Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi tudi ne bua kulonda ‘Kristo’?

Bua tshinyi tudi ne bua kulonda ‘Kristo’?

Bua tshinyi tudi ne bua kulonda ‘Kristo’?

‘Biasua muntu kundonda, adipidie, andonde.’​—LUKA 9:23.

1, 2. Bua tshinyi mbimpe tukonkonone malu adi atusaka bua kulonda ‘Kristo’?

YEHOWA udi usanka bikole padiye unumona nuenu bantu bapiabapia badi banange bulelela ne bansonga mu bisumbu bia batendeledi bende badi pa buloba. Panudi nutungunuka ne kulonga Bible, nubuela mu bisangilu bionso ne nuvudija dimanya dia Dîyi dia Nzambi, nudi ne bua kuela meji bikole bua dibikila dia Yezu edi dia ne: ‘Biasua muntu kundonda, adipidie, atuale mutshi wende wa makenga ku dituku ku dituku, andonde.’ (Luka 9:23) Yezu udi wamba ne: kudipidia ne kulua bayidi bende mbualu bunudi ne bua kunanga. Nunku, mbimpe tukonkonone bua tshinyi tudi ne bua kulonda ‘Kristo.’​—Mat. 16:13-16.

2 Netuambe tshinyi bua bantu bakadi benda mu makasa a Yezu Kristo? Mukanda wa Nzambi udi utukankamija bua ‘tutambe kukumbanakumbana mu malu aa.’ (1 Tes. 4:1, 2) Nansha tuetu Bantemu kukadi bidimu bia bungi anyi bidimu bishale ebi, tuetu bakonkonone malu adi atusaka bua kulonda Kristo nebituambuluishe bua kutumikila mubelu wa Paulo ne kutungunuka ne kulonda Kristo dituku dionso. Tukonkononayi malu atanu adi ne bua kutusaka bua kulonda Kristo.

Bua kukolesha malanda etu ne Yehowa

3. Tela bintu bibidi bidi mua kutuambuluisha bua kumanya Yehowa.

3 Pavua mupostolo Paulo wakula ne bena Atena “munkatshi mua Aleopago,” wakabambila ne: Nzambi ‘wakatapulula bikondo biabu bidianjila kulongolola diambedi, ne mikalu ya miaba yabu yashikamabu. Wakenza nunku bua bakebe Nzambi, benda babubuta bua kumumonabu, kadi yeye kena netu kule kudi muntu ne muntu.’ (Bien. 17:22, 26, 27) Tudi mua kukeba Nzambi ne kufika ku dimumanya bimpe. Tshilejilu, patudi tutangila bintu bidiye mufuke ne tuelelapu meji, tudi tumanya ngikadilu yende ne malu adiye mua kuenza. (Lomo 1:20) Yehowa mmutuambile kabidi malu ende mu Bible Dîyi diende. (2 Tim. 3:16, 17) Tuetu ‘tuelangana meji bua mudimu wende wonso ne bienzedi biende,’ netufike ku dimumanya bimpe menemene.​—Mus. 77:12.

4. Mmushindu kayi udi kulonda Kristo kutuambuluisha bua kukolesha malanda etu ne Yehowa?

4 Mushindu mukuabu muimpe wa kumanya Yehowa nkulonda Kristo. Tuelayi meji bua butumbi buvua Yezu nabu pavuaye ne Tatuende ‘diambedi buloba kabuyipu.’ (Yone 17:5) Yezu udi “tshibangidilu tshia bufuki bua Nzambi.” (Buak. 3:14) Bu mudiye ‘muanabute wa bifukibua bionso,’ wakasomba mu diulu ne Tatuende Yehowa bidimu bipite bungi. Pavuaye mu diulu apu, kabavua anu basombe ne Tatuende patupu to, kadi uvua mulunda wa Nzambi, wenza nende mudimu ne disanka ne bavua ne malanda makole. Yezu kavua anu utangila mushindu uvua Tatuende wenza malu, utangila ngikadilu yende ne mushindu uvuaye udiumvua to, kadi wakalonga malu onso avuaye umona ne kuidikija. Bible udi umubikila ne: ‘Tshifuanyikiji tshia Nzambi udi kayi mua kumueneka’ bualu Muana uvua utumikila Tatuende eu wakalua anu bu Tatuende. (Kolos. 1:15) Patudi tulonda Yezu bimpe, tudi tukolesha malanda etu ne Yehowa.

