisa kavialemene. (Josué 1:8; Mateus 28:19, 20; Efésios 4:25, 28, 29; 5:3-5; Hebreus 10:24, 25) Okuti tutavela ku Jeova natyina tukahi movitateka? Okutavela kuetu kulekesa okuti tukahi nokukula mopamphepo.

Okukula Mopamphepo—Omokonda Yatyi Otyiwa?

14. Popiapo oñgeni okukula mopamphepo tyipondola okutuamena.

14 Otyo eameno liotyili Liomukristau una ounongo wokutyivila okupuga otyiwa notyivi mouye uno wovanthu “vehena vali onondunge.” (Efésios 4:19) Mongeleka, omukuatate umue utiwa o Tiaku, ankho utanga apeho nokupanda unene omikanda vionombangi, ankho una ovilinga vimue, aveho aundapa navo ovakai vala. Tiaku wati “ovanyingi puvo ankho vetupu ovituwa oviwa. Iya umue ankho umoneka ngoti una ovituwa oviwa, alekesa esuko notyili tyo Ombimbiliya. Nthiki imue tuakala atuike mondyu imue kovilinga nokuundapa, omukai oo ehimbika okunthyanda. Ame nasoka okuti ankho unyana, mahi atyimphuilisa unene pala okulityilikae. Liwa-liwa andyihinangela ongeleka yomukuatate umue wali notyitateka ngotyo, koviliga yapopiwa momutala Womulavi. Tupu muna othele ipopia ongeleka ya Jose nomukai wa Potifar. b Liwa-liwa andyikunyunina pondye omuhikuena oo, iya akalupuka.” (Gênesis 39:7-12) Tiaku apandula unene mokonda natyike otyivi tyaendelepo, atualako nomutima omawa.—1 Timóteo 1:5.

15. Oñgeni okutualako okukula mopamphepo tyipameka omutima wetu?

15 Okukula mopamhepo tupu tyipameka omutima wetu nokutukuatesako okulityilika “okutyindwa nomalongeso elikalaila tuehei.” (Tanga Hebreus 13:9.) Tyina tulinga ononkhono mbokukula mopamphepo, omutima wetu utala “kovipuka viakolela vali.” (Filipenses 1:9, 10) Okulinga ngotyo tyitukuatesako okupandula ku Huku movipuka aviho oviwa etuavela. (Romanos 3:24) Omukristau una “ounongo wokunoñgonoka nawa ovipuka,” utualako nokupandula nokuhambukilwa okukala nomukalelo omuwa na Jeova. (1 Coríntios 14:20)

16. Oityi tyakuatesileko ompange umue okukala ‘nomutima wapama’?

16 Omphange umue utiwa o Louise wapopia okuti etyi ambatisalwa, watuaileko nesuko liae liokukwatesako vakuavo. Oe wati “ame halingile natyike otyivi, mahi omutima utupu ehambu liokuumbila Jeova. Ame nanoñgonoka okuti ndyina okulinga epiluluko, opo ndyikale nonthumbi yokuti ovipuka aviho ndyikahi nokuvilingila Jeova. Nalinga ononkhono ononene opo ndyikale nehando liokufenda Jeova nomutima wange auho.” Mokualinga ononkhono, Louise wakala ‘nomutima wapama’ atyimukuatesako etyi avasiwa notyitateka tyekongoko. (Tiago 5:8) Louise wati, “nalinga ononkhono ononene, mahi tyankhuatesako okukala noupanga omuwa na Jeova.”

‘Okutavela nomutima auho’

17. Omokonda yatyi okutavela ankho tyakolela unene kovakristau vokotyita tyotete?

17 Onondonga mba Paulu ‘mbokutualako okukula mopamphepo’ mbakuatesileko Ovakristau kotyita tyotete mo Jelusalei no Judeia okuhupisa omuienyo. Vana ankho vepahi mopamphepo vaimbukile enyingilikilo Jesus evepele “avahimbika okukahateka no monomphunda” etyi vamona “otyipuka tyitoyesa tyieta ehanyauno . . . tyitai pomphangu yasukuka.” Otyipuka otyo ankho ovita vio Roma vielisetele nokunyingila mo Jelusalei. Iya oo, ankho omuwo wokuenda nkholo. (Mateus 24:15, 16) Eusebiu omuhipululi umue wokapela, wati “Ovanthu aveho vetavelele eulo lia Jesus avatundu mepundaumbo lio Jelusalei, avakahateka nokotyilongo tyitiwa Pella, konomphunda kondye yo Jordau.” Vahupile kotyiponga otyinene mo Jelusalei hono tyihinagelwa momahipululo.

18, 19. (a) Omokonda yatyi hono okutavela tyakolela? (b) Oityi matukelilongesa monthele onkhuavo?

18 Okutavela okukala mopamphepo tupu tyipondola okutuhupisa tyina eulo lia Jesus liamafisuapo monkhalelo yavilapo vali “mononkhumbi ononene mambuya.” (Mateus 24:21) Okuti tulekesa okuti matutualako okutavela ehongolelo tupewa “nomupika wekolelo”? (Lucas 12:42) Tyakolela okulilongesa ‘okutavela nomutima auho’!—Romanos 6:17.

19 Okukula kuetu mopamphepo tyihanda okulilongesa ounongo wokupunga. Otyo tupondola okutyilinga mokulinga ononkhono mbokunoñgonoka nawa Ondaka ya Huku nokulilongesa okutavela. Okukula kuo Mukristau katyapepukile haunene kovakuendye. Monthele mailandulako matukelilongesa oñgeni ovakuendye vapondola okutetulula nawa otyitateka otyo.

[Onondaka Poutoi]

a Omanyina avo apilululwa.

b Tala mo Sentinela 1 ya outubro yo 1999 monthele yati: “Fortalecidos para rejeitar a transgreção”.

Oityi Ove Welilongesa?

• Oityi okukula mopamphepo, iya oñgeni matutyilingi?

• Omonokhalelo patyi tuesukisa okunoñgonoka nawa ondaka ya Huku opo tukule mopamphepo?

• Oñgeni tulilongesa okutavela?

• Omonkhalelo patyi okukula mopamphepo tyituetela ouwa?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 15]

Okuundapesa omalondolo ombimbiliya okutetulula nawa ovitateka

[Olutalatu pefo 16]

Okulandula omalondolo a Jesus tyahupisile Ovakristau vokohale