Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Onaanyo Awie Anɔkwale

Okɛ Onaanyo Awie Anɔkwale

Okɛ Onaanyo Awie Anɔkwale

“Nyɛshɛ́a amale nyɛfɔa ní nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale.”—EFE. 4:25.

1, 2. Te mɛi babaoo buɔ anɔkwale amɛhaa tɛŋŋ?

ÁKƐ adesai baanyɛ awie anɔkwale lɛ etee ŋwanejee shi afii babaoo. Yɛ afi 500 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, lalafolɔ ko ni atsɛɔ lɛ Alcaeus ni eji Helanyo lɛ kɛɛ akɛ: “Wein mli anɔkwale yɔɔ.” Wiemɔ nɛɛ miitsɔɔ akɛ ja mɔ ko etɔ dãa ní ekolɛ eesumɔ ni egba sane pɛ dani ewieɔ anɔkwale. Roma Amralo Pontio Pilato ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ hu tsɔɔ akɛ ehiɛ susumɔ ni ejaaa yɛ anɔkwale he beni ekɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ bi Yesu akɛ: “Mɛni ji anɔkwale?” lɛ.—Yoh. 18:38.

2 Yɛ wɔ gbii nɛɛ amli lɛ, mɛi hiɛ susumɔi srɔtoisrɔtoi yɛ anɔkwale he. Mɛi babaoo wieɔ akɛ wiemɔ “anɔkwale” lɛ hiɛ shishinumɔi srɔtoi, ni ákɛ esoro bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ naa anɔkwale ehaa. Mɛi komɛi wieɔ anɔkwale kɛji ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha amɛ loo amɛbaaná nɔ ko kɛjɛ mli. Wolo ko wie akɛ: “Anɔkwayeli hi, shi ehe baaa sɛɛnamɔ tsɔ yɛ shihilɛ ní mɔ fɛɛ mɔ miimia ehiɛ koni ená edaaŋ ŋmaa ni ehi shi shweshweeshwe nɛɛ mli. Adesa nyɛɛɛ he nɔ ko afee—esa akɛ emale bɔni afee ni ehi wala mli.”—The Importance of Lying.

3. Mɛni hewɔ anɔkwale ni Yesu wieɔ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ lɛ?

3 Bɔ ni Kristo kaselɔi lɛ buɔ anɔkwale amɛhaa lɛ yɛ srɔto kwraa! Bɔ ni Yesu buɔ anɔkwale ehaa lɛ tamɔɔɔ woloŋlelɔi lɛ anɔ̃ ni wɔwie he kɛtsɔ hiɛ lɛ. Ewie anɔkwale be fɛɛ be. Ehenyɛlɔi lɛ po kɛɛ akɛ: “Tsɔɔlɔ, wɔle akɛ anɔkwafo jio ni otsɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ yɛ anɔkwale mli.” (Mat. 22:16) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi kaseɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Amɛshashaooo shi akɛ amɛaawie anɔkwale. Amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ kpɛlɛɔ ŋaa ni bɔfo Paulo wo nanemɛi héyelilɔi lɛ nɔ akɛ: “Nyɛshɛ́a amale nyɛfɔa ní nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale.” (Efe. 4:25) Nyɛhaa wɔsusua Paulo wiemɔi lɛ fãi etɛ komɛi ahe wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ lɛ, namɔ ji wɔnaanyo? Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ akɛɛ awie anɔkwale lɛ, mɛni ji eshishi? Nɔ ni ji etɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli daa gbi?

Namɔ Ji Wɔnaanyo?

4. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha wɔna mɔ ni Yehowa sumɔɔ ni wɔbu lɛ wɔnaanyo?

4 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ Yudanyo ko tsɛɔ mɔ ko “enaanyo” ja Yudafoi krokomɛi loo eshieŋtsɛmɛi pɛ. Shi Yesu kase e-Tsɛ lɛ jogbaŋŋ, ni efee enii tamɔ lɛ. (Yoh. 14:9) Eha ekaselɔi lɛ le akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛaŋ. (Yoh. 4:5-26) Agbɛnɛ hu, Yehowa tsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eha bɔfo Petro le akɛ, “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔf. 10:28, 34, 35) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbu mɔ fɛɛ mɔ akɛ wɔnaanyo ní wɔsumɔɔ wɔhenyɛlɔi po.—Mat. 5:43-45.

5. Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔnaanyo awie anɔkwale lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

5 Kɛlɛ, mɛni Paulo tsɔɔ beni ekɛɛ wɔkɛ wɔnaanyo awie anɔkwale lɛ? Kɛ́ akɛɛ wɔwie anɔkwale lɛ, no tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔwie sane lɛ bɔ ni eji ní wɔkamale. Anɔkwa Kristofoi tsɔɔɔ sane hiɛ amɛbuuu shi ní amɛkɛlaka mɛi. ‘Amɛhiɔ efɔŋ kwraa’ ni ‘amɛkpɛtɛɔ ekpakpa he.’ (Rom. 12:9) Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔye anɔkwa yɛ wɔgbɛ̀i fɛɛ amli ní wɔkɛkase “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ. (Lala 15:1, 2; 31:5) Kɛ́ wɔkɔlɔ wɔwiemɔi anaa jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie nibii ni feɔ wɔ hiɛgbele loo amɛ wiemɔ wa ha wɔ lɛ po ní wɔtoŋ abla.—Nyɛkanea Kolosebii 3:9, 10.

6, 7. (a) Ani anɔkwale ni wɔɔwie lɛ tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baabi wɔ sane ko lɛ, esaaa akɛ wɔshiuɔ sane lɛ nɔ? Tsɔɔmɔ mli. (b) Namɛi esa akɛ wɔgba amɛ anɔkwale ní wɔkashiu amɛ sane nɔ?

6 Ani anɔkwale ni wɔɔwie lɛ tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baabi wɔ sane ko lɛ, esaaa akɛ wɔshiuɔ sane lɛ nɔ? Jeee doo. Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eha ana akɛ mɛi komɛi yɛ ni esaaa akɛ ahaa amɛ saji ni amɛbiɔ lɛ ahetoo tɛ̃ɛ loo ahaa amɛleɔ saji komɛi. Beni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi osatofoi lɛ bi Yesu akɛ mɛɛ hegbɛ eyɔɔ hewɔ ni efeɔ naakpɛɛ nii lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Mi hu mabi nyɛ sane kome ni nyɛha mi hetoo, koni mi hu matsɔɔ nyɛ nɔ̃ hegbɛ ni mikɛfeɔ nii nɛɛ.” Beni woloŋmalɔi lɛ kɛ onukpai lɛ sumɔɔɔ ni amɛhaa hetoo lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Belɛ mi hu mitsɔɔɔ nyɛ nɔ̃ hegbɛ ni miyɔɔ hewɔ ni mifeɔ nɛkɛ nibii nɛɛ mɔ.” (Mar. 11:27-33) Enuuu he akɛ eji esɔ̃ akɛ eha amɛ hetoo yɛ amɛnitsumɔi gbohii kɛ amɛnifeemɔi ni etsɔɔɔ akɛ amɛyɛ hemɔkɛyeli lɛ hewɔ. (Mat. 12:10-13; 23:27, 28) Ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ Yehowa webii akwɛ jogbaŋŋ yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ mɛi ni toɔ ŋaa fɔŋ aloo amɛshishiuɔ mɛi yɛ amɛyiŋtoo gbohii lɛ ahewɔ lɛ ahe.—Mat. 10:16; Efe. 4:14.

7 Paulo hu tsɔɔ akɛ mɛi komɛi yɛ ni esaaa ni ahaa amɛ saji ni amɛbiɔ lɛ ahetoo fitsofitso. Ekɛɛ akɛ ‘mɛi ni wiewieɔ mɛi ahe ní amɛkɛ amɛhe woɔ mɛi asaji amli lɛ wieɔ nii ni esaaa.’ (1 Tim. 5:13, Ga Biblia hee lɛ) Eji anɔkwale akɛ, mɛi nyɛɛɛ agba mɛi ni fitiriɔ mɛi krokomɛi asaji amli loo amɛnaa kãaa shi lɛ amɛteemɔŋ saji. Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbo ŋaawoo ni akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ekɛha lɛ toi akɛ: “Nyɛkɛfea nyɛ oti akɛ nyɛaahi shi dioo ni nyɛkɛ nyɛhe akawo mɛi asaji amli.” (1 Tes. 4:11, Ga Biblia hee lɛ) Shi kɛlɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ, ehe baahia ni asafoŋ onukpai lɛ abi mɔ ko eshihilɛ mli saji bɔni afee ni amɛtsu nitsumɔi ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, kɛji wɔgba amɛ anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ, amɛnáa he miishɛɛ waa, ni eyeɔ ebuaa amɛ hu waa.—1 Pet. 5:2.

Esa akɛ Weku Mli Bii lɛ Kɛ Amɛhe Awie Anɔkwale

8. Kɛ́ weku mli bii kɛ amɛhe wie anɔkwale lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaha wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii akã amɛteŋ?

8 Bei pii lɛ wɔweku lɛ mli bii ji mɛi ni wɔkɛbɔɔ gbagbalii. Bɔni afee ni wɔwaje wekukpaa nɛɛ, esa akɛ wɔkɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ awie anɔkwale. Kɛ́ wɔkɛ amɛ miigba sane ni wɔshiuuu sane nɔ, shi moŋ wɔjɛ anɔkwayeli kɛ mlihilɛ mli wɔkɛ amɛ wie lɛ, ebaanyɛ eha wɔtsĩ naagbai kɛ béi babaoo anaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔtɔ̃ wɔhefatalɔ, wɔbii, loo weku lɛ mli bii krokomɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ anɔ lɛ, ani wɔshashaoɔ shi akɛ wɔɔkpɛlɛ wɔtɔ̃mɔ lɛ nɔ? Kɛ́ wɔjɛ wɔtsui mli wɔkpa fai lɛ, ebaaha toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi weku lɛ mli.—Nyɛkanea 1 Petro 3:8-10.

9. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔmiiwie anɔkwale lɛ, no etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔwie kpookpoo ní wɔkadɔ wɔlilɛi mli lɛ?

9 Anɔkwale ni wɔɔwie lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔwie kpookpoo ní wɔdɔɔɔ wɔlilɛi mli. Kɛ́ wɔmiiwie anɔkwale po, ni wɔtsirɛ wiemɔ yisɛɛ lɛ, ebaawa kɛha mɛi krokomɛi akɛ amɛaanya nɔ ni wɔwieɔ lɛ he. Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ, kɛ efɔŋ fɛɛ efɔŋ. Shi nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.” (Efe. 4:31, 32) Kɛ́ wɔdɔ wɔlilɛi mli wɔwie lɛ, ehaa bulɛ baa nɔ ni wɔwieɔ lɛ he, ni mɛi ni wɔkɛwieɔ lɛ hu nuɔ he akɛ wɔmiiwo amɛ.—Mat. 23:12.

Esa akɛ Wɔwie Anɔkwale yɛ Asafo lɛ Mli

10. Mɛni asafoŋ onukpai baanyɛ akase kɛjɛ anɔkwale wiemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni Yesu fee lɛ mli?

10 Yesu kɛ ekaselɔi lɛ wie yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Be fɛɛ be lɛ, ejɛɔ suɔmɔ mli ewoɔ amɛ ŋaa, ni kɛlɛ etsakeee anɔkwale lɛ hiɛ koni ekɛsa etoibolɔi lɛ ahiɛ. (Yoh. 15:9-12) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yesu bɔfoi lɛ taa sane naa shii abɔ yɛ amɛteŋ akɛ amɛteŋ namɔ ji agbo fe fɛɛ lɛ, efee shiŋŋ ni eto etsui shi kɛye ebua amɛ koni amɛna akɛ esa akɛ amɛba amɛhe shi. (Mar. 9:33-37; Luka 9:46-48; 22:24-27; Yoh. 13:14) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ feɔ shiŋŋ kɛha jalɛnifeemɔ, shi amɛyeee Nyɔŋmɔ tooku lɛ nɔ nuŋtsɔmɛi asane. (Mar. 10:42-44) ‘Amɛmli hiɔ amɛhaa amɛhe’ ni ‘amɛmusuŋ tsɔɔ amɛ’ yɛ mɛi krokomɛi ahe, ni amɛkɛ nakai feemɔ kaseɔ Kristo.

11. Mɛni esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ atsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔlilɛi afee?

11 Kɛ́ wɔkɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ nɔ ni esa akɛ wɔkɛɛ amɛ, ni wɔdɔ wɔlilɛi mli kɛfee nakai lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔjie wɔsusumɔi akpo ní wɔtɔ̃ŋ amɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔjɔɔ wɔlilɛi naa tamɔ “asooyi ní na ba” ni wɔkɛwie wiemɔ sha loo wiemɔ ni baa mɔ shi ni wɔkɛpila mɛi. (Lala 52:4; Abɛi 12:18) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ baatsirɛ wɔ ni ‘wɔmɔ̃ wɔlilɛi mli ní ekafee efɔŋ, kɛ wɔnaabu hu ní ekawie apasa wiemɔ!’ (Lala 34:14) Wɔtsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ wɔwoɔ Nyɔŋmɔ, ni wɔhaa ekomefeemɔ hiɔ asafo lɛ mli.

12. Mɛɛ be kɛ́ mɔ ko male lɛ, ehe baahia ni saneyeli ajinafoi akuu kɛ lɛ ata shi?

12 Asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛbu asafo lɛ he kɛjɛ mɛi ni gbeɔ mɛi ahe guɔ lɛ ahe. (Nyɛkanea Yakobo 3:14-16.) Heguɔgbee ji wiemɔ ni awieɔ kɛfiteɔ mɔ; yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ ji koni akɛye mɔ lɛ awui loo aha epiŋ yɛ gbɛ ko nɔ. Ejeee sanehewoo loo wiemɔ ni awieɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ní bɛ hiɛdɔɔ tsɔ pɛ kɛkɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, malemɔi fɛɛ ehiii, shi jeee sane ni ejaaa fɛɛ sane ni ejaaa kɛ́ mɔ ko wie lɛ, ebiɔ ni saneyeli ajinafoi akuu kɛ mɔ lɛ ata shi. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni asafoŋ onukpai lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ ni amɛkɛ hiɛshikamɔ kɛ sɛɛyoomɔ atsu nii kɛji amɛmiikwɛ akɛ mɔ ko ní emale lɛ kɛfee esu akɛ ebaaje gbɛ egbe mɛi ahe guɔ, ni no hewɔ lɛ esa akɛ saneyeli ajinafoi akuu kɛ lɛ ata shi. Aloo ehe baahia ni ajɛ Ŋmalɛ lɛ mli akɛ suɔmɔ kɛ shiŋŋfeemɔ abɔ lɛ kɔkɔ?

Esa akɛ Wɔwie Anɔkwale yɛ Nitsumɔ Saji Amli

13, 14. (a) Mɛɛ nibii mɛi komɛi feɔ ni tsɔɔ akɛ amɛyeee amɛnitsumɔtsɛmɛi lɛ anɔkwa? (b) Kɛ́ wɔwieɔ anɔkwale ni wɔyeɔ anɔkwa yɛ wɔnitsumɔhe lɛ, mɛɛ nibii kpakpai baanyɛ ajɛ mli kɛba?

13 Ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa ni ayeee egbɛ eshwã he fɛɛ he, no hewɔ lɛ ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ wɔɔye wɔnitsumɔtsɛmɛi anɔkwa. Mɛi pii toɔ abla kɛ́ amɛmiitao nitsumɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ amɛbaawo afii abɔ ni amɛkɛná nitsumɔ mli niiashikpamɔ kɛ skul ni amɛtee lɛ he bɔni afee ni amɛná nitsumɔ ni sa ni nyɔmɔwoo fa. Nitsulɔi babaoo hu kɛ be ni esa akɛ amɛkɛtsu nii lɛ tsuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛsaji ahe nii, eyɛ mli akɛ nitsumɔhe lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni afee nakai. Ekolɛ amɛkɛ nakai be lɛ baafee nibii ni kɔɔɔ amɛnitsumɔ lɛ he, tamɔ woji akanemɔ, tɛlifoŋ tswaa, shɛɛ saji ni akɛmajeɔ yɛ mobail fon loo kɔmpiuta nɔ, loo saji ataomɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ.

14 Eji anɔkwa Kristofoi agbɛnaa akɛ amɛwie anɔkwale ní amɛye anɔkwa. (Nyɛkanea Abɛi 6:16-19.) Paulo kɛɛ akɛ: ‘wɔmiitao akɛ wɔba wɔjeŋ fɛfɛo loo wɔye anɔkwa yɛ nii fɛɛ mli.’ (Heb. 13:18) No hewɔ lɛ, Kristofoi kɛ be ni esa akɛ amɛkɛtsu nii amɛha amɛnitsumɔtsɛmɛi lɛ tsuuu nibii krokomɛi ahe nii. (Efe. 6:5-8) Kɛ́ wɔji nitsulɔi ni tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ, nakai feemɔ baanyɛ awo wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hu hiɛ nyam. (1 Pet. 2:12) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nitsumɔtsɛ ko ni yɔɔ Spain lɛ jie nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Roberto lɛ yi yɛ bɔ ni eyeɔ anɔkwa ni etsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Bɔ ni Roberto baa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ ha nitsumɔhe lɛ hé Odasefoi krokomɛi ewo nitsumɔ lɛ mli. Odasefoi nɛɛ hu bafee nitsulɔi kpakpai. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, nitsumɔhe lɛ ehé nyɛmimɛi hii 23 ni abaptisi amɛ kɛ Biblia mli nikaselɔi 8 yɛ Roberto hewɔ!

15. Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ Kristofonyo ni ji guɔyelɔ lɛ aha ana akɛ ewieɔ anɔkwale?

15 Kɛ́ wɔyɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnitsumɔ po lɛ, ani wɔwieɔ anɔkwale yɛ wɔnitsumɔ saji fɛɛ amli, aloo bei komɛi lɛ wɔkɛ wɔnaanyo ewieee anɔkwale? Esaaa akɛ Kristofonyo ko ni ji guɔyelɔ lɛ maleɔ yɛ ejarayeli nibii ahe koni ekɛha mɛi ahé waa; ni asaŋ esaaa akɛ ehaa mɔ ko nyɔɔŋnii loo eheɔ nyɔɔŋnii. Esa akɛ bɔ ni wɔtaoɔ ni mɛi afee aha wɔ lɛ, wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ wɔha amɛ.—Abɛi 11:1; Luka 6:31.

Esa akɛ Wɔkɛ Maŋ Nɔyelɔi Awie Anɔkwale

16. Mɛni Kristofoi ŋɔhaa (a) maŋ nɔyelɔi? (b) Yehowa?

16 Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ!” (Mat. 22:21) Mɛɛ “nii” esa akɛ wɔkɛha Kaisare ni ji maŋ nɔyelɔi lɛ? Beni Yesu wie wiemɔi nɛɛ lɛ, no mli lɛ abi lɛ sane kɛkɔ toowoo he. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi aye maŋ nɔ he ni amɛyɔɔ lɛ mlai ní mlai ni kɔɔ toowoo he lɛ hu fata he lɛ anɔ, bɔni afee ni amɛhiɛ henilee kpakpa mli yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi fɛɛ ahiɛ. (Rom. 13:5, 6) Shi wɔle akɛ Yehowa ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ ji Nɔyelɔ ni Fe Fɛɛ, ni wɔsumɔɔ lɛ kɛ wɔtsui fɛɛ, kɛ wɔsusuma fɛɛ, kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ, kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ. (Mar. 12:30; Kpoj. 4:11) No hewɔ lɛ, wɔbaa wɔhe shi kwraa wɔhaa Yehowa Nyɔŋmɔ.—Nyɛkanea Lala 86:11, 12.

17. Te Yehowa webii buɔ heloonaa yelikɛbuamɔi ni maŋ nɔyelɔi lɛ kɛhaa lɛ amɛhaa tɛŋŋ?

17 Maji babaoo toɔ gbɛjianɔ kɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni heloonaa yelikɛbuamɔ he hiaa amɛ lɛ. Tɔmɔ bɛ he akɛ Kristofonyo ko aaakpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ kɛ́ eji mɔ ni shɛɔ taomɔ nii lɛ ahe. Anɔkwale ni wɔkɛ wɔnaanyo aaawie lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔmaleɔ loo wɔlakaa maŋ nɔyelɔi lɛ bɔni afee ni wɔnine ashɛ yelikɛbuamɔ nɔ.

Anɔkwale Wiemɔ Mli Jɔɔmɔi

18-20. Kɛ́ wɔkɛ wɔnaanyo wie anɔkwale lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi baajɛ mli kɛba?

18 Jɔɔmɔi ni jɛɔ anɔkwale wiemɔ mli kɛbaa lɛ fa babaoo. Ehaa wɔnáa henilee kpakpa, ni no haa wɔtoiŋ jɔɔ wɔ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli. (Abɛi 14:30; Fili. 4:6, 7) Kɛ́ wɔhiɛ henilee kpakpa mli lɛ, Nyɔŋmɔ nyaa he naakpa. Kɛfata he lɛ, kɛ wɔwie anɔkwale yɛ nibii fɛɛ mli lɛ, ehaaa wɔhenilee agba wɔnaa akɛ wɔyi baaje wɔ sɛɛ.—1 Tim. 5:24.

19 Susumɔ sɛɛnamɔ kroko he okwɛ. Paulo kɛɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ wɔkɛ wɔhe tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi . . . yɛ anɔkwale wiemɔ mli.” (2 Kor. 6:4, 7) Nakai ji bɔ ni Odasefonyo ko ni yɔɔ Britain lɛ fee. Beni mɔ ko baahé lɔle ko kɛjɛ edɛŋ lɛ, etsɔɔ lɛ nibii kpakpai kɛ naagbai fɛɛ ni yɔɔ lɔle lɛ he, ni naagbai ni anyɛɛɛ ana po fata he. Beni ekɛ mɔ lɛ ta lɔle lɛ mli kɛyakpa shi koni mɔ lɛ akwɛ akɛ lɔle lɛ hi lo lɛ, mɔ lɛ bi lɛ kɛji eji Yehowa Odasefonyo. Mɛni hewɔ mɔ lɛ bi lɛ nakai lɛ? Nuu lɛ yɔse nyɛmi nuu lɛ anɔkwayeli lɛ kɛ bɔ ni ehesaamɔ yɔɔ hiŋmɛi nɔ lɛ. Amɛsanegbaa lɛ ha nyɛmi nuu lɛ ye nuu lɛ odase jogbaŋŋ.

20 Ani wɔ hu wɔbaa wɔjeŋ jogbaŋŋ be fɛɛ be koni wɔkɛwo wɔ-Bɔlɔ lɛ hiɛ nyam? Paulo kɛɛ akɛ: “Wɔgu hiɛgbejianii ní aŋɔtee lɛ, ni wɔbaaa wɔjeŋ yɛ kutumpɔo mli.” (2 Kor. 4:2) Belɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ wɔkɛ wɔnaanyo awiea anɔkwale. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaawo wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ ewebii lɛ ahiɛ nyam.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Namɔ ji wɔnaanyo?

• Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔnaanyo awie anɔkwale lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwale ni wɔwieɔ lɛ baanyɛ awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam?

• Mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ anɔkwale ni wɔwieɔ lɛ mli kɛbaa?

[[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ani okpɛlɛɔ otɔmɔi bibii anɔ amrɔ nɔŋŋ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ani owieɔ anɔkwale kɛ́ oyaabi nitsumɔ?