Bua kuidikija Yehowa bimpe menemene

5. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuidikija Yehowa bimpe menemene? Bua tshinyi?

5 Tudi ne mushindu wa kuidikija ngikadilu ya Nzambi bualu ‘mmutuenze ne tshifuanyikiji tshiende ne tudi bafuanangane nende.’ (Gen. 1:26) Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo bua ‘kuidikija kuenza mudi Nzambi wenza bu bana bende bananga.’ (Ef. 5:1) Kulonda Kristo kudi kutuambuluisha bua kuidikija Tatu wetu wa mu diulu, bualu kakuena muntu mukuabu udi mua kuidikija meji a Nzambi ne ngikadilu yende kupita Yezu ne kakuena muntu udi mua kutulongesha malu a Yehowa bu muvua Yezu mualongeshe to. Pavua Yezu pa buloba, kavua muambile anu bantu dîna dia Yehowa to, kadi wakabalongesha kabidi malu adi amutangila. (Bala Matayo 11:27.) Yezu wakenza nunku mu mêyi ende ne mu bienzedi biende, mu malongesha ende ne ku tshilejilu tshiende.

6. Malongesha a Yezu adi aleja tshinyi bua Yehowa?

6 Yezu wakatulongesha malu adi Nzambi utulomba ne mutuye umona bantu badi bamutendelela. (Mat. 22:36-40; Luka 12:6, 7; 15:4-7) Tshilejilu, yeye mumane kutela umue wa ku mikenji dikumi udi wamba ne: “Kuendi masandi,” wakumvuija mudi Nzambi umona bualu budi buenzeka munda mua muntu kumpala kua kuendaye masandi. Wakamba ne: ‘Muntu yonso udi utangila mukaji ne lukuka lua masandi wakumana kuenda nende masandi mu mutshima wende.’ (Ekes. 20:14; Mat. 5:27, 28) Bafalese bavua bakonyangaja mikenji ya Nzambi bamba ne: ‘Sua mukuenu, ikala ne udi nebe lukuna tshiji,’ kadi Yezu yeye wakaleja lungenyi lua Yehowa wamba ne: ‘Suayi badi nenu lukuna, lombelayi badi banukengesha Nzambi.’ (Mat. 5:43, 44; Ekes. 23:4; Lew. 19:18) Tuetu bamanye mudi Nzambi wela meji ne udiumvua ne malu adiye utulomba, nebituambuluishe bua kumuidikija bimpe.

7, 8. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha tshinyi bua Yehowa?

7 Tshilejilu tshia Yezu tshiakaleja kabidi mutu Tatuende. Patudi tubala mu Bible muvua Yezu umvuila bakengi luse ne uditeka pa muaba wabu, muvuaye mumvue tshiji pavua bayidi bende batandisha bana, tudi tumona tshitu Tatuende umvua pende patuye umona malu a mushindu eu. (Mâko 1:40-42; 10:13, 14; Yone 11:32-35) Ela meji ku mushindu udi malu avua Yezu wenza utuambuluisha bua kumanya ngikadilu minene ya Nzambi. Bishima biende bidi bituleja mudiye ne bukole bua bungi. Kadi kavua wenza malu ne bukole ebu bua kudisankisha anyi bua kuenzela bakuabu bibi to. (Luka 4:1-4) Mushindu uvuaye muipate bangenda mushinga mu ntempelo udi uleja mudiye munange buakane. (Mâko 11:15-17; Yone 2:13-16) Malongesha ende ne mêyi avuaye wakula bua kulenga mioyo ya bantu, bidi bileja ne: uvua “mutambe Solomo” ku meji. (Mat. 12:42) Bible udi wakula mu mêyi mimpe bua mushindu uvua Yezu mufile muoyo wende bua bakuabu wamba ne: “Kakuena muntu udi ne dinanga didi ditambe edi.”​—Yone 15:13.

8 Muana wa Yehowa Nzambi wakamuidikija bimpe menemene mu malu onso avuaye wamba ne wenza ke bualu kayi wakamba ne: “Wakuntangila meme wakutangila Tatu.” (Bala Yone 14:9-11.) Kulonda Kristo kudi kumvuija kuidikija Yehowa.

Yezu mmuela manyi wa Yehowa

9. Ndîba kayi ne mmushindu kayi uvua Yezu mulue muela manyi wa Nzambi?

9 Tutangile bualu buvua buenzeke mu 29 pavua Yezu ne bidimu 30 ne muye kudi Yone Mubatiji bua kumutambuishaye. ‘Pakamubatizabu, Yezu wakumuka mu mâyi; ne monayi, diulu diakamubulukila, yeye wakatangila nyuma wa Nzambi upueka bu nyunyi wa nkutshi, umuikila.’ Dîba adi, ke diakaluaye Kristo anyi Masiya. Yehowa wakamanyisha kabidi dîba adi ne: Yezu uvua muela manyi wende pakambaye ne: “Eu udi Muana wanyi munanga, yeye udi unsankisha bimpe.” (Mat. 3:13-17) Ebu mbualu buimpe budi ne bua kutusaka bua kulonda Kristo.

10, 11. (a) Leja mishindu idibu babikila Yezu ne muanzu wende wa ‘Kristo.’ (b) Bua tshinyi tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kulonda Yezu Kristo?

10 Mu Bible, batu babikila Yezu mu mishindu mishilangane bu mudi: Yezu Kristo, Kristo Yezu anyi Kristo. Yeye nkayende wakatela dîna diende dilonda kudi muanzu ‘Kristo’ wamba ne: ‘Yezu Kristo.’ Wakasambila Tatuende wamba ne: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua bobu bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo.’ (Yone 17:3) Bualu ebu budi bukoka ntema ya bantu kudi muntu uvua Nzambi mutume ne wakalua muela manyi wende. Padi muanzu Kristo ulua kumpala kua dîna Yezu bu mudi ‘Kristo Yezu,’ badi bashindamena pa mudimu udi nawu Yezu anyi muanzu wende eu. (2 Kol. 4:5) Padibu bafunda muaku ‘Kristo’ nkayawu, mmushindu mukuabu wa kushindamena pa mudimu wa Yezu wa Masiya.​—Bien. 5:42.

11 Kadi nansha bobu bateke muanzu wa ‘Kristo’ kumpala kua dîna Yezu, panyima padi anyi bautela nkayawu, bidi bileja bualu bua mushinga ebu: Nansha muvua Muana wa Nzambi mulue pa buloba ne mumanyishe bantu disua dia Tatuende, kavua anu muntu wa tshianana eu anyi muprofete to, kadi wakalua bua kuikala muela manyi wa Yehowa. Tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kulonda muela manyi eu.

Yezu ke njila wa lupandu

12. Mmêyi kayi avua Yezu muambile mupostolo Toma adi ne mushinga kutudi?

12 Bualu bukuabu budi ne bua kutusaka bua kulonda Masiya budi mu mêyi avua Yezu muambile bapostolo bende ba lulamatu kumpala kua kufuaye. Pavua Toma mumuebeje tshivuaye musue kuamba pakakulaye bua kuya mu diulu ne kubalongoluela muaba, Yezu wakamba ne: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’ (Yone 14:1-6) Pavua Yezu muambe mêyi aa uvua wakula ne bapostolo bende 11 ba lulamatu. Wakabalaya muaba mu diulu, kadi mêyi ende adi kabidi ne mushinga bua bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba. (Buak. 7:9, 10; 21:1-4) Bua tshinyi tudi tuamba nunku?

13. Yezu udi ‘njila’ mu mushindu kayi?

13 Yezu Kristo udi ‘njila.’ Bidi biumvuija ne: anu ku butuangaji buende ke kutudi mua kusemena kudi Nzambi. Bidi nanku bua disambila bualu anu tuetu basambile mu dîna dia Yezu, ke patudi ne bua kushindika ne: Tatu neatupeshe bionso bitudi tumulomba mu diumvuangana ne disua diende. (Yone 15:16) Yezu udi ‘njila’ mu mushindu mukuabu kabidi. Bubi buvua busemeje bantu kule ne Nzambi. (Yesh. 59:2) Kadi Yezu wakafila ‘muoyo wende bua kupikula nawu bantu ba bungi.’ (Mat. 20:28) Ke bualu kayi Bible udi wamba ne: ‘Mashi a Yezu adi atulengeja ku mibi yonso.’ (1 Yone 1:7) Nunku Muana mmutuambuluishe bua kulengejangana ne Nzambi. (Lomo 5:8-10) Bua tuetu kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi, tudi ne bua kuitabuja Yezu ne kutumikila mêyi ende.​—Yone 3:36.

14. Yezu udi “bulelela” mu mushindu kayi?

14 Yezu udi “bulelela” ki nganu bualu uvua uyisha bulelela ne muikale ne nsombelu uvua umvuangana nabu to. Kadi udi kabidi bulelela bualu milayi ivua yakula bua Masiya ivua ya bungi menemene ne mmimukumbanyine yonso. Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Bualu bua bu mudi bungi bua milayi ya Nzambi, munda muende mudi anu Ee.’ (2 Kol. 1:20) Nansha ‘mindidimbi ya bintu bimpe bilualua’ ivua mu mikenji ya Mose yakakumbana mu Kristo Yezu. (Eb. 10:1; Kolos. 2:17) Nunku milayi yonso mmimanyine anu pa Yezu ne ivua ileja mudimu munene udiye nawu mu dikumbana dia malu adi Yehowa mulongolole. (Buak. 19:10) Bua malu onso adi Yehowa mulongolole kutuambuluishawu, tudi ne bua kulonda Masiya.

15. Yezu udi “muoyo” mu mushindu kayi?

15 Yezu udi “muoyo” bualu mmupikule bantu ne mashi ende ne Nzambi udi utupesha muoyo wa tshiendelele mu ‘Kristo Yezu Mukalenge wetu.’ (Lomo 6:23) Yezu udi kabidi muoyo bua bantu bonso bakadi bafue. (Yone 5:28, 29) Tuele kabidi meji ku malu ikalaye mua kuenza pikalaye muakuidi munene mu bukokeshi buende bua bidimu tshinunu. Neapikule bantu bikala ku bukokeshi buende ku bubi ne lufu bua kashidi ne tshiendelele.​—Eb. 9:11, 12, 28.

16. Tudi ne bua kulonda Yezu bua tshinyi?

16 Diandamuna divua Yezu mupeshe Toma didi ne mushinga wa bungi kutudi. Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo. Yeye ke uvua Nzambi mutume pa buloba bua kusungila bantu. (Yone 3:17) Kakuena muntu udi mua kuya kudi Tatu kayi mupitshile kudiye. Bible udi wamba patoke ne: ‘Mu munga muntu yonso kamuena lupandu, bualu bua kakuena dinga dîna muinshi mua diulu, dipa bantu didi dimanye mua kutusungila.’ (Bien. 4:12) Nunku nansha bu bobu batulongeshe tshinyi ku kale, mbimpe tuitabuje Yezu ne tumulonde bua tupete muoyo.​—Yone 20:31.

Nzambi udi utuambila bua kuteleja Kristo

17. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuteleja Muana wa Nzambi?

17 Petelo, Yone ne Yakobo bakamona dikudimuka dia mpala wa Yezu. Dîba adi, bakumvua dîyi difuma mu diulu diamba ne: ‘Eu udi Muananyi musungula, mumvuilayi.’ (Luka 9:28, 29, 35) Bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kutumikila dîyi edi dia kuteleja Masiya.​—Bala Bienzedi 3:22, 23.

18. Mmushindu kayi utudi mua kuteleja Yezu Kristo?

18 Kuteleja Yezu kudi kumvuija ‘kumutangila ne kuelangana meji bua tshilejilu tshiende.’ (Eb. 12:2, 3) Nunku, tudi ne bua “kutamba kudimuka ku malu” a Yezu atudi tubala mu Bible ne mu mikanda idi ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ utupatuila ne ku malu ende atudi tumvua mu bisangilu bia bena Kristo. (Eb. 2:1; Mat. 24:45) Bu mutudi mikoko ya Yezu, tudienzejayi bua kumuteleja ne kumulonda.​—Yone 10:27.

19. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutungunuka ne kulonda Kristo?

19 Tudi mua kutungunuka ne kulonda Kristo nansha mu ntatu anyi? Eyowa, tudi mua kuenza nunku tuetu ‘balamate tshidikijilu tshia mêyi malenga’ ne batumikile malu atudi tulonga ne ‘ditabuja ne dinanga dia mu Kristo Yezu.’​—2 Tim. 1:13.

Newandamune munyi?

• Bua tshinyi kulonda ‘Kristo’ kudi kutuambuluisha bua kukolesha malanda etu ne Yehowa?

• Bua tshinyi kuidikija Yezu kudi kumvuija kuidikija Yehowa?

• Mmushindu kayi udi Yezu muikale ‘njila ne bulelela ne muoyo’?

• Bua tshinyi tudi ne bua kuteleja muela manyi wa Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Malongesha a Yezu avua aleja mudi Yehowa umona malu

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Tudi ne bua kulonda muela manyi wa Yehowa ne lulamatu luonso

[Tshimfuanyi mu dibeji 32]

Yehowa wakamba ne: ‘Eu udi Muananyi, mumvuilayi’