Kajeoñwe Jisõs ilo Ar Katakin ilo Yokwe

“Ejelok armij e ar konono einwõt armij in.”​—JON 7:​46.

1. Ewi wãwen an armij ro lemnok kin wãwen an Jisõs kar katakin?

 LEMNOK mõk kin ewi joñõn an kar armij ro mõnõnõ ke rar roñjake an Jisõs katakin! Baibel eo ej kwalok kin wãwen katak ko an rar kamakit buruen armij ro ke rar iion e. Ñõn wanjoñok, dri jeje Gospel Luk ear ba bwe armij ro ilo bukwon eo an Jisõs rar “bwilõñ kin nan in joij rej walok jen loñin.” Matu ear kwalok bwe ro rar roñjake an Jisõs kwalok katak eo an ion Tol eo rar “bwilõñ kin An katak.” Im Jon ear lo bwe dri tõrinae ro me kar jilkinlok ir ñõn kalbuji Jisõs rar jab jibwe e kinke rar ba: “Ejelok armij e ar konono einwõt armij in.”​—Luk 4:​22; Mat. 7:​28; Jon 7:​46.

2. Ta wãwen ko Jisõs ear kajerbali ñõn katakin armij ro?

² Ear mol wãwen an dri tõrinae rein lemnok kin Jisõs. Ejelok berre bwe Jisõs ear Dri Kaki eo emõntata ion lõl. Katak ko an rar alikar, ear biruru an armij ro melele kin an melak, im ejelok remaroñ kar konono nae kemelele ko an. Ear kabel ilo an kajerbale wanjoñok ko im kajitõk ko. Ear ukot katak ko an ekkar ñõn aikwij ko an armij ro me ear konono ñõn ir, meñe reutiej ak retã. Katak ko ear katakin kaki rar biruru an armij melele meñe rar mulõl. Bõtab, ejjab katak kein wõt rar kõmõn an Jisõs erom Dri Kaki eo emõntata ion lõl.

Karkar eo Eaurõktata Ej Yokwe

3. Einwõt juõn dri kaki, ewi wãwen an Jisõs kar einjuõn jen dri tel ro an kabuñ ko ilo ran ko an?

³ Emaroñ kar or eman ro ibwiljin skraib im Parisi ro me rar meletlet im kabel ñõn katakin armij ro. Ilo wãwen it an Jisõs katakin, ear einjuõn jen wãwen air katakin? Dri tel ro an kabuñ ko ilo ran ko an rar jab yokwe armij ro retã. Rar drike ir, im watõk ir einwõt ro “rej menukol [lia].” (Jon 7:​49) Ak Jisõs ear tiriamokake ir, kinke rar “jibliklik einwõt s̃ip ko ejelok air s̃eperd.” (Mat. 9:​36) Ear meanwõr im joij. Bareinwõt, dri tel ro an kabuñ ko rar jab mol air yokwe Anij. (Jon 5:​42) Bõtab, Jisõs ear yokwe Jemen im ear mõnõnõ in kõmõnmõn ankil an. Dri tel ro an kabuñ ko rar ikir nan in Anij kinke rar kõnan kõmõn ñõn kõnan ko air mõke, ak Jisõs ear yokwe “nan in Anij” ilo an katakin kake,  kemeleleiki, jojomare, im mour ekkar ñõne. (Luk 11:28) Kin men in, Jisõs ear obrõk kin yokwe eo emulõl ke ear katakin armij ro, jerbal ibeir, im kakabilek ir.

4, 5. (a) Etke eaurõk ñõn katakin ilo yokwe? (b) Etke jelalokjen im kabel rej bareinwõt aurõk ñe jej katakin?

⁴ Ta kin kij? Einwõt dri kalor ro an Kraist, jekõnan kajeoñwe ilo ar kwalok nan im ilo mour eo ar. (1 Pit. 2:​21) Kin men in, mejenkajik eo ar ejjab ñõn kwalok wõt jelalokjen eo jen Baibel ak bareinwõt kwalok karkar ko karkarin Jeova, elaptata yokwe eo an. Jenaj tõbar buruen armij ro jej kwalok nan ibeir ñe jej kwalok yokwe, jekron ewi joñõn ar jelalokjen ak joñõn ar kabel ilo katakin. Bwe en lukkun bolemen jerbal in kwalok nan eo ar, jej aikwij lore joñok eo an Jisõs ikijen ar katakin ilo yokwe.

⁵ Bwe jen juõn dri katakin emõn, jej aikwij jela kin men eo jej katakin kake im aikwij kabel ñõn lelok jelalokjen in. Jisõs ear jibõñ dri jilik ro an ilo wãwen kein, im ikijen rolul eo, Jeova ej jibõñ kij ranin. (Riit Aiseia 54:13; Luk 12:42.) Meñe eindrein ak jej aikwij kwalok yokwe ñe jej katakin armij bareinwõt. Ñe men kein jilu, jelalokjen, kabel, im yokwe rej jerbal iben dron, jenaj lo tõbrõk. Kin men in, ilo wãwen it ko jemaroñ kwalok yokwe ñe jej katakin? Ewi wãwen an kar Jisõs im dri kalor ro an kõmõne men in? Jen lale.

Jej Aikwij Yokwe Jeova

6. Elañe jej yokwe juõn armij, ta eo jemaroñ ba ñõn ro jet kake e?

⁶ Ñe jej mõnõnõ in kennan kin men ko jej kaurõki, armij ro renaj lo ar mõnõnõ im bõplolid. Men in emol, elaptata ñe jej kennan kin juõn armij elap ar lukkun yokwe. Ekkã ar kõnan kennan ñõn ro jet kake e. Jej nebar, koutiej im jojomar e, kinke jekõnan bwe ro jet ren bar jela kajen im ebakelok e einwõt kij.

7. Yokwe eo an Jisõs ñõn Anij ear kamakit e ñõn kõmõn ta?

⁷ Mokta jen ar katakin ro jet ñõn yokwe Jeova, jej aikwij jela kajen im yokwe e, kinke wãwen kabuñ emol ej wawa ion yokwe eo ar ñõn Anij. (Mat. 22:36-​38) Jisõs ear likit joñok eo emõntata kin yokwe Jeova jen aolepen buruen, lolãtãt, an im kajur. Jisõs ear lukkun ebake Jeova kinke ear ber iben ilõñ iomin elõñ billion yiõ ko. Ta tokjen eo ear walok kin an kar ber iben Jemen? Ear ba, “Ij yokwe Jema.” (Jon 14:31) Men ko Jisõs ear ba im kõmõni rar kalikar yokwe in an ñõn Jemen im kamakit e ñõn kõmõni men ko rar kabuñburuen Anij. (Jon 8:​29) Kin an yokwe Jemen, ear kananaik dri tel ro an kabuñ ko, ro dri jela mon me rej ba rej jerbal ilo etan Anij. Bareinwõt ear kamakit e ñõn kennan kin Jeova im jibõñ ro jet ñõn jela kajen im yokwe Anij.

8. Kin an dri kalor ro an Jisõs yokwe Anij, ear kamakit ir ñõn ta?

⁸ Einwõt Jisõs, dri kalor ro an rar yokwe Jeova, im men in ear kamakit ir ñõn kwalok kin nuuj eo emõn ilo kijejeto im beran. Rar kobrõk Jerusalem kin katak ko air, meñe dri tel ro reutiej an kabuñ rar jumae ir. Dri kalor ro rar jab maroñ bwijrõk jen air kennan kin men ko rar loi im roñ kaki. (Jerb. 4:​20; 5:​28) Rar jela bwe Jeova ej ber ibeir im enaj kejerammõn ir, im emol Jeova ear kõmõne men in. Ilo mol, ejañin tõbar 30 yiõ elikin mij eo an Jisõs, ak dri jilik Paul ear ba bwe nuuj eo emõn ear jededlok iben armij “otemjej rej ber iomin lõñ.”​—Kol. 1:​23.

9. Ewi wãwen jemaroñ kakajur yokwe eo ar ñõn Anij?

⁹ Elañe jekõnan bwe jen dri katakin ro rebolemen, jej aikwij in bareinwõt kakajur yokwe eo ar ñõn Anij. Ