Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

¿Bix jeʼel in boʼotik u yutsil Jéeoba tiʼ teneʼ?

¿Bix jeʼel in boʼotik u yutsil Jéeoba tiʼ teneʼ?

¿Bix jeʼel in boʼotik u yutsil Jéeoba tiʼ teneʼ?

Tsikbaltaʼab tumen Ruth Danner

In maamaeʼ suuk kaʼach u yaʼalik ich báaxal tʼaaneʼ u jaʼabil 1933 kʼaschaj tuláakal baʼal, tumen Hitlereʼ káaj u gobernar, le Papa xanoʼ tu yaʼaleʼ le jaʼab jeʼeloʼ kiliʼich yéetel teʼ jaʼab síijenoʼ.

IN TAATAʼOBEʼ tiʼ kajaʼanoʼob kaʼach tu kaajil Yutz, Lorena, tu luʼumil Francia, tu jáal u luʼumil Alemania. In maamaeʼ jach católica kaʼachi yéetel in taataeʼ protestante. Letiʼobeʼ tsʼoʼok u beeloʼob tu jaʼabil 1921. U jaʼab tiʼ leloʼ ka síij in kiik Helen, letiʼeʼ okjaʼanaj teʼ Iglesia Catolicaoʼ.

Tu jaʼabil 1925 tsʼaʼab tiʼ in taata upʼéel libro ku kʼaabaʼtik El Arpa de Dios ich alemán. Ka tu xokeʼ tu yileʼ le baʼax ku yaʼalikoʼ letiʼe u jaajiloʼ, ka tsʼíibnaj tiʼ le máaxoʼob jóoʼsmail le librooʼ, letiʼob túuneʼ tu yaʼaloʼob tiʼ le Bibelforscher, jeʼex kʼaj óolaʼanil kaʼach u j-jaajkunajoʼob Jéeoba yanoʼob Alemania utiaʼal ka xiʼik u yiloʼoboʼ. Tu séebaʼanileʼ joʼopʼ u kʼaʼaytik le baʼaxoʼob táan u kankoʼ. Leloʼ jach maʼ utschaj tu tʼaan in maamaiʼ. Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ in taata ich alemán: «Beet jeʼel baʼaxak a kʼáateʼ, ¡baʼaleʼ maʼ a bin yiknal le Bibelforscheroʼoboʼ!». Baʼaleʼ, in taataeʼ tsʼoʼok u chʼaʼatuklik baʼax ken u beete, le oʼolal okjaʼanaj tu jaʼabil 1927.

Ka tu yilaj in abuela baʼax tu beetaj in taataeʼ, ka joʼopʼ u yaʼalik tiʼ in maama ka u divorciartuba tiʼ in taata. Utéenjeakeʼ, teʼ misaoʼ le j-kʼiinoʼ tu yaʼaleʼ in taataeʼ utúul maʼ jaajil profetaiʼ yéetel tu yaʼalaj tiʼ le máaxoʼob yanoʼoboʼ ka u náachkuntubaʼob tiʼ letiʼ. Ka suunaj in abuela tu yotoch tsʼoʼok le misaoʼ, naʼak tu kaʼapʼéel pisoi le najoʼ ka tu pulaj upʼéel maceta tu yóokʼol in taata. Baʼaleʼ maʼ tsaʼay tu pooliʼ, chéen tu keléembal. Leloʼ tu beetaj u kʼexik u tuukul in maama. Ka tu yaʼalaj: «Upʼéel religión ku beetik u kíimsik máak u yéet wíinikileʼ maʼ jaaj baʼax ku kaʼansikiʼ». Ka joʼopʼ túun u xokik le jóoʼsaʼaniloʼob ku pʼatik le u j-jaajkunajoʼob Jéeobaoʼ. Maʼ xáanchaj ka tu tsʼáaj cuenta tsʼoʼok u kʼaj óoltik u jaajiliʼ, ka okjaʼanaj xan tu jaʼabil 1929.

In taata yéetel in maamaeʼ jach tu yáantoʼonoʼob k-il Jéeobaeʼ utúul Dios jach kuxaʼan. Ku xokikoʼob tsikbaliloʼob tiʼ le Biblia k-uʼuyoʼ yéetel ku kʼáatkoʼobtoʼon baʼaxten k-tuklik beetaʼab wa baʼax tumen le máaxoʼob ku yaʼalik le tsikbaliloʼ. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ, in taataeʼ tu chʼaʼatuklaj maʼ u sen meyaj kex maʼ u náajaltik yaʼab taakʼin, beyoʼ jeʼel u yantal u súutukil u bin teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ, u jóokʼol kʼaʼaytaj yéetel u xook t-éetel.

Joʼopʼ u yantal muʼyajiloʼob

T-otocheʼ suuk kaʼach u pʼáatal le superintendenteʼob tiʼ circuitooʼ bey xan le sukuʼunoʼob ku meyajoʼob tu najil Betel tiʼ Suiza yéetel Franciaoʼ, letiʼobeʼ ku tsikbaltkoʼobtoʼon le baʼaxoʼob ku muʼyajtik le sukuʼunoʼob yanoʼob Alemania, maʼ sen náach teʼ tuʼux kajaʼanoʼonoʼ. Letiʼobeʼ ku bisaʼaloʼob tumen le gobierno nazi tiʼ upʼéel kúuchil náach tiʼ u paalaloʼob utiaʼal ka sen beetaʼak u meyajoʼoboʼ.

In taata yéetel in maamaeʼ tu kaʼansoʼobtoʼon bix unaj k-aktáantik le muʼyajiloʼoboʼ. Tu yáantoʼonoʼob k-kan jejeláas versiculoʼob tiʼ le Biblia jeʼel u yáantkoʼonoʼ. Jeʼex wa maʼ k-ojel baʼax unaj k-beetkeʼ jeʼel u páajtal k-tuukul tiʼ baʼax ku yaʼalik Proverbios 3:5, 6; wa k-sajaktal yoʼolal baʼax ku beetaʼaltoʼon teʼ najil xookoʼ unaj k-tuukul tiʼ baʼax ku yaʼalik 1 Corintoiloʼob 10:13, yéetel wa k-bisaʼal náach tiʼ letiʼobeʼ unaj k-tuukul tiʼ baʼax ku yaʼalik Proverbios 18:10. Tin kanaj de memoriai le baʼax ku yaʼalik le Salmo 23 yéetel 91, yéetel tin kaneʼ yaan u yáantken Jéeoba mantatsʼ.

Tu jaʼabil 1940, Alemaniaeʼ tu chʼaʼaj u kaajiloʼob Alsacia-Lorena, yéetel le gobiernooʼ tu obligartaj tuláakal le xiiboʼob u tsʼáaubaʼob tu tséel le gobierno nazioʼ. Baʼaleʼ in taataeʼ maʼ tu yóotiʼ, le oʼolal aʼalaʼabtiʼ yaan u bisaʼal kʼalbil tumen le Gestapooʼ. In maama xaneʼ, tumen maʼ tu yóotaj u chuy u nookʼ le soldadoʼoboʼ aʼalaʼab xan tiʼ yaan u kʼaʼalal.

Teʼ tu najil xook xanoʼ jach kʼaschaj le baʼaxoʼob ku beetaʼaloʼ. Sáamsamaleʼ yáax unaj k-payalchiʼ tiʼ Hitler, unaj k-aʼalik «Heil Hitler» yéetel unaj k-tichʼik k-kʼab aktáan utiaʼal k-kʼayik le himno nacionaloʼ. U jaajileʼ maʼ in taataʼob aʼalten baʼax unaj in beetkiʼ, in conciencia áanten in chʼaʼatukult maʼ in beetik. In profesoroʼobeʼ ku laʼalajkenoʼob tin wich yéetel ku yaʼalikoʼobten yaan u jóoʼskenoʼob teʼ escuelaoʼ. Utéenjeakileʼ, le yanten siete jaʼaboʼoboʼ, tu beetoʼob in waʼatal tu táan doce profesoroʼob yéetel tu yóotaj u obligartenoʼob payalchiʼ tiʼ Hitler, baʼaleʼ Jéeobaeʼ tu yáanten utiaʼal maʼ in beetik.

Utúul tiʼ le profesoraʼoboʼ joʼopʼ u kaxtik bix jeʼel u beetik in payalchiʼ tiʼ Hitlereʼ. Tu yaʼalajteneʼ jach maʼalob u binten teʼ xookoʼ yéetel jach u yaabiltmen, le oʼolal jeʼel u yaatal u yóol wa ka jóoʼsaʼakeneʼ. Tu yaʼalajten: «Maʼ tsaj ka jach líiʼs a kʼab tubeeliʼ, chéen a chan chʼúuyik upʼíiteʼ. Yéetel maʼ tsaj ka waʼal “Heil Hitler”, chéen beet bey táan a waʼalikeʼ».

Le ka kʼuchen tin wotocheʼ tin tsikbaltaj tiʼ in maama baʼax tu yaʼalajten le profesoraoʼ, letiʼ túuneʼ tu kʼaʼajsajten le baʼax úuch tiʼ le óoxtúul hebreoʼob bisaʼaboʼob tu táan le imagen beetaʼab tumen u reyil Babiloniaoʼ. Letiʼeʼ tu kʼáatajten: «¿Baʼax aʼalaʼabtiʼob ka u beetoʼob?». Teneʼ tin núukajtiʼ: «Ka chinlakoʼob». In maama túuneʼ tu kʼáatajten: «Teʼ súutuk jeʼeloʼ, ¿maʼalob wa ka chinlakoʼob chéen utiaʼal u kʼaxik u xaanaboʼob? Chʼaʼatukult baʼax ken a beete; beet baʼax ka tuklik maʼalob». Teen túuneʼ tin chʼaʼatuklaj in adorartik chéen Jéeoba, jeʼex tu beetil Sadrac, Mesac yéetel Abednegoeʼ (Dan. 3:1, 13-18).

Yaʼab utéenel jóoʼsaʼaben tu najil in xook yéetel yaʼab utéenel aʼalaʼabten yaan in bisaʼal náach tin taataʼob, leloʼ jach ku beetik kaʼach u yaatal in wóol, baʼaleʼ in taataʼobeʼ maʼ xuʼul u líiʼskoʼob in wóoliʼ. Táanil tiʼ in bin xookeʼ in maamaeʼ ku payalchiʼ tin wéetel utiaʼal u kʼáatik tiʼ Jéeoba ka u kanáanten. Teneʼ in wojel Jéeobaeʼ tu yáanten utiaʼal maʼ in beetik baʼax maʼ maʼalobiʼ (2 Cor. 4:7). In taataeʼ ku yaʼalikten xaneʼ wa táan u sen aʼalaʼalten ka in beet baʼax maʼ maʼalobeʼ, maas maʼalob ka suunaken tin wotoch. Letiʼeʼ ku yaʼalikten: «Jach k-yaabiltmech. Toʼoneʼ yaan k-áantikech tiʼ jeʼel baʼalakeʼ tumen k-hijaech. Baʼaleʼ maʼ u tuʼubultecheʼ teech ka kʼubik cuenta tiʼ Jéeoba». Le baʼax tu yaʼalajtenoʼ tu yáanten utiaʼal maʼ u xuʼulul u chúukpajal in wóol in meyajt Jéeoba (Job 27:5).

Le Gestapooʼ jach ku bin u xakʼaltoʼob k-otoch utiaʼal u kaxtikoʼob le jóoʼsaʼaniloʼob ku beetik le J-jaajkunajoʼoboʼ bey xan utiaʼal u sen beetkoʼob kʼáatchiʼ tiʼ in taataʼob. Ku xáantal u bismoʼob in maama, yéetel ku bin u jóoʼsoʼob in taata yéetel in kiik teʼ tuʼux ku meyajoʼoboʼ. Cada ken jóoʼken tin xookeʼ maʼ in wojel wa tiaʼan in maama tin wotoch ken kʼuchkeneʼ. Yaan kʼiineʼ utúul koʼolel kajaʼan tu tséel k-otocheʼ ku yaʼalikten: «Jach táant u bisaʼal a maamaeʼ». Teen túuneʼ kin wokol ich naj utiaʼal in taʼakikimba yéetel ku joʼopʼol in tuklik: «¿Táan wa u jaʼajatsʼaʼal? ¿Yaan wa in kaʼa ilik?».

Bisaʼaboʼon

Tu kʼiinil 28 tiʼ enero tiʼ 1943, le Gestapooʼ tu yajsoʼon las tres y media u sáastal. Tu yaʼalajtoʼoneʼ yaan u biskoʼonoʼob wa maʼ k-óotik k-tsʼáaikba tu tséel le naziʼoboʼ. Tumen mix utúul tiʼ toʼon t-óoteʼ, chéen óoxpʼéel horaʼob tu tsʼáajoʼobtoʼon utiaʼal k-molik k-nuʼukul. In maamaeʼ u yojliliʼ baʼax kun úuchul, le oʼolal u yoksmaj ichil k-mochila jujumpʼéel muda k-nookʼ yéetel upʼéel Biblia; beyoʼ yanchaj súutukil utiaʼal k-payalchiʼ yéetel utiaʼal k-paklan líiʼsik k-óol. In taataeʼ tu kʼaʼajsajtoʼoneʼ le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «mix baʼal ku páajtal u tselikoʼon tiʼ u yaakunaj [Dios]» (Rom. 8:35-39).

Le Gestapooʼ suunaj u chʼaʼon. Mix bikʼin ku tuʼubulten bix táan kaʼach u yokʼol Anglade, utúul kiik teʼ múuchʼulil tsʼoʼok u chan yantal u jaʼabil le ka tu despedirtuba tiʼ toʼonoʼ. Le Gestapooʼ tu bisoʼon Metz, le tuʼux ku chʼaʼabal le trenoʼ. Le trenoʼ óoxpʼéel kʼiin tu bisajtiʼ u kʼuchul Kochlowice, upʼéel kúuchil tuʼux ku sen beetaʼal u muʼyaj máak Auschwitz, tu luʼumil Polonia. Kaʼapʼéel mes kʼuchkoʼoneʼ ka bisaʼaboʼon Gliwice, upʼéel convento suʼut upʼéel kúuchil tuʼux ku beetaʼal u sen meyaj máak. Le naziʼoboʼ tu yaʼaloʼobtoʼoneʼ wa k-firmartik u juʼunil táan k-xulik meyajtik Dioseʼ yaan u chaʼikoʼob k-jóokʼol yéetel yaan u sutkoʼob k-nuʼukuloʼob. Baʼaleʼ in taataʼobeʼ maʼ tu yóotoʼob u firmartoʼobiʼ, le oʼolal le soldadoʼoboʼ tu yaʼaloʼobtoʼon: «Jeʼeloʼ mix bikʼin kan suuteʼex ta wotocheʼex».

Tu mesil junioeʼ bisaʼaboʼon Swietochlowice, teʼeloʼ tiʼ káajten le chiʼibal pool kin muʼyajtik tak bejlaʼaʼ. In dedoʼob xaneʼ jach yaachajoʼob, le oʼolal yaan tiʼ in wíichʼakoʼobeʼ laʼak x-maʼ anestesiai tumen utúul doctor. Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ le meyaj tsʼaʼab in beetoʼ letiʼe in bin in man le baʼax kʼaʼabéet tiʼ le j-kananoʼoboʼ. Yaʼab utéenel anchaj in bin tiʼ upʼéel panadería, teʼeloʼ utúul señoraeʼ ku tsʼáaikten kaʼach baʼax in jaante.

Tak teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ mix utéen múuchʼ kʼaʼalkoʼon yéetel uláakʼ máakoʼob, baʼaleʼ tu mesil octubre tiʼ 1943, bisaʼaboʼon Ząbkowice, teʼeloʼ k-wenel kaʼach tiʼ literas ichil upʼéel nojoch bodega, tuʼux yaan uláakʼ sesenta xiiboʼob, koʼoleloʼob yéetel paalaloʼobiʼ. Le SS, ku tsʼáaikoʼobtoʼon janal pajchajaʼan mix máak jeʼel u taaktal u jaantkeʼ.

Kex jach t-máansaj óotsilileʼ maʼ xuʼul k-kʼubik k-óol tiʼ Jéeobaiʼ. Tu revistai U Pʼíich Tulumil Kananeʼ k-xokmeʼ ken tsʼoʼokok le baʼateltáambaloʼ yaan u kʼaʼaytaʼal le maʼalob péektsil tuláakal tuʼuxoʼ. Le oʼolaleʼ k-ojel baʼaxten táan k-muʼyaj yéetel k-ojel maʼ kun xáantal ken xuʼuluk.

Le ka t-ojéeltaj táan u káajal u peʼer le naziʼoboʼ t-tsʼáaj cuenta taʼaytak k-chaʼabal. Tu yookbal u jaʼabil 1945, le SS tu chʼaʼatukloʼob u jóoʼskoʼob tuláakal le máaxoʼob kʼalaʼanoʼoboʼ. U kʼiinil 19 tiʼ febreroeʼ, t-káajsaj k-bin Steinfels, tu luʼumil Alemania. Tu bisajtoʼon kampʼéel semanaʼob k-xíimbaltik óoliʼ 240 kilómetros (maas tiʼ 60 leguas). Le ka kʼuchoʼoneʼ oksaʼaboʼon ichil upʼéel sajkab chéen jeʼex u yoksaʼal baʼalcheʼobeʼ. Yaʼabeʼ tu tukleʼ yaan k-kíimsaʼal, baʼaleʼ teʼ kʼiin jeʼeloʼ kʼuch le soldadoʼob ku baʼateloʼob tu contra le naziʼoboʼ, ka púutsʼ túun u soldadoʼob le SS. Bey tsʼoʼokik le yaayaj baʼaloʼob t-máansoʼ.

Béeychaj le baʼaxoʼob taak in beetkoʼ

Tu kʼiinil 5 tiʼ mayo tiʼ 1945, suunajoʼon tu kaajil Yutz, kaʼapʼéel jaʼab ka tak táankuch bisaʼakoʼon ka suunajoʼoneʼ jach kʼóokʼoloʼon yéetel jach yaan k-uukʼ. Desde tu mesil febreroeʼ maʼ k-kʼex nookʼiʼ, le oʼolal ka t-piteʼ tóokbil t-beetaj. In maamaeʼ tu yaʼalajtoʼon: «Le kʼiin bejlaʼaʼ letiʼe maas jatsʼuts ichil k-kuxtalaʼ. Mix baʼal yantoʼon. Mix le nookʼ k-búukintmaj k-tiaʼaloʼ. Baʼaleʼ tu kantúuliloʼon chúukpaj k-óol tiʼ Jéeoba yéetel suunajoʼon».

Óoxpʼéel mesoʼob kʼuchkoʼon Suizaeʼ, tin chʼaʼaj in wóol, ka kaʼa ooken xook, baʼaleʼ teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ maʼ saajken in jóoʼsaʼaliʼ. Tsʼoʼoleʼ páajchaj u yantaltoʼon muchʼtáambaloʼob yéetel k-jóokʼol k-kʼaʼaytaj. Ka tu tsʼáajten 13 jaʼaboʼobeʼ okjaʼanajen tu kʼiinil 28 tiʼ agosto tiʼ 1947, utiaʼal in weʼesik tsʼoʼok in kʼubik in kuxtal tiʼ Jéeoba jeʼex in waʼalmil tiʼeʼ, in taata tsʼáa in wokjaʼ tu áalkab jaʼi Mosela. Teneʼ in kʼáat kaʼach in beet in precursorai, baʼaleʼ in taataeʼ tu yaʼalajteneʼ táanileʼ kʼaʼabéet in kanik in beet wa baʼax meyajil, le oʼolal tin kanaj chuuy. Tu jaʼabil 1951, le yanten 17 jaʼaboʼoboʼ, káaj in beetik in precursorai tu kaajil Thionville.

Teʼ jaʼab jeʼeloʼ binen tiʼ upʼéel asamblea anchaj París, teʼeloʼ tin chupaj upʼéel solicitud utiaʼal in meyaj bey misioneraileʼ. Tumen maʼ u chukten u jaʼabileʼ, sukuʼun Nathan Knorreʼ tu yaʼalajten yaan u líiʼsik in solicitud tak ken yanakten u jaʼabil. Tu mesil junio tiʼ 1952 invitartaʼaben utiaʼal ka xiʼiken teʼ xook 21 tiʼ le Escuela Bíblica tiʼ Galaad tiʼ le Watchtower, tu kaajil South Lansing (Nueva York).

Le baʼaxoʼob úuchten le ka tsʼoʼok in bin Galaadoʼ

Jach yaʼab baʼaloʼob tin kanaj teʼ tu xookil Galaadoʼ. Teen kaʼacheʼ saajken tʼaan tu táan u maasil, baʼaleʼ beoraaʼ kʼaʼabéet in beetik ich inglés. Kex beyoʼ le máaxoʼob nuʼukt le xookoʼ jach tu yáantenoʼob. Utúul tiʼ letiʼobeʼ ku yaʼalik kaʼacheʼ teneʼ «U cheʼejil le Reinooʼ», yoʼolal bix in cheʼej ken suʼlakchajken.

Tu kʼiinil 19 tiʼ julio tiʼ 1953 tin graduartimba teʼ Estadio Yankee tiʼ Nueva Yorkoʼ, ka túuxtaʼaben París yéetel utúul kiik ku kʼaabaʼtik Ida Candusso. Maʼ chéen chʼaʼabil u kʼaʼaytaʼal le maʼalob péektsil tiʼ le ayikʼaloʼob kajaʼanoʼob Parisoʼ, baʼaleʼ páatchaj in tsʼáaik xook tiʼ yaʼab tiʼ le máaxoʼob u kʼáat u kanoʼob baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ. Idaeʼ tsʼoʼok u beel, yéetel tu jaʼabil 1956 túuxtaʼaboʼob África; baʼaleʼ teneʼ tiʼ pʼáaten Pariseʼ.

Tu jaʼabil 1960 tsʼoʼok in beel yéetel utúul sukuʼun ku meyaj kaʼach Betel, ka túuxtaʼaboʼon k-beet precursor especiali tu kaajil Chaumont yéetel Vichy. Cinco jaʼaboʼob tiʼ leloʼ tsaʼayten tuberculosis, ka yanchaj in pʼatik in precursorai. Jach lúub in wóol, tumen desde tin chichnil jach in kʼáat in máans tuláakal in kuxtal táan in meyaj bey precursoraileʼ. Maʼ úuch tiʼ leloʼ in wíichameʼ tu pʼaten yoʼolal yaanal koʼolel, baʼaleʼ le sukuʼunoʼoboʼ jach tu yáantenoʼob teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ. Tsʼoʼoleʼ Jéeobaeʼ maʼ xuʼul u yáantkeniʼ (Sal. 68:19).

Bejlaʼeʼ tiʼ kajaʼanen Louviers, tu noj kaajil Normandíaeʼ, naatsʼ tiʼ u najil Betel Francia. Kex maʼ jach toj in wóoleʼ, jach ku kiʼimaktal in wóol in wilik bix tsʼoʼok u yáantken Jéeoba tiʼ tuláakal u kʼiiniloʼob in kuxtal. Le bix líiʼsaʼabiken tin wotochoʼ tsʼoʼok u yáantken tak bejlaʼa utiaʼal maʼ u lúubul in wóol yoʼolal le baʼaxoʼob ku yúuchultenoʼ. In taataʼobeʼ tu kaʼansoʼobten in wil Jéeoba bey utúul Dios kuxaʼan jeʼel u páajtal in yaabiltik yéetel in tʼanikeʼ, tumen in wojel yaan u yáantken mantatsʼ. Le oʼolaleʼ, ¿bix jeʼel in boʼotik tiʼ Jéeoba tuláakal le utsiloʼob tsʼoʼok u yeʼesiktenoʼ? (Sal. 116:12).

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

Yéetel in máscara antigás, seis jaʼaboʼob yanten

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

Tu noj kaajil Luxemburgo yéetel uláakʼ misioneroʼob yéetel precursoroʼob táan k-bin kʼaʼaytaj, 16 jaʼaboʼob yanten

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 5]

Yéetel in taataʼob tiʼ upʼéel asamblea (1953)

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 6]

«Jach ku kiʼimaktal in wóol in wilik bix tsʼoʼok u yáantken Jéeoba»