“Juõn Ien Ikõñ”

“KONONO ej aurõk einwõt silver im ikõñ ej einwõt gold.” Eñin men eo juõn jabõn kennan in etto jen Asia ej ba. Ekkar ñõn juõn tikjinere me ej kemelele kin jabõn kennan im parebõl ko, nan ko rej einlok wõt nan kein ilo kajin Hibru rej: “Elañe aurõkin juõn nan ej juõn shekel, inem aurõkin ikõñ ej ruo shekel.” Im Kiñ eo emeletlet Solomon ilo Israel eo etto ear je: “Eor ien ñõn jabrewõt men, im eor ien ñõn lemnok otemjej iomin lõñ ko . . . juõn ien ikõñ, im juõn ien konono.”​—Ekk. 3:​1, 7.

Ak, ñãt eo ekkar bwe jen ikõñ im ñãt eo ekkar bwe jen konono? Nan kein “ikõñ” im “kejeklokjen” emakijkij air walok ilo Baibel eo. Wãwen ko rej kajerbale nan kein rej kalikar bwe eor enañin jilu wãwen ko ilo mour me ekkar ñõn ar ikõñ. Jen etale nan in ikõñ einwõt juõn kakõlõn kwalok koutiej, ñõn kwalok meletlet im lolokjen, im einwõt juõn men ñõn jibõñ kij kalomõnlokjen.

Juõn Kakõlõn Kwalok Koutiej

Ikõñ ej juõn kakõlõn kwalok koutiej. Dri kanan Habakkuk ear ba: “Iroij [Jeova] ej bed ilo Temple eo an ekkwojarjar; ri lõl otemjej ren ikõñ iman mejen.” (Hab. 2:​20, UBS) Dri kabuñ ro remol rej aikwij “ikõñ iman mejen Iroij [Jeova], kinke ej itok jen ijo jikin ekkwojarjar.” (Zek. 2:13, UBS) Baibel eo ej ba: “Ran in ekajet eo an Iroij ebak; kin men in komin ikõñ iman mejen Iroij [Jeova].”​—Zep. 1:7, UBS.

Jeova emaroñ ke bõk nebar ilo ejelok nan? Jet ien jemaroñ lukkun bwilõñ ñe jej lo menin kõmõnmõn ko raibujuij, im joñõn an lokjenar ejelok nan jemaroñ kajerbale ñõn kwalok kin eñjake ko ar. Ilo ar kalomõnlokjen kaki men kein, ej juõn wãwen jej kwalok ar nebar dri Kõmõnmõn eo ilo buruer. Dri jeje sam ear ba ikijen menin kõmõnmõn ko: “Komin nebar E, al im aliñ; komin nebar E, kom iju ko in maram. Komin nebar E, kom lõñ ko in lõñ ko; im dren ko ilõñin lõñ ko. Ren nebar etan Jeova, bwe E ar kaiñi inem emwij kõmõnmõn ir.”​—Sam 148:3-5.

Einwõt an Jeova tellokin bõk koutiej jen kij, jej aikwij bareinwõt koutiej nan ko an. Ñõn wanjoñok, ke dri kanan Moses ear  kwalok nan ko an eliktata ñõn ailiñ in Israel, e im pris ro rar rejañ aolep armij ro rar ber im ba: “Komin ikõñ . . . , kwon bokake ainiken Jeova am Anij.” Ajiri ro nejin dri Israel ro bareinwõt rar aikwij roñjake ke dri Israel ro rar kweloklok ñõn roñjake kien ko an Anij. Moses ear ba, “kokweloktok armij ro, man im kõra, im ajiri . . . bwe ren katak.”​—Dut. 27:​9, 10; 31:11, 12.

Dri korijer ro an Jeova ilo ran kein rej bareinwõt kwalok koutiej ikijen air roñjake nan in katak ko rej bõki ilo ien kwelok ko an Kristian, ekoba ien kwelok ko relap! Ñe rej kwalok katak ko reaurõk jen Baibel ijo iman, jejjab kwalok ar koutiej Nan eo an Anij im rolul eo an elañe jej bwebwenato bajjek iben bar juõn. Ilo ien kwelok ko, ej ien eo ñõn kejeklokjen im roñjake.

Jej bareinwõt kwalok ar koutiej ilo ien jej bwebwenato elañe jej juõn dri roñjake emõn. Ñõn wanjoñok, jeban bwij eo Job ear ba ñõn dri kinak ro an: “Komin katakin iõ, inem I naj kejeklokjen.” Job ear mõnõnõ in ikõñ im roñjake ir ke rar konono. Im ke ear ien ñõn an konono, ear ba: “Komjil en ikõñ im letok ien aõ konono.”​—Job 6:​24; 13:13, UBS.

Kein Kamol kin Meletlet im Lolokjen

Baibel eo ej ba: “Elañe kwo jelãlokjen, innem kwonaj ikõñ wõt.” “Juõn armij dri jelalokjen, ej ikõñ wõt.” (Ken. 10:19, UBS; 11:12) Lemnok kin wãwen an kar emõn an Jisõs kwalok meletlet im lolokjen ikijen an kar ikõñ wõt. Ke ear kile bwe ejelok tokjen an konono iben dri kijirãt ro an, me rar lej ñõn e, ‘Jisõs ear ikõñ’ wõt. (Mat. 26:63) Tokelik, ke kar ekajet e iman mejen Pailat, Jisõs “e jab uak.” Ak ilo meletlet ear kãlet bwe jerbal ko an ren uak ñõn e.​—Mat. 27:11-​14.

Kij bareinwõt jej kwalok ar meletlet ilo ar drebij wõt loñier, elaptata ñe rej kõmõn ar illu. Juõn jabõn kennan ej ba: “Eo e rumij an illu, jelalokjen elap iben; a eo e mõkõj an illu, ej koutiej men in bwebwe.” (Ken. 14:29) Elañe emõkõj ar uak ñe juõn ej kaillu kij, jemaroñ kwalok nan ko me jenaj ajlok kaki tokelik. Iomin ien rot kein, nan ko ar remaroñ einwõt nan ko rebwebwe, im tokjen men in emaroñ kainebataik kij.

Jej kwalok lolokjen elañe jej kejbãrok ta ko jej ba ñe jej ber iben armij ro renana. Ñe jej kwalok nan im iion ro rej kajirere kake kij, men eo emõntata jen kõmõne ej ñõn ar ikõñ wõt. Bareinwõt, jej aikwij ikõñ wõt ñe dri jikuul ro ilo class eo ar ak ro jej jerbal ibeir rej kwalok kejak ko rejakkar ak ba nan ko renana. Men in eaurõk kinke elañe jej ettõñ kin kejak ko air rejakkar, remaroñ bõk lemnok eo bwe jej errã ibeir. (Ep. 5:3) “I naj kejbãrok loñiõ kin ken drebij,” dri jeje sam ear je, “ke dri nana e iman meja.”​—Sam 39:1.

Juõn armij “dri jelalokjen” ejjab kwalok men ko retino. (Ken. 11:12) Juõn dri Kristian  emol enaj kanuij kejbãrok im lale bwe en jab kennan kin men ko retino. Elder ro elaptata air aikwij kejbãrok kin men in bwe ren maroñ drebij wõt liki eo an ro uan congregation eo.

Meñe ejelok nan ñe juõn ej ikõñ wõt, ak emaroñ lap an or tokjen. Juõn dri jeje jen England etan Sydney Smith, me ear mour enañin 200 yiõ ko remotlok, ear jeje kin juõn ian ro rar mour ilo ien ko an im ba: “Ñe lein ej bwebwenato eor ien ej ikõñ, men in ej kõmõn bwe bwebwenato eo an en lukkun kaitoktoklimo.” Emol bwe, bwebwenato eo ikõtan ruo armij ej aikwij kõmõn bwe irro jimor en or ien air konono. Juõn dri bwebwenato emõn ej aikwij juõn dri roñjake emõn.

Solomon ear kakkõl: “Nan ko am relõñ remaroñ kõmmõn bwe kwon jerawiwi. Elañe kwo jelãlokjen, innem kwonaj ikõñ wõt.” (Ken. 10:19, UBS) Kin men in, ñe eiet nan ko jej kwaloki enaj driklok ien ar ba nan ko rejakkar. Ilo mol, “juõn dri bwebwe ñe ej kejeklokjen, rej lemnok e meletlet; ke ej kili tien, rej lemnok e dri jelalokjen.” (Ken. 17:28) Inem, jen jar im kajitõk iben Jeova ñõn ‘kejbãrok aur in tier.’​—Sam 141:3.

Juõn Men ñõn Jibõñ Kij Kalomõnlokjen

Ikijen eman eo me ej lor ial eo ewãnik, Jeje ko ilo Baibel eo ej jiroñ kij bwe “ej lõñliñ ilo kien Jeova; im ej lemnok kin kien eo ran im boñ.” (Sam 1:2) Juõn ukok in Baibel etan The Amplified Bible ej ba: “Ilo kien ko An . . . ej keini an kalomõnlokjen kaki . . . ran im boñ.” Ta wãwen eo emõntata ekkã an jibõñ kij ñõn kalomõnlokjen?

Aisak, eo nejin Ebream, “e ar drioijlok bwe en kalomõnlokjen ilo jikin kallip ke e jota.” (Jen. 24:63) Ear kãlet juõn ien im juõn jikin me ejelok keroro ñõn an kalomõnlokjen. Kiñ Devid ear kãlet ñõn an kalomõnlokjen ilo boñ kinke ilo ien in kar ejelok keroro. (Sam 63:6) Ikijen armij eo ewãppen Jisõs, ñõn kabwe aikwij eo bwe en mõkelok ian im or ien an kalomõnlokjen, ear kõmõn ien ñõn an jenolok jen armij ro ilo an etal ñõn tol ko, ene jemaren, im jikin ko jet me ejelok armij ro ie.​—Mat. 14:23; Luk 4:​42; 5:​16.

Ien kejeklokjen emol an or tokjen. Emaroñ jibõñ kij ñõn etale kij mõke, me ej juõn men eaurõk ñõn ar kakõmõnmõnlok wãwen ko iber. Ñe jej kejeklokjen ej kõmõn bwe jen jokõne ilo lemnok. Im ñe jej bõk ien ñõn kalomõnlokjen ilo ien ko ejelok keroro, emaroñ jibõñ kij ejaak karkar in etã buru im kalaplok kamolol eo ar kin men ko elap air aurõk ilo mour.

Meñe ien ikõñ emõn, ak eor bareinwõt “juõn ien konono.” (Ekk. 3:7) Dri kabuñ ro remol ranin rej boub in kwalok kin nuuj eo emõn kin Ailiñ in Anij “i aolepen lõl.” (Mat. 24:14) Kin an laplok wõt oran dri kwalok ro, elõñlok wõt armij ro rej roñ kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo me ekalõñliñ. (Maik. 2:12, UBS) Aet, jen kobalok iben rein rej niknik ilo air keañ kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo im kwalok kin jerbal ko raibujuij an Anij. Ñe jej bõk kwonad ilo jerbal in eaurõk, jej aikwij kõmõn bwe wãwen mour eo ar en bareinwõt kalikar bwe jej kaurõk ien ko rekkar ñõn ar ikõñ.

[Pija eo ilo peij 3]

Ilo ien kwelok ko ar, jej aikwij roñjake im katak

[Pija eo ilo peij 4]

Ñe armij rej kajirere kake kij ilo jerbal in kwalok nan, jet ien ekkar bwe jen ikõñ wõt

[Pija eo ilo peij 5]

Kejeklokjen ej jibõñ kij ñõn kalomõnlokjen