Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛhiɛ Adɔa Nitsumɔi Kpakpai Ahe’!

‘Nyɛhiɛ Adɔa Nitsumɔi Kpakpai Ahe’!

‘Nyɛhiɛ Adɔa Nitsumɔi Kpakpai Ahe’!

“[Yesu] ŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ wɔnajiaŋ, koni ekpɔ̃ wɔ kɛjɛ nɔtɔmɔ fɛɛ mli, ni etsuu wɔhe efee lɛ diɛŋtsɛ emaŋ krɔŋŋ ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe.”—TITO 2:14.

1. Mɛni Yesu fee beni ebashɛ sɔlemɔwe lɛ yɛ Nisan 10, 33 Ŋ.B. lɛ?

YƐ Nisan 10, 33 Ŋ.B. beni eshwɛ gbii fioo ní abaaye Hehoo lɛ, Nyɔŋmɔ jálɔi babaoo babua amɛhe naa yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ, ni amɛkɛ miishɛɛ miikpa gbijurɔyeli lɛ gbɛ. Mɛni Yesu fee beni ebashɛ shi lɛ? Mateo, Marko, kɛ Luka ni ŋmala Sanekpakpai lɛ ateŋ etɛ lɛ ma nɔ mi akɛ beni Yesu bashɛ shi lɛ, eshwie nihɔɔlɔi lɛ kɛ nihelɔi lɛ kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ. Etsirɛ shikatsakelɔi lɛ akpɔlɔi lɛ kɛ mɛi ni hɔ̃ɔ okpoi lɛ amaaŋooi lɛ etswiatswiaa shi. (Mat. 21:12; Mar. 11:15; Luka 19:45) Hiɛdɔɔ ni Yesu kɛtsu klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ afii etɛ ni tsɔ hiɛ lɛ nɔŋŋ ekɛtsu enɛ lɛ.—Yoh. 2:13-17.

2, 3. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ jeee nihɔɔlɔi kɛ nihelɔi ní Yesu kɛ hiɛdɔɔ shwie amɛ lɛ ji nɔ̃ pɛ ni efee yɛ sɔlemɔwe lɛ?

2 Mateo Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ jeee nihɔɔlɔi kɛ nihelɔi ní Yesu kɛ hiɛdɔɔ shwie amɛ lɛ ji nɔ̃ pɛ ni efee yɛ sɔlemɔwe lɛ. Etsa shwilafoi kɛ obubuafoi ni ba eŋɔɔ lɛ hu. (Mat. 21:14) Luka Sanekpakpa lɛ hu tsɔɔ nibii krokomɛi ni Yesu fee. “[Yesu] yatsɔɔ nii daa nɛɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ.” (Luka 19:47; 20:1) No hewɔ lɛ, Yesu kɛ hiɛdɔɔ tsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.

3 Sɛɛ mli lɛ, bɔfo Paulo ŋma wolo eyaha Tito, ni etsɔɔ akɛ Yesu “ŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ wɔnajiaŋ, koni ekpɔ̃ wɔ kɛjɛ nɔtɔmɔ fɛɛ mli, ni etsuu wɔhe efee lɛ diɛŋtsɛ emaŋ krɔŋŋ ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe.” (Tito 2:14) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ wɔha ‘wɔhiɛ adɔ nitsumɔi kpakpai ahe’ ŋmɛnɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛmɔnɔ ni Yuda maŋtsɛmɛi kpakpai lɛ fee lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ?

Nyɛhiɛ Adɔa Shiɛmɔ kɛ Nitsɔɔmɔ He

4, 5. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yuda maŋtsɛmɛi ejwɛ lɛ ahiɛ dɔ nitsumɔi kpakpai ahe?

4 Asa, Yehoshafat, Hezekia, kɛ Yosia fɛɛ to gbɛjianɔ koni afã wɔŋjamɔ kɛ eshishi yɛ Yuda. Asa “jie maŋsɛɛ afɔleshaa latɛi kɛ hei grɔŋŋi lɛ, ni ekumɔ amagai lɛ, ni efolɔ wɔŋ kooi lɛ eshwie shi.” (2 Kron. 14:3) Yehoshafat hiɛ dɔ Yehowa jamɔ he ni no ha “ejie hei grɔŋŋi lɛ ni egbà wɔŋ kooi lɛ yɛ Yuda.”—2 Kron. 17:6; 19:3. *

5 Beni agbe Hehoo ni Hezekia to he gbɛjianɔ ni akɛ gbii kpawo ye yɛ Yerusalem lɛ naa lɛ, “Israel muu lɛ fɛɛ ní yɔɔ jɛi lɛ je kpo kɛtee Yuda maji lɛ amli, ni amɛyakumɔ amagai lɛ, ni amɛgba wɔŋ kooi lɛ, ni amɛjwara hei grɔŋŋi lɛ kɛ afɔleshaa latɛi lɛ, yɛ Yuda kɛ Benyamin fɛɛ, kɛ nii ní yɔɔ Efraim kɛ Manase lɛ hu aahu kɛyashi beyinɔ ní amɛgbe naa.” (2 Kron. 31:1) Yosia baye maŋtsɛ beni eye afii kpaanyɔ pɛ. Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Emaŋtsɛyeli afi ni ji kpaanyɔ lɛ nɔ, beni edako lɛ, ebɔi etsɛ David Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛgbɛ taomɔ, ni afi ni ji nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ nɔ lɛ ebɔi Yuda kɛ Yerusalem hetsuumɔ kɛ hei grɔŋŋi lɛ kɛ wɔŋ-kooi lɛ kɛ wɔji lɛ kɛ amagai lɛ ajiemɔ.” (2 Kron. 34:3) No hewɔ lɛ, maŋtsɛmɛi ejwɛ nɛɛ fɛɛ hiɛ dɔ nitsumɔi kpakpai ahe.

6. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ ato nitsumɔi ni Yuda maŋtsɛmɛi anɔkwafoi lɛ tsu lɛ he lɛ?

6 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔkɛ wɔhe ewo nitsumɔ ko ni tamɔ tafãa mli koni wɔkɛye wɔbua mɛi ní amɛye amɛhe kɛjɛ apasa jamɔ tsɔɔmɔi ní wɔŋjamɔ fata he lɛ ahe. Shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ haa wɔkɛ mɛi srɔtoisrɔtoi kpeɔ. (1 Tim. 2:4) Gbekɛ yoo ko ni yɔɔ Asia lɛ kaiɔ akɛ emami jáa amagai babaoo yɛ amɛshĩa lɛ. Akɛni gbekɛ yoo nɛɛ mu sane naa akɛ amagai lɛ fɛɛ nyɛŋ adamɔ shi kɛha anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ lɛ, esɔleɔ daa koni ele mɔ ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Gbi ko beni atswa eshinaa lɛ ní egbele lɛ, naa Odasefoi enyɔ komɛi ni efee klalo akɛ amɛaaye amɛbua lɛ koni ele anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi ni ji Yehowa lɛ. Ená miishɛɛ waa beni ekase nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ amagai ahe lɛ! Amrɔ nɛɛ ekɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ hiɛdɔɔ, ni eyeɔ ebuaa mɛi krokomɛi ni amɛle mɔ ni Yehowa ji kɛ nɔ ni ji esuɔmɔnaa nii.—Lala 83:19; 115:4-8; 1 Yoh. 5:21.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase tsɔɔlɔi ni yakpa maji lɛ amli yɛ Yehoshafat gbii lɛ amli lɛ?

7 Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ani wɔtsuɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi? Eji nɔ ni sa kadimɔ akɛ, yɛ Yehoshafat nɔyeli afi ni ji etɛ lɛ mli lɛ, etsu ni ayatsɛ lumɛi enumɔ, Levibii nɛɛhu, kɛ osɔfoi enyɔ kɛba. Eha amɛyakpa maji lɛ fɛɛ amli ni amɛtsɔɔ maŋbii lɛ Yehowa mlai lɛ. Amɛtsu nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ bɔ ni ha Yehowa he ŋmiŋmi mɔmɔ jeŋmaji ní bɔle amɛ lɛ. (Nyɛkanea 2 Kronika 17:9, 10.) Kɛ́ wɔtsake gbii kɛ bei ni wɔkɛtsuɔ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni yɔɔ shĩa ko mli lɛ ateŋ mɛi babaoo agba sane.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔlɛɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

8 Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛshiɔ amɛshĩai koni amɛyasɔmɔ yɛ hei ni ehe miihia ni aná Odasefoi babaoo ni kɛ hiɛdɔɔ sɔmɔɔ yɛ lɛ. Ani obaanyɛ ofee nakai? Wɔteŋ mɛi ni wɔnyɛŋ wɔshi kɛya hei nɛɛ baanyɛ abɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔshiɛ wɔha mɛi ni wieɔ wiemɔ kroko ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ. Ron kɛ mɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ lɛ fɔɔ kpee yɛ eshikpɔŋkuku lɛ mli, ni eyɛ mli akɛ eye afii 81 moŋ, shi ekase ŋamɔi yɛ wiemɔi 32 mli! Nyɛsɛɛ nɛɛ, ekɛ nuu ko kɛ eŋa ni amɛjɛ Afrika lɛ kpe yɛ gbɛjegbɛ he, ni eŋã amɛ yɛ amɛmaŋ wiemɔ ni ji Yoruba lɛ mli. Amɛbi Ron kɛji etee Afrika pɛŋ. Beni eha amɛ hetoo akɛ dabi lɛ, amɛbi lɛ bɔ ni fee ni ele Yoruba wiemɔ lɛ. Enɛ ha enyɛ eye amɛ odase. Amɛŋɔ woji tɛtrɛbii lɛ ekomɛi ni amɛha lɛ he ni amɛyɔɔ lɛ adrɛs, ni lɛ hu ekɛha asafo ni yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ koni akɛ amɛ akase Biblia lɛ.

9. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkane Biblia lɛ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

9 Tsɔɔlɔi ni Yehoshafat fã amɛ ni amɛyakpa maŋ lɛ mli lɛ hiɛ “Yehowa mla wolo lɛ” yɛ amɛdɛŋ. Biblia lɛ ji nɔ ni wɔkɛtsuɔ nii kɛtsɔɔ mɛi anii yɛ jeŋ fɛɛ, ejaakɛ no ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔkane wiemɔi diɛŋtsɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ wɔha mɛi yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Linda lɛ tee koni eyashiɛ eha yoo ko, shi yoo lɛ kɛɛ lɛ akɛ esa akɛ ehi ewu ní strok efee lɛ lɛ he. Yoo lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ: “Mileee nɔ ni mifee hewɔ ni Nyɔŋmɔ eha enɛ eba mi nɔ nɛɛ.” Linda bi lɛ akɛ: “Ani obaasumɔ ni makɛɛ bo anɔkwa sane ko?” No sɛɛ lɛ, ekane Yakobo 1:13 lɛ etsɔɔ lɛ, ni ekɛfata he akɛ: “Amanehului fɛɛ ni baa wɔ kɛ wɔsuɔlɔi anɔ lɛ, jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛbaa koni ekɛgbala wɔ toi.” Enɛ ha yoo lɛ fua Linda kɛ miishɛɛ. Linda tsɔɔ mli akɛ: “Minyɛ mikɛ Biblia lɛ tsu nii kɛshɛje emii. Bei komɛi lɛ, mɔ ni wɔshiɛɔ wɔhaa lɛ lɛ kɛ ŋmalɛi ni wɔkaneɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ ekpeko pɛŋ.” Sanegbaa nɛɛ ha anyɛ akɛ yoo lɛ kase Biblia lɛ daa yɛ eshĩa.

Oblahii kɛ Oblayei ní Kɛ Hiɛdɔɔ Sɔmɔɔ

10. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yosia fee eha Kristofoi oblahii kɛ oblayei ŋmɛnɛ?

10 Kɛ́ wɔɔwie Yosia nɔkwɛmɔnɔ lɛ he ekoŋŋ lɛ, wɔnaa akɛ etiu anɔkwa jamɔ sɛɛ beni eji oblanyo, ni eje shishi akɛ efã wɔŋjamɔ kɛ eshishi beni eye aaafee afii 20 lɛ. (Nyɛkanea 2 Kronika 34:1-3.) Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo kɛ hiɛdɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ miitsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.

11-13. Mɛɛ nibii wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ oblahii kɛ oblayei ni kɛ hiɛdɔɔ sɔmɔɔ Yehowa ŋmɛnɛ lɛ adɛŋ?

11 Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ England ni atsɛɔ lɛ Hannah lɛ kaseɔ Frɛntsi yɛ skul. Beni eye afii 13 lɛ, ena ele akɛ atse Frɛntsi wiemɔ kuu ko yɛ maŋ ko ni bɛŋkɛ amɛ lɛ mli. Etsɛ kpɛlɛ nɔ akɛ ebaafata ehe kɛya kpeei ni afeɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Amrɔ nɛɛ Hannah eye afii 18, ni eji daa gbɛgbalɔ ni kɛ hiɛdɔɔ shiɛɔ yɛ Frɛntsi mli. Ani bo hu obaanyɛ okase maŋsɛɛ wiemɔ ko ni okɛye obua mɛi ni amɛbale Yehowa?

12 Rachel kwɛ vidio ni ji Pursue Goals That Honor God lɛ jogbaŋŋ ni enya he waa diɛŋtsɛ. Ewie susumɔ ni ehiɛ beni eje shishi akɛ ebaasɔmɔ Yehowa yɛ afi 1995 lɛ mli lɛ he akɛ: “Misusu akɛ miŋɔ anɔkwale lɛ mifee minɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Beni mikwɛ vidio nɛɛ migbe naa lɛ, miyɔse akɛ mikɛ hiɛdɔɔ tsuuu anɔkwale lɛ he nii afii babaoo nɛ. Ehe bahia ni mabɔ mɔdɛŋ maha anɔkwale lɛ atsɔ minɔ ní mamia mihiɛ makase nii ní matsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ.” Amrɔ nɛɛ Rachel naa akɛ ekɛ hiɛdɔɔ miisɔmɔ Yehowa fe tsutsu. Mɛɛ sɛɛ ená kɛjɛ enɛ mli? Ekɛɛ akɛ: “Mi kɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ mli ewa waa. Misɔleɔ jogbaŋŋ, mikaseɔ nii waa ni mitsui nyɔɔ mimli, agbɛnɛ hu minaa Biblia mli saji lɛ akɛ nibii ni ba mli diɛŋtsɛ. Enɛ eha miiná miishɛɛ babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni mitsui nyɔɔ mimli diɛŋtsɛ beni mikɛ Yehowa wiemɔi lɛ shɛjeɔ mɛi krokomɛi amii lɛ.”

13 Vidio ni ji Young People Ask—What Will I Do With My Life? lɛ hu wo oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Luke lɛ hewalɛ. Beni Luke kwɛ vidio nɛɛ eta lɛ, eŋma akɛ: “Etsirɛ mi ni misusu nɔ ni mikɛ miwala feɔ lɛ he ekoŋŋ.” Ewie akɛ: “Tsutsu lɛ, mɛi wo mi ŋaa koni maya skul waa ni maná shika babaoo dani no sɛɛ lɛ mikɛ mumɔŋ otii amamɔ mihiɛ. Ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ haaa mɔ aya ehiɛ yɛ mumɔŋ; yɛ no najiaŋ lɛ egbɔjɔɔ wekukpaa ni kã mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ.” Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei, mɛni hewɔ nyɛkɛ nibii ni nyɛkaseɔ yɛ skul lɛ tsuuu nii kɛlɛɛɛ nyɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli taakɛ Hannah fee lɛ? Mɛni hewɔ nyɛkaseee Rachel nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛtsɔ hiɛdɔɔ ni nyɛkɛaatiu otii ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ nɔ? Nyɛkasea Luke nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni nyɛkpoo tsɔnei ni miidu oblahii kɛ oblayei babaoo ni eha amɛkɛ amɛhe miiwo osharai amli lɛ.

Nyɛkɛ Hiɛdɔɔ Aboa Kɔkɔbɔi Atoi

14. Mɛni esa akɛ wɔfee koni Yehowa akpɛlɛ wɔjamɔ lɛ nɔ, ni mɛni hewɔ nakai feemɔ jaraa ŋmɛnɛ lɛ?

14 Kɛ́ Yehowa baakpɛlɛ ewebii ajamɔ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ amɛha amɛhe atse. Yesaia bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛtsia nyɛhe, nyɛtsia nyɛhe! nyɛjea kpo kɛjɛa jɛi! Nyɛkataa nɔ ko ní he tseee he! Nyɛjea kpo kɛjɛa emli! Nyɛ mɛi ní nyɛtereɔ Yehowa nibii lɛ, nyɛtsuua nyɛhe!” (Yes. 52:11) Afii babaoo dani Yesaia ŋma wiemɔi nɛɛ, Maŋtsɛ Asa ni baye nɔ jogbaŋŋ lɛ kɛ enane ma shi koni ejie jeŋba sha kɛjɛ Yuda. (Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 15:11-13.) Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ Tito akɛ Yesu ŋɔ ehe eha koni ekɛtsuu esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe ni efee amɛ “lɛ diɛŋtsɛ emaŋ krɔŋŋ ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe.” (Tito 2:14) Akɛni jeŋba sha eyi je lɛŋ obɔ ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, ewa waa titri lɛ kɛha oblahii kɛ oblayei akɛ amɛaahi shi yɛ hetsemɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ oblahii kɛ oblayei kɛ onukpai bluublu ni ji Nyɔŋmɔ tsuji lɛ amia amɛhiɛ waa ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ mfoniri ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi ní afee lɛ agbo ni akɛkpɛtɛ taoi anɔ yɛ gbɛjegbɛi ahe, kɛ nɔ ni ajieɔ yɛ TV nɔ kɛ sinii amli kɛ titri lɛ yɛ Intanɛt lɛ nɔ.

15. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ nɔ̃ fɔŋ?

15 Kɛ́ wɔkɛ hiɛdɔɔ bo Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔi atoi lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ efɔŋ. (Lala 97:10; Rom. 12:9) Esa akɛ wɔhi mfoniri ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi bɔni afee ni ekagbala wɔ tamɔ bɔ ni stiili gbalaa dade lɛ. Dani obaanyɛ ogbala dade ko kɛjɛ stiili he lɛ, esa akɛ okɛ hewalɛ ni naa wa fe stiili lɛ nɔ̃ lɛ atsu nii. Nakai nɔŋŋ hu ebiɔ ni wɔmia wɔhiɛ waa koni wɔkpoo mfonirii ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi lɛ. Shi kɛ́ wɔnu bɔ ni mfonirii ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi lɛ baanyɛ aye wɔ awui lɛ shishi lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyaŋe. Nyɛmi nuu ko mia ehiɛ waa koni ekpa mfonirii ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi lɛ akwɛmɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ. Ewo ekɔmpiuta lɛ kɛyama he ni eweku lɛ mli bii lɛ fɛɛ baanyɛ ana nɔ ni efeɔ yɛ nɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, etswa efai shi waa akɛ ebaaha ehe atse ni ehiɛ adɔ nitsumɔi kpakpai ahe. Efee nɔ kroko hu po kɛfata he. Akɛni ekɛ Intanɛt lɛ tsuɔ eheloonaa nitsumɔ hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ja eŋa yɛ emasɛi dani ebaaya Intanɛt lɛ nɔ.

Sɛɛnamɔ ni Yɔɔ Jeŋba Kpakpa He

16, 17. Mɛɛ hewalɛ sui kpakpai ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ baanyɛ aná yɛ mɛi krokomɛi anɔ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha.

16 Oblahii kɛ oblayei ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ jieɔ sui kpakpai akpo, ni enɛ saa mɛi ni naa lɛ ahiɛ jogbaŋŋ! (Nyɛkanea 1 Petro 2:12.) Nuu ko ni tee Betel shĩa ni yɔɔ London koni eyasaa tsɔne ni akɛkalaa woji lɛ tsake jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ Yehowa Odasefoi ahe lɛ beni ekɛ amɛ tsu nii gbi kome pɛ lɛ. Eŋa ni no mli lɛ Odasefonyo ko kɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ yɔse akɛ ewu su etsake yɛ Odasefoi lɛ ahe. Kulɛ, etaooo Odasefoi lɛ yɛ eshĩa. Shi gbi ni eyatsu nakai nitsumɔ lɛ yɛ Betel eba lɛ, ejie Odasefoi lɛ ayi waa yɛ bɔ ni amɛkɛ lɛ ye yɛ mlihilɛ mli lɛ hewɔ. Ewie akɛ amɛteŋ mɔ ko kɛ wiemɔ sha tsuuu nii. Mɔ fɛɛ mɔ to etsui shi, ni béi bɛ jɛmɛ. Nɔ̃ titri ni sa ehiɛ ji bɔ ni oblahii kɛ oblayei ní awooo amɛ nyɔmɔ lɛ kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii, ní amɛkɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ yeɔ amɛbuaa koni agbɛ sanekpakpa lɛ ashwã lɛ.

17 Nakai nɔŋŋ hu nyɛmimɛi hii kɛ yei ni tsuɔ heloonaa nitsumɔ kɛkwɛɔ amɛwekui lɛ jieɔ amɛmusuŋ amɛtsuɔ. (Kol. 3:23, 24) Bei pii lɛ, enɛ haaa ashwie amɛ yɛ amɛnitsumɔhei lɛ ejaakɛ nitsumɔtsɛmɛi lɛ nyaa amɛsui kpakpai lɛ ahe, ni amɛsumɔɔ akɛ amɛkɛ amɛ atsu nii daa.

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha ‘wɔhiɛ adɔ nitsumɔi kpakpai ahe’?

18 Hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli, egbɛtsɔɔmɔi lɛ atoi ni wɔɔbo, kɛ bɔ ni wɔkwraa wɔkpeehei lɛ wɔhaa lɛ fata gbɛ̀i anɔ ni wɔtsɔɔ wɔhaa anaa akɛ wɔhiɛ dɔɔ Yehowa we lɛ he lɛ he. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛmɔ shi bɔ ni wɔɔnyɛ. Wɔdara jio, wɔdarako jio lɛ, kɛ́ wɔmia wɔhiɛ ni wɔhi shi yɛ wɔjamɔŋ shishitoo mlai ni baaha wɔhe atse lɛ anaa lɛ, wɔbaaná he sɛɛ babaoo. Ni ebaaha ana wɔ daa akɛ mɛi ni “hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe.”—Tito 2:14.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Ekolɛ Asa jie hei grɔŋŋi lɛ ni aja apasa nyɔŋmɔi yɛ lɛ, shi jeee nɔ ni yɔɔ he ni aja Yehowa yɛ lɛ. Aloo ekolɛ amamɔ hei grɔŋŋi lɛ ekoŋŋ yɛ Asa nɔyeli lɛ naagbee gbɛ, ni ákɛ enɛɛmɛi ji nɔ ni ebi nuu Yehoshafat jie lɛ.—1 Maŋ. 15:14; 2 Kron. 15:17.

Mɛni okase kɛjɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔkwɛmɔnii kɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ

• bɔ ni ooofee okɛ hiɛdɔɔ ashiɛ ni otsɔɔ nii?

• bɔ ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei aaafee amɛha ‘amɛhiɛ adɔ nitsumɔi kpakpai ahe’?

• bɔ ni ooofee otsi ohe kɛjɛ sui gbohii ahe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Ani okɛ Biblia lɛ tsuɔ nii daa yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Kɛ́ okase maŋ kroko nɔ wiemɔ beni oyaa skul lɛ, ebaaye ebua bo ni olɛɛ osɔɔmɔ lɛ mli