Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Onyiɛ “Kristo Lɛ” Sɛɛ?

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Onyiɛ “Kristo Lɛ” Sɛɛ?

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Onyiɛ “Kristo Lɛ” Sɛɛ?

‘Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ní enyiɛ misɛɛ daa.’—LUKA 9:23.

1, 2. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔsusu nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ “Kristo lɛ” sɛɛ lɛ he lɛ?

YEHOWA mii shɛɔ ehe waa akɛ eeena nyɛ, ni nyɛ ji mɛi heei, kɛ oblahii kɛ oblayei lɛ akɛ nyɛbafata ejálɔi babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe! Beni nyɛyaa nɔ nyɛkaseɔ Biblia lɛ, ni nyɛyaa Kristofoi akpeei daa, ni nyɛnáa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale ni hereɔ mɔ yiwala lɛ he nilee babaoo lɛ, esa akɛ nyɛkɛ hiɛdɔɔ asusu Yesu ninefɔ̃ɔ nɛɛ he akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ní ewó esɛŋmɔtso lɛ etere daa nɛɛ kɛnyiɛ misɛɛ.” (Luka 9:23) Yesu miitsɔɔ akɛ kɛji oosumɔ ni onyiɛ esɛɛ lɛ, esa akɛ okwa ohe. Belɛ, ehe miihia waa ni wɔsusu nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ “Kristo lɛ” sɛɛ lɛ he.—Mat. 16:13-16.

2 Ni wɔteŋ mɛi ni miinyiɛ Yesu Kristo nanemaahei asɛɛ lɛ hu? Ŋmalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ní ‘wɔteke nɔ fe tsutsu lɛ.’ (1 Tes. 4:1, 2) Wɔbale anɔkwale lɛ etsɛ jio, etsɛko jio lɛ, kɛ́ wɔsusu yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ lɛ ahe lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ atsu nii ní wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ daa ní wɔteke nɔ fe tsutsu lɛ. Nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi enumɔ ahewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ lɛ ahe wɔkwɛa.

Koni Eha Wɔkɛ Yehowa Teŋ Wekukpaa lɛ Mli Awa

3. Mɛɛ gbɛ̀i enyɔ anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔle Yehowa?

3 Beni bɔfo Paulo “yadamɔ Areopago lɛ teŋ” ni ekɛ Ateenebii lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Yinɔi ni [Nyɔŋmɔ] eto lɛ kɛ amɛshihilɛhei lɛ ahusui lɛ ekpɛ mli eto momo, koni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ, akɛ aleenɔ kɛ́ amɛgbugbuu shi lɛ, amɛaana lɛ lo; tsɛbelɛ ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.” (Bɔf. 17:22, 26, 27) Wɔbaanyɛ wɔtaoɔ Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ ni wɔle lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, adebɔɔ haa wɔleɔ Nyɔŋmɔ sui kɛ enyɛmɔi ahe nii babaoo. Kɛ́ wɔhiɛ sɔ nibii ni ebɔ lɛ ní wɔsusu he lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Bɔlɔ lɛ he nii babaoo. (Rom. 1:20) Yehowa haa wɔleɔ ehe saji fitsofitso yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. (2 Tim. 3:16, 17) Kɛ́ ‘wɔjwɛŋ enitsumɔi lɛ ahe’ ni ‘wɔsusu enifeemɔi lɛ ahe’ waa lɛ, ebaaha wɔle Yehowa jogbaŋŋ.—Lala 77:13.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristo sɛɛ ni wɔɔnyiɛ lɛ baaha wɔle Yehowa jogbaŋŋ?

4 Kristo sɛɛ ni wɔɔnyiɛ lɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔle Yehowa jogbaŋŋ. Susumɔ anunyam ni Yesu yɔɔ yɛ e-Tsɛ lɛ masɛi “dani je lɛ yɔɔ lɛ” he okwɛ! (Yoh. 17:5) Lɛ ji “Nyɔŋmɔ nibɔɔ lɛ shishijee.” (Kpoj. 3:14) Ákɛ “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi lɛ” ekɛ e-Tsɛ Yehowa hi ŋwɛi afii babaoo. No mli lɛ, jeee akɛ Yesu yɛ e-Tsɛ lɛ masɛi kɛkɛ. Ekɛ Nyɔŋmɔ bɔ gbagbalii, ni efata Ofe lɛ he kɛtsu nii kɛ miishɛɛ, ni no ha ebasumɔ e-Tsɛ lɛ waa bɔ ni anako nɔ dã. Jeee akɛ Yesu kwɛ e-Tsɛ lɛ nifeemɔi, esui, kɛ bɔ ni enuɔ nii ahe ehaa lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ekɛ nibii fɛɛ ni ekase kɛjɛ e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ tsu nii. Enɛ hewɔ lɛ, Bi toibolɔ nɛɛ batsɔ tamɔ e-Tsɛ pɛpɛɛpɛ aahu akɛ Biblia lɛ tsɛ lɛ ‘Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ lɛ subaŋ.’ (Kol. 1:15) Kɛ́ wɔnyiɛ Kristo sɛɛ kpaakpa lɛ ebaaha wɔle Yehowa jogbaŋŋ.

Koni Eha Wɔkase Yehowa Jogbaŋŋ

5. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkase Yehowa ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ, ni mɛni hewɔ?

5 Akɛni ‘abɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ, tamɔ ehenɔ’ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie Nyɔŋmɔ sui lɛ akpo. (1 Mose 1:26) Bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ ni ‘amɛfee Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ.’ (Efe. 5:1) Kristo sɛɛ ni wɔɔnyiɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔkase wɔŋwɛi Tsɛ lɛ. Ejaakɛ Yesu susu nii ahe, ni enu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ, ni ejie esui lɛ akpo, ni etsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ mli kwraa fe bɔ ni adesa ko baanyɛ afee. Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ jeee Yehowa gbɛi lɛ pɛ kɛkɛ etsɔɔ mɛi, shi moŋ eha ale Nɔ̃ Gbɔmɔ ni Yehowa ji. (Nyɛkanea Mateo 11:27.) Yesu tsɔ ewiemɔi kɛ enifeemɔi, etsɔɔmɔi kɛ bɔ ni ehi shi eha lɛ nɔ efee nakai.

6. Mɛni nibii ni Yesu tsɔɔ lɛ haa wɔleɔ yɛ Yehowa he?

6 Yesu tsɔ enitsɔɔmɔi lɛ anɔ etsɔɔ wɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ kɛ bɔ ni enaa ejálɔi ehaa. (Mat. 22:36-40; Luka 12:6, 7; 15:4-7) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu tsɛ́ Kitai Nyɔŋma lɛ ateŋ ekome ni ji “kaafite gbãla” lɛ yisɛɛ, ni no sɛɛ lɛ etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ buɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ mɔ ko tsui mli dani ekɛ ehe yawoɔ efɔŋfeemɔ mli lɛ fɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbãla momo yɛ etsui mli.” (2 Mose 20:14, Ga Biblia hee lɛ; Mat. 5:27, 28) Farisifoi lɛ tsɔɔ Mla lɛ shishi akɛ “suɔmɔ onaanyo ni onyɛ ohenyɛlɔ,” shi Yesu ha ana Yehowa susumɔ yɛ enɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni waa nyɛ yi lɛ.” (Mat. 5:43, 44; 2 Mose 23:4; 3 Mose 19:18) Kɛ́ wɔle Nyɔŋmɔ susumɔ, bɔ ni enuɔ nii ahe ehaa, kɛ nɔ ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ, no baaha wɔkase lɛ ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ.

7, 8. Mɛni Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔkaseɔ yɛ Yehowa he?

7 Yesu tsɔ bɔ ni ehi shi eha lɛ hu nɔ ejie e-Tsɛ lɛ shi faŋŋ. Kɛ́ wɔkane bɔ ni Yesu jie musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ ohiafoi, bɔ ni ena mli eha nɔnalɔi, kɛ bɔ ni emli fu ekaselɔi ni tsĩ gbekɛbii anaa lɛ he saji yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ, aso wɔnaaa akɛ Tsɛ lɛ hu baanu he nakai nɔŋŋ? (Mar. 1:40-42; 10:13, 14; Yoh. 11:32-35) Susumɔ bɔ ni Yesu nifeemɔi lɛ jieɔ Nyɔŋmɔ sui titrii lɛ akpo lɛ he okwɛ. Naakpɛɛ nibii ni Kristo fee lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ hewalɛ waa, aloo jeee nakai? Ni kɛlɛ, ekɛ nakai hewalɛ lɛ tsuuu nii kɛhaaa lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnamɔ loo ni ekɛaaye mɛi krokomɛi awui. (Luka 4:1-4) Bɔ ni eshwie jarayelɔi hiɛjoolɔi lɛ kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ haa anaa faŋŋ akɛ eyeɔ jalɛ sane! (Mar. 11:15-17; Yoh. 2:13-16) Enitsɔɔmɔ kɛ eduromɔ wiemɔi ni shɛ mɛi atsui he lɛ tsɔɔ akɛ ele nii “fe Salomo.” (Mat. 12:42) Biblia lɛ wie suɔmɔ mli ni Yesu jɛ ekɛ ewala ŋmɛ shi eha mɛi krokomɛi lɛ he akɛ “mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ.”—Yoh. 15:13.

8 Bɔ ni Nyɔŋmɔ Bi lɛ fee enii tamɔ Yehowa pɛpɛɛpɛ yɛ ewiemɔ kɛ enifeemɔ mli lɛ ha enyɛ ewie akɛ: “Mɔ ni ena mi lɛ, ena tsɛ lɛ.” (Nyɛkanea Yohane 14:9-11.) Kɛ́ wɔnyiɛ Kristo sɛɛ lɛ, belɛ wɔmiikase Yehowa.

Yesu Ji Mɔ ni Yehowa Efɔ Lɛ Mu Lɛ

9. Mɛɛ be Yesu batsɔ Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ lɛ Mu lɛ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Susumɔ nɔ ni ba yɛ afi 29 Ŋ.B. yɛ gbo beaŋ beni Yesu ni eye afii 30 lɛ tee Yohane Baptisilɔ lɛ ŋɔɔ lɛ he okwɛ. “Beni abaptisi Yesu lɛ, ejɛ nu lɛ mli amrɔ eje kpo; ni naa, agbele ŋwɛi naa aha lɛ, ni ena Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ miikpeleke shi tamɔ okpo kɛmiiba enɔ.” Nakai beaŋ Yesu batsɔ Kristo loo Mesia lɛ. Yehowa diɛŋtsɛ fee lɛ faŋŋ yɛ nakai beaŋ akɛ Yesu ji Mɔ ni Efɔ lɛ Mu lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Mɔnɛ ji misuɔmɔ bi ní mináa ehe tsui lɛ.” (Mat. 3:13-17) Enɛ ji yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ!

10, 11. (a) Mɛɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ akɛ sabla ni ji “Kristo” tsu nii kɔkɔ Yesu he? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnyiɛ Yesu Kristo sɛɛ daa?

10 Biblia lɛ kɛ sabala ni ji “Kristo” lɛ tsu nii kɛkɔ Yesu he yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, tamɔ Yesu Kristo, Kristo Yesu, kɛ Kristo lɛ. Yesu ji mɔ klɛŋklɛŋ ni kɛ wiemɔ ni ji “Yesu Kristo,” egbɛi lɛ ni esabala lɛ nyiɛ sɛɛ, tsu nii. Esɔle eha e-Tsɛ akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yoh. 17:3) Kɛ́ akɛ wiemɔ “Yesu Kristo” lɛ tsu nii lɛ egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa mɔ ni Nyɔŋmɔ tsu lɛ ni ebatsɔ Mɔ ni e-Fɔ lɛ Mu lɛ nɔ. Kɛ́ aŋma lɛ akɛ “Kristo Yesu” lɛ, belɛ aawie hegbɛ loo gbɛhe ni eyɔɔ lɛ he, shi jeee lɛ diɛŋtsɛ ehe awieɔ lɛ. (2 Kor. 4:5) Kɛ́ akɛ wiemɔ “Kristo lɛ” ni ji sabla lɛ ni akɛ wiemɔ ni ji “lɛ” efata he lɛ tsu nii lɛ, belɛ akɛ no hu miima Yesu gbɛhe akɛ Mesia lɛ nɔ mi.—Bɔf. 5:42.

11 Ekɔɔɔ he ko bɔ ni akɛ sabla ni ji “Kristo” lɛ baatsu nii kɛkɔ Yesu he lɛ, emaa anɔkwa sane ni he hiaa nɛɛ nɔ mi: Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ ba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ adesa, ni eha ale e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii moŋ, shi ejeee gbɔmɔ loo gbalɔ ko kɛkɛ; shi moŋ lɛ ji Mɔ ni Yehowa Efɔ lɛ Mu lɛ. Esa akɛ wɔnyiɛ Mɔ nɛɛ sɛɛ daa.

Yesu nɔ Pɛ Abaanyɛ Atsɔ Ana Yiwalaheremɔ

12. Mɛni Yesu kɛɛ bɔfo Toma ni wɔ hu wɔbaaná he sɛɛ?

12 Yiŋtoo kroko hewɔ ni ehe hiaa ni wɔya nɔ wɔnyiɛ Mesia lɛ sɛɛ lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔ ni Yesu kɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ wie beni eshwɛ ŋmɛlɛtswai fioo ni ebaagbo lɛ. Beni Toma bi sane yɛ wiemɔ ni Yesu wie akɛ eyasaa he ko eto amɛ lɛ he lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ko baaa tsɛ lɛ ŋɔɔ, akɛ ja etsɔ minɔ.” (Yoh. 14:1-6) No mli lɛ mɛi ni Yesu kɛwieɔ lɛ ji bɔfoi anɔkwafoi 11 lɛ. Ewo amɛ shi akɛ ebaayasaa he ko eto amɛ yɛ ŋwɛi, shi ewiemɔi lɛ hu ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛha mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (Kpoj. 7:9, 10; 21:1-4) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13. Kɛ́ akɛɛ Yesu ji “gbɛ lɛ” mɛni ji eshishi?

13 Yesu Kristo ji “gbɛ lɛ.” Ni tsɔɔ akɛ lɛ pɛ enɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ. Enɛ ji anɔkwale yɛ sɔlemɔ gbɛfaŋ, ejaakɛ ja wɔsɔle kɛtsɔ Yesu nɔ pɛ dani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Tsɛ lɛ baaha wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbiɔ lɛ yɛ E-suɔmɔnaa lɛ. (Yoh. 15:16) Shi kɛlɛ, Yesu ji “gbɛ lɛ” yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Esha ha gbɛ bakã adesai kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Yes. 59:2) Yesu ŋɔ “esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mat. 20:28) Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yesu Kristo lá lɛ tsumɔɔ wɔhe kɛjɛɔ esha fɛɛ esha mli.” (1 Yoh. 1:7) No hewɔ lɛ, Bi lɛ bakpata wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Rom. 5:8-10) Yesu nɔ ni wɔɔhe wɔye ni wɔbo lɛ toi lɛ baaha wekukpaa kpakpa ahi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.—Yoh. 3:36.

14. Kɛ́ akɛɛ Yesu ji “anɔkwale lɛ” te atsɔɔ tɛŋŋ?

14 Yesu ji “anɔkwale lɛ” jeee akɛni ewie anɔkwale daa ni ehi shi yɛ naa lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ, shi akɛni ewo gbalɛi babaoo ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ fɛɛ obɔ lɛ hu hewɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ shiwoi abɔ ni yɔɔ nɛɛ, emli hɛɛ lɛ yɔɔ.” (2 Kor. 1:20) “Nii kpakpai ni baaba lɛ asusuma kɛkɛ” ní yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ po ba mli yɛ Kristo Yesu gbɛfaŋ. (Heb. 10:1; Kol. 2:17) Yesu ji mɔ titri ni gbalɛi lɛ fɛɛ wie ehe, ni amɛhaa wɔleɔ nɔ̃ titri ni ebaatsu koni ekɛha Yehowa yiŋtoo aba mli. (Kpoj. 19:10) Esa akɛ wɔnyiɛ Mesia lɛ sɛɛ kɛji wɔmiitao wɔná Nyɔŋmɔ shiwoi ni baaba mli lɛ ahe sɛɛ.

15. Kɛ́ akɛɛ Yesu ji “wala lɛ” mɛni ji eshishi?

15 Yesu ji “wala lɛ” ejaakɛ ekɛ ela lɛ hé adesai, ni naanɔ wala ji nikeenii ni Nyɔŋmɔ kɛhaa “yɛ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ, mli.” (Rom. 6:23) Yesu ji “wala lɛ” kɛha mɛi ni egboi lɛ hu. (Yoh. 5:28, 29) Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni ebaafee akɛ Osɔfonukpa yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ he okwɛ. Ebaakpɔ̃ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛjɛ esha kɛ gbele mli kwraa!—Heb. 9:11, 12, 28.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnyiɛ Yesu sɛɛ?

16 No hewɔ lɛ, hetoo ni Yesu kɛha Toma lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ waa. Yesu ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ. Lɛ ji mɔ ni Nyɔŋmɔ tsu lɛ kɛba je lɛ mli koni atsɔ enɔ ahere je lɛ yiwala. (Yoh. 3:17) Ni mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ ja etsɔ enɔ. Biblia lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ: “Yiwalaheremɔ bɛ mɔ ko mɔ ko mli; ni asaŋ gbɛi kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.” (Bɔf. 4:12) No hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ shihilɛ mli ni wɔjɛ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔhe Yesu nɔ wɔye ni wɔnyiɛ esɛɛ koni wɔná wala.—Yoh. 20:31.

Afã Wɔ Koni Wɔbo Kristo lɛ Toi

17. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ Bi lɛ toi?

17 Beni Yesu su tsake yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ, Petro, Yohane, kɛ Yakobo fɛɛ ye he odase. No mli lɛ, amɛnu gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: “Mɔ nɛ ji mibi ni mihala lɛ; nyɛboa lɛ toi!” (Luka 9:28, 29, 35, Ga Biblia hee lɛ) Ehe miihia waa ni wɔye famɔ akɛ wɔbo Mesia lɛ toi lɛ nɔ.—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 3:22, 23.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔbo Yesu Kristo toi?

18 Yesu toi ni wɔɔbo lɛ biɔ ni ‘wɔkwɛ lɛ, ni wɔjwɛŋ enɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ.’ (Heb. 12:2, 3) No hewɔ lɛ, esa akɛ “wɔmɔ” ehe saji ni wɔkaneɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ kɛ woji ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kalaa lɛ amli, kɛ agbɛnɛ hu ehe saji ni wɔnuɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ “mli ni awa.” (Heb. 2:1; Mat. 24:45) Akɛni Yesu tooi ji wɔ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔjɛa wɔsuɔmɔ mli wɔboa lɛ toi ni wɔnyiɛ esɛɛ.—Yoh. 10:27.

19. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkã he wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ daa?

19 Ani wɔbaanyɛ wɔkã he wɔnyiɛ Kristo lɛ sɛɛ daa ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛaakpe? Hɛɛ, wɔbaanyɛ, shi ja ‘wɔtee nɔ wɔhiɛ tsámɔ wiemɔi lɛ akadi lɛ mli’ kɛtsɔ nibii ni wɔkase lɛ ni wɔkɛaatsu nii “yɛ hemɔkɛyeli kɛ suɔmɔ ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ mli” lɛ nɔ.—2 Tim. 1:13.

Mɛni Okase?

• Mɛni hewɔ “Kristo lɛ” sɛɛnyiɛmɔ baanyɛ aha wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa lɛ?

• Mɛni hewɔ Yesu kasemɔ tsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa lɛ?

• Kɛ́ akɛɛ Yesu ji “gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ” te atsɔɔ tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo Mɔ ni Yehowa Efɔ lɛ Mu lɛ toi lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Yesu nitsɔɔmɔi lɛ haa aleɔ Yehowa susumɔ ni nɔ kwɔ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Esa akɛ wɔya nɔ wɔnyiɛ Mɔ ni Yehowa Efɔ lɛ Mu lɛ sɛɛ daa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Yehowa jaje akɛ: “Mɔ nɛ ji mibi . . . nyɛboa lɛ toi!”