Kas sa tead?

Miks oli Jeesuse särk Rooma sõdurite silmis nii ihaldusväärne?

Neli Jeesuse hukkamise ajal valves olnud sõdurit jagasid ta rõivad omavahel ära. „Särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla,” ütleb kirjakoht Johannese 19:23 (P 1997). Sõdurid otsustasid seda mitte katki rebida, vaid hoopis selle üle liisku heita. Kuidas oli selline särk valmistatud?

Ilmselt oli selle särgi puhul tegemist linase või villase tuunikaga, mis ulatus põlvini või pahkluudeni. Selliste särkide valmistamisel õmmeldi tavaliselt kaks üksteise peale asetatud ruudu- või ristkülikukujulist kangatükki kolmest küljest kokku. Pea ja käte tarbeks jäeti avaused.

Hinnalisemat tüüpi tuunika valmistati umbes samamoodi, kuid kasutades „vaid üht pikka kangatükki, mis käänati kaheks ja mille keskele lõigati pea jaoks avaus”, mis seejärel palistati, on kirjas raamatus „Jesus and His World”. Sedasorti tuunika tuli külgedelt kokku õmmelda.

Täiesti õmblusteta särke – nagu see, mida kandis Jeesus – valmistati vaid Palestiinas. Neid kooti püstkangaspuudel, kus kasutati kahte vertikaalset lõimekomplekti – üks neist oli ristpuu ees, teine taga. Kuduja viis horisontaalse koelõnga süstiku abil vaheldumisi kanga eesmiselt küljelt tagumisele küljele üle, „valmistades seeläbi silindrikujulise kangatüki”, ütleb üks teatmeteos. Õmblusteta tuunika oli tõenäoliselt haruldane omand, mida iga sõdur ihkas endale saada.

Kas muistses Iisraelis oli mesinikke?

Heebrea kirjade järgi tõotas Jumal viia vanaaja iisraellased „maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:8). Ilmneb, et enamikus Pühakirja viidetes peetakse silmas metsmesilaste toodangut. Mesilaste pidamise kohta muistses Iisraelis ei ütle Piibel midagi. Ent hiljutine leid Iisraelist Bet Šeani orust tõendab, et muistsel ajal tegelesid sealsed elanikud „mesindusega tööndusliku tootmise eesmärgil”.

Tel Rehovi lähistelt kaevasid Heebrea Ülikooli Jeruusalemma Arheoloogiainstituudi teadlased välja mesila, mida võib dateerida kümnendasse kuni varasesse üheksandasse sajandisse e.m.a, Iisraeli kuningavõimu algusperioodil. See on esimene iidsete tarude leid Lähis-Idast. Arvatakse, et algselt võis mesilas olla sadakond vähemalt kolmekordset ridastikku paiknevat taru.

Ülikooli edastatud teates leiu kohta öeldakse, et taru kujutas endast „põletamata savist valmistatud silindrit ... ümbermõõduga 80 sentimeetrit ning läbimõõduga 40 sentimeetrit. ... Paika külastanud kogenud mesinike ja teadlaste arvestuste järgi võisid need tarud anda aastas kokku kuni pool tonni mett.”

[Pilt lk 22]

Mesila asukoht Tel Rehovi lähistel

[Allikaviide]

Institute of Archaeology/Hebrew University © Tel Rehov Excavations