Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsulɔ Anɔkwafo Kɛ Nilelɔ Lɛ Kɛ Enɔyeli Kuu Lɛ

Tsulɔ Anɔkwafo Kɛ Nilelɔ Lɛ Kɛ Enɔyeli Kuu Lɛ

Tsulɔ Anɔkwafo Kɛ Nilelɔ Lɛ Kɛ Enɔyeli Kuu Lɛ

“Namɔ mɔ ji tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ, ní nuŋtsɔ lɛ aaawo lɛ onukpa yɛ ewebii anɔ, koni eha amɛ amɛniyenii yɛ be ní sa mli lɛ?”—LUKA 12:42.

1, 2. Beni Yesu tsɔɔ naagbee gbii lɛ ahe okadi lɛ, mɛɛ sane ko ni he hiaa waa ebi?

BENI Yesu tsɔɔ naagbee gbii lɛ ahe okadi lɛ, ebi akɛ: “Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ, mɔ ni enuŋtsɔ ŋɔ lɛ eto ewebii lɛ anɔ, koni eha amɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ lɛ?” Yesu tee nɔ etsɔɔ akɛ abaajuro nakai tsulɔ lɛ yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ kɛtsɔ ŋɔ ni aaaŋɔ lɛ ato Nuŋtsɔ lɛ nii fɛɛ kwa nɔ lɛ nɔ.—Mat. 24:45-47.

2 Nyɔji komɛi ni tsɔ hiɛ beni ayeɔ Asesei Agbi Jurɔ lɛ, Yesu bi sane ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ. (Nyɛkanea Luka 12:42-44.) Etsɛ́ tsulɔ lɛ akɛ “tsulɔ nukpa.” Tsulɔ nukpa ji shĩa nɔkwɛlɔ ní aŋɔ lɛ ato tsuji anɔ. Ni kɛlɛ, lɛ hu tsulɔ ji lɛ. Namɔ ji tsulɔ, loo tsulɔ nukpa nɛɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ ehaa Nuŋtsɔ lɛ webii lɛ “amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ”? Ehe miihia waa ni wɔ fɛɛ wɔyɔse mɔ ni atsɔɔ enɔ akɛ mumɔŋ niyenii haa nɛɛ.

3. (a) Te mɛi ni ŋmalaa Kristendom jamɔ lɛ he saji amɛshwieɔ shi lɛ etsɔɔ Yesu wiemɔ ni kɔɔ “tsulɔ” lɛ he lɛ mli amɛha tɛŋŋ? (b) Namɔ ji “tsulɔ nukpa” loo “tsulɔ” lɛ, ni namɛi ji ‘webii’ lɛ?

3 Bei pii lɛ, mɛi ni ŋmalaa Kristendom jamɔ lɛ he saji amɛshwieɔ shi lɛ naa Yesu wiemɔi nɛɛ akɛ ekɔɔ Kristendom jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe. Shi Yesu, ni ji ‘nuŋtsɔ’ ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ ekɛɛɛ akɛ abaaná tsuji babaoo yɛ Kristendom jamɔ kui srɔtoi lɛ fɛɛ amli. Yɛ no najiaŋ lɛ, etsɔɔ faŋŋ akɛ abaaná “tsulɔ nukpa” loo “tsulɔ” kome pɛ ní ebaaŋɔ lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ. No hewɔ lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ etee nɔ etsɔɔ mli akɛ tsulɔ nukpa lɛ damɔ shi kɛha kaselɔi akuu ni afɔ amɛ mu, ni ji “asafoku bibioo” lɛ. Luka Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ Yesu wie kuu nɛɛ he etsɛɛɛ nɔŋŋ ni etsĩ tsulɔ nukpa lɛ tã lɛ. (Luka 12:32) ‘Webii’ lɛ damɔ shi kɛha kuu nɛɛ nɔŋŋ, shi ekɔɔ amɛhe akɛ aŋkroaŋkroi. Enɛ baaha wɔkɛ miishɛɛ abi akɛ, Ani tsulɔ kuu nɛɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ fataa he ni akɛ mumɔŋ niyenii haa yɛ be ni sa mli? Kɛ́ wɔpɛi nɔ ni Ŋmalɛ lɛ kɛɔ lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛ lɛ, wɔbaana hetoo lɛ faŋŋ.

Yehowa Tsulɔ yɛ Blema Beaŋ

4. Te Yehowa tsɛ́ blema Israel maŋ lɛ tɛŋŋ, ni mɛni ehe hiaa akɛ wɔkadi yɛ nakai maŋ lɛ he?

4 Yehowa tsɛ́ blema Israel maŋ, ni ji ewebii lɛ fɛɛ akɛ tsulɔ. ‘Yehowa kɛɛ, nyɛ ji midasefoi, kɛ mitsulɔ ní mihala.’ (Yes. 43:10) Maŋbii lɛ fɛɛ feɔ nakai tsulɔ kuu kome lɛ. Shi ehe miihia ni wɔkadi akɛ osɔfoi lɛ kɛ Levibii krokomɛi ní jeee osɔfoi lɛ pɛ tsɔɔ maŋ lɛ nii.—2 Kron. 35:3; Mal. 2:7.

5. Mɛɛ tsakemɔ kpele Yesu tsɔɔ akɛ ebaaba?

5 Ani Israel maŋ lɛ ji tsulɔ ni Yesu wie ehe lɛ? Dabi. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ Yesu kɛɛ Yudafoi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ akɛ: “Abaashɔ̃ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ yɛ nyɛdɛŋ, ni aaaŋɔha jeŋmaŋ ko ní woɔ yibii.” (Mat. 21:43) Eyɛ faŋŋ akɛ enɛ tsɔɔ akɛ tsakemɔ baaba. Yehowa kɛ maŋ hee baatsu nii. Ni kɛlɛ, akɛ tsulɔ ni Yesu wie ehe yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ baatsu nii kɛtsɔɔ nii tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ “tsulɔ” ni hi shi yɛ blema Israel lɛ tsu nii kɛtsɔɔ E-webii lɛ anii lɛ.

Tsulɔ Anɔkwafo lɛ Pue

6. Mɛɛ maŋ hee ato yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ, ni namɛi ji nakai maŋ lɛ mli bii?

6 Mumɔŋ Israelbii lɛ ji maŋ hee lɛ, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.” (Gal. 6:16; Rom. 2:28, 29; 9:6) Ato maŋ nɛɛ beni afɔse Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ashwie kaselɔi lɛ anɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, Kristofoi fɛɛ ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ batsɔ nakai maŋ lɛ, ni amɛbɔi sɔɔmɔ akɛ tsulɔ kuu ni Yesu Kristo ni ji Nuŋtsɔ lɛ ehala lɛ. Akɛ nitsumɔ wo nakai maŋ lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ dɛŋ akɛ eshiɛ sanekpakpa lɛ ni efee kaselɔi. (Mat. 28:19, 20) Shi ani esa akɛ kuu nɛɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ afata he ni akɛ mumɔŋ niyenii aha yɛ be ni sa mli? Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Ŋmalɛ lɛ haa sanebimɔ nɛɛ hetoo ehaa.

7. Shishijee lɛ, mɛɛ nitsumɔ titri akɛwo bɔfoi lɛ adɛŋ, ni sɛɛ mli lɛ mɛɛ nitsumɔ akɛfata he?

7 Beni Yesu hala ebɔfoi 12 lɛ, nitsumɔ titri ni ekɛwo amɛdɛŋ ji ni amɛya amɛyashiɛ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. (Nyɛkanea Marko 3:13-15.) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ bɔfoi lɛ ji apostolos, ni aná kɛjɛ feemɔwiemɔ ko ni shishi ji “atsu amɛ” lɛ mli, ni enɛ maa nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ nɛɛ nɔ mi. Shi kɛlɛ, beni be shwie mli ní eshwɛ fioo ni abaato Kristofoi asafo lɛ shishi lɛ, akɛ ‘nɔkwɛmɔ nitsumɔ’ hu wo bɔfoi lɛ adɛŋ.—Bɔf. 1:20-26.

8, 9. (a) Mɛni ji nitsumɔ titri ni kã bɔfoi 12 lɛ atsui nɔ? (b) Namɛi hu akɛ nitsumɔi krokomɛi wo amɛdɛŋ ní nɔyeli kuu lɛ kpɛlɛ nɔ?

8 Mɛni ji nitsumɔ titri ni kã bɔfoi 12 lɛ atsui nɔ? Nifeemɔi ni tee nɔ yɛ Pentekoste gbi lɛ sɛɛ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo. Beni naataamɔ te shi yɛ niyenii ni ajaa daa ahaa yei okulafoi lɛ he lɛ, bɔfoi 12 lɛ bua kaselɔi lɛ anaa ni amɛkɛɛ amɛ akɛ: “Esaaa akɛ wɔshiɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni wɔyasɔmɔɔ yɛ okpɔlɔi ahe.” (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 6:1-6.) No sɛɛ lɛ, bɔfoi lɛ hala nyɛmimɛi hii krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ koni amɛkwɛ “nitsumɔ ni he hiaa” nɛɛ nɔ, bɔni afee ni bɔfoi lɛ ahiɛ “wiemɔ lɛ he sɔɔmɔ lɛ mli.” Yehowa jɔɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ shwere, ni kaselɔi lɛ ayi bafá babaoo diɛŋtsɛ yɛ Yerusalem.” (Bɔf. 6:7) No hewɔ lɛ, bɔfoi lɛ ji mɛi pɔtɛɛ ni kɛ mumɔŋ niyenii ha.—Bɔf. 2:42.

9 Sɛɛ mli lɛ, akɛ nitsumɔi krokomɛi ni he hiaa waa wo mɛi krokomɛi adɛŋ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ kudɔ Antiokia asafo lɛ ni amɛhala Paulo kɛ Barnaba akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni amɛwo amɛ gbɛ. Paulo kɛ Barnaba batsɔmɔ bɔfoi hu, eyɛ mli akɛ amɛfataaa shishijee bɔfoi 12 lɛ ahe. (Bɔf. 13:1-3; 14:14; Gal. 1:19) Nɔyeli kuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ kpɛlɛ amɛhalamɔ lɛ nɔ. (Gal. 2:7-10) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Paulo bafata mɛi ni kɛ mumɔŋ niyenii haa lɛ ahe. Eŋma wolo ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ní eŋma klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.

10. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, ani akɛ Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ fɛɛ tsu nii ni amɛkɛ mumɔŋ niyenii ha? Tsɔɔmɔ mli.

10 Shi ani akɛ Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ fɛɛ tsu nii kɛkwɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni amɛkɛ mumɔŋ niyenii ha? Dabi. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Ani mɛi fɛɛ ji bɔfoi? Ani mɛi fɛɛ ji gbalɔi? Ani mɛi fɛɛ ji tsɔɔlɔi? Ani mɛi fɛɛ ji hewalɛ nitsulɔi?” (1 Kor. 12:29) Eyɛ mli akɛ Kristofoi ni ajɛ mumɔŋ afɔ́ amɛ lɛ fɛɛ tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ moŋ, shi amɛteŋ mɛi fioo pɛ—hii kpaanyɔ pɛ—akɛtsu nii kɛŋmala woji 27 ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ lɛ mli lɛ.

Tsulɔ Anɔkwafo lɛ yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

11. Mɛɛ ‘nii’ aŋɔ tsulɔ lɛ ato nɔ lɛ?

11 Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 24:45 lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ baaya nɔ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ naagbee be lɛ mli. Kpojiemɔ 12:17 lɛ tsɛ́ mɛi nɛɛ akɛ yoo lɛ seshi “ni eshwɛ.” Ákɛ kuu lɛ, aŋɔ shwɛɛnii nɛɛ ato Kristo nii fɛɛ kwa ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ nɔ. ‘Nii’ ni aŋɔ tsulɔ nukpa anɔkwafo lɛ ato nɔ akɛ ekwɛ nɔ lɛ ji Nuŋtsɔ ni awo lɛ Maŋtsɛ lɛ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni ekomɛi ji Maŋtsɛyeli lɛ shishibii ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ tsũi kɛ nibii ni akɛtsuɔ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.

12, 13. Te Kristofonyo ko aaafee tɛŋŋ ale akɛ ená ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko?

12 Te Kristofonyo ko aaafee tɛŋŋ ale akɛ ená ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko ni efata mumɔŋ Israelbii ni eshwɛ lɛ ahe lɛ? Wiemɔi ni bɔfo Paulo ŋmala eyaha mɛi ni ekɛ amɛ fɛɛ ená ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko lɛ haa sanebimɔ nɛɛ hetoo. Eŋma akɛ: “Mɛi abɔ ni Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ kpalaa amɛ lɛ, amɛ amɛji Nyɔŋmɔ bii. Ejaakɛ jeee nyɔŋyeli mumɔ nyɛná ni nyɛsaa nyɛaashe gbeyei, shi moŋ nyɛná biiatsɔmɔ mumɔ, mɔ mli ni wɔblɔɔ yɛ akɛ: Aba, ataa! lɛ. Lɛ Mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ. Ni kɛ́ bii ji wɔ lɛ, belɛ niyelɔi hu ji wɔ, Nyɔŋmɔ niyelɔi kɛ Kristo nanemɛi niyelɔi, kɛji eyɛ mli, akɛ wɔkɛ lɛ naa amanehulu lɛ, koni awo wɔkɛ lɛ hiɛ nyam hu.”—Rom. 8:14-17.

13 Yɛ kukufoo mli lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ efɔ aŋkroaŋkroi nɛɛ amu, ni amɛnáa ŋwɛi “tsɛmɔ” loo ninefɔ̃ɔ. (Heb. 3:1) Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni fɔ̃ amɛ nine nɛɛ. Ni amɛhu amɛkpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ, ni amɛsheee gbeyei akɛ amɛaakpɛlɛ fɔ́ ni afɔ́ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ bii lɛ nɔ, ni amɛyiŋ efeee amɛ kɔshikɔshi. (Nyɛkanea 1 Yohane 2:20, 21.) No hewɔ lɛ, jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhala ŋwɛi hiɛnɔkamɔ nɛɛ, shi moŋ Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ esɔo amɛnaa.—2 Kor. 1:21, 22; 1 Pet. 1:3, 4.

Ná Jwɛŋmɔ ni Ja

14. Mɛɛ jwɛŋmɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hiɛ yɛ amɛŋwɛi tsɛmɔ lɛ he?

14 Te esa akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu nɛɛ ana amɛhe amɛha tɛŋŋ beni amɛmɛɔ ni amɛnine ashɛ amɛŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ lɛ? Amɛyɔseɔ akɛ nine ni afɔ̃ amɛ lɛ nɔ bɛ, shi kɛlɛ eji ninefɔ̃ɔ kɛkɛ, ni akɛ ja amɛye anɔkwa kɛtee gbele mli dani amɛnine baashɛ juromɔnɔ lɛ nɔ. Amɛkɛ heshibaa kaiɔ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ akɛ: “Anyɛmimɛi, mibuuu mihe akɛ minine eshɛ nɔ, shi nɔ kome kɛkɛ: nii ni yɔɔ sɛɛgbɛ lɛ miijie mihiɛ yɛ nɔ, shi nii ni yɔɔ hiɛgbɛ lɛ ahe moŋ mipeleɔ, ni miitiu oti lɛ kɛyashɛ Nyɔŋmɔ tsɛ́mɔ ni jɛ ŋwɛi yɛ Kristo Yesu mli lɛ he juromɔnɔ lɛ he.” (Fili. 3:13, 14) Esa akɛ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ abɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛnyiɛ bɔ ni sa tsɛmɔ ni aŋɔtsɛ amɛ lɛ, yɛ heshibaa jwɛŋmɔ mli,’ ni ‘amɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ’ afee enɛ.—Efe. 4:1, 2; Fili. 2:12; 1 Tes. 2:12.

15. Mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ Kristofoi aná yɛ mɛi yeɔ okadi nibii lɛ eko yɛ Kaimɔ lɛ shishi lɛ ahe, ni te mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ buɔ amɛhe amɛhaa tɛŋŋ?

15 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ Kristofoi krokomɛi aná yɛ mɔ ko ni kɛɔ akɛ afɔ lɛ mu ní ebɔi Kaimɔ lɛ he okadi nibii lɛ yeli lɛ he? Esaaa akɛ akojo lɛ. Eji mɔ lɛ kɛ Yehowa teŋ sane. (Rom. 14:12) Shi kɛlɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu diɛŋtsɛ lɛ biii ni akɛ amɛ aye yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ. Amɛsusuuu akɛ akɛni afɔ amɛ mu hewɔ lɛ, amɛle nii kwraa fe “asafo babaoo” lɛ mli bii ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ po. (Kpoj. 7:9) Amɛsusuuu akɛ amɛyɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ babaoo fe amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” lɛ. (Yoh. 10:16) Amɛkpaaa gbɛ akɛ mɛi asɔmɔ amɛ; ni asaŋ amɛsusuuu hu akɛ akɛni amɛyeɔ okadi nibii lɛ eko hewɔ lɛ, amɛnɔ kwɔlɔ fe onukpai ní ahala yɛ asafo lɛ mli lɛ.

16-18. (a) Ani mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ fataa he kɛjieɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe shishinumɔ heei ni anáa lɛ akpo? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. (b) Mɛni hewɔ kɛ́ Nɔyeli Kuu lɛ baakpɛ yiŋ lɛ, ehe ehiaaa ni ebi mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ ajwɛŋmɔ lɛ?

16 Ani mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ kɛ amɛhe sharaa ni akɛjieɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe shishinumɔ heei ni anáa lɛ akpo? Dabi. Eyɛ mli akɛ eji tsulɔ kuu lɛ sɔ̃ akɛ elɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ moŋ, shi aŋkroaŋkroi ni feɔ tsulɔ kuu lɛ fɛɛ tsuuu nitsumɔ henɔ kome too lɛ nɔŋŋ. (Nyɛkanea 1 Korintobii 12:14-18.) Taakɛ atsɔɔ mli kɛtsɔ hiɛ lɛ, amɛ fɛɛ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ ni he hiaa waa lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Shi amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ akɛtsu nii kɛŋma Biblia mli woji lɛ, ni aha amɛkwɛ Kristofoi asafo lɛ nɔ.

17 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Bei komɛi lɛ Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ “asafo lɛ” tsuɔ kojomɔ saji ahe nii. (Mat. 18:17) Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, asafoŋ onukpai lɛ pɛ ji mɛi ni damɔɔ asafo lɛ najiaŋ kɛtsuɔ saji nɛɛ ahe nii. Asafoŋ onukpai lɛ biii asafoŋ bii lɛ fɛɛ ajwɛŋmɔ yɛ sane lɛ he dani amɛkpɛ amɛyiŋ. Amɛtsuɔ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ bɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ kpãa gbee; amɛdamɔɔ asafo muu lɛ fɛɛ najiaŋ amɛtsuɔ.

18 Ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ hii fioo komɛi damɔɔ tsulɔ kuu lɛ najiaŋ kɛsɔmɔɔ. Amɛji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ. Hii ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu nɛɛ kwɛɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ nɔ, ni amɛkɛ mumɔŋ niyenii haa. Shi taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, kɛ́ Nɔyeli Kuu lɛ baakpɛ yiŋ lɛ, ebiii tsulɔ kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jwɛŋmɔ dã. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 16:4, 5.) Ni kɛlɛ, Odasefoi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nikpamɔ nitsumɔ ni he hiaa waa ni atsuɔ amrɔ nɛɛ. Ákɛ kuu lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ji gbɔmɔtso kome, shi ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, amɛtsuɔ nitsumɔi srɔtoi.—1 Kor. 12:19-26.

19, 20. Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ja esa akɛ asafo babaoo lɛ aná yɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ e-Nɔyeli Kuu lɛ he?

19 Mɛɛ hewalɛ esa akɛ saji ni wɔsusu he nɛɛ aná yɛ asafo babaoo ni amɛyi faa daa ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ? Akɛni amɛfata Maŋtsɛ lɛ nibii lɛ ahe hewɔ lɛ, esa akɛ amɛkɛ miishɛɛ akpɛlɛ Nɔyeli Kuu lɛ, ní damɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ najiaŋ lɛ yiŋkpɛi fɛɛ anɔ, ní amɛkɛ gbɛjianɔi fɛɛ ni etoɔ lɛ atsu nii. Asafo babaoo lɛ mli bii lɛ ahiɛ sɔɔ mumɔŋ niyenii ni Nɔyeli Kuu lɛ kɛhaa lɛ. Eyɛ mli akɛ asafo babaoo lɛ mli bii lɛ yɛ bulɛ kɛha tsulɔ kuu lɛ moŋ, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛkwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛkɛ woo krɛdɛɛ ko akaha tsulɔ kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ ko. Kristofoi ni akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ efɔ amɛ mu diɛŋtsɛ lɛ ateŋ mɔ ko bɛ ni baakpa gbɛ loo ebaakpɛlɛ ni akɛ woo ni tamɔ nakai aha lɛ.—Bɔf. 10:25, 26; 14:14, 15.

20 Kɛ́ wɔji Nuŋtsɔ lɛ ‘webii’ ni fata shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ ahe jio, wɔji asafo babaoo lɛ mli bii jio lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaafi tsulɔ nukpa anɔkwafo lɛ kɛ e-Nɔyeli Kuu lɛ sɛɛ kwraa kɛmɔ shi. Nyɛhaa wɔ fɛɛ ‘wɔyaa nɔ wɔsaraa’ ní wɔye anɔkwa kɛyawula shi.—Mat. 24:13, 42.

Ani Okaiɔ?

• Namɔ ji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ, ni namɛi ji ‘webii’ lɛ?

• Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ ale akɛ ená ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko?

• Namɛi eji amɛsɔ̃ akɛ amɛjie Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe shishinumɔ heei ni anáa lɛ akpo?

• Te esa akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ abu ehe eha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Ŋmɛnɛ lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ damɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ najiaŋ. Akɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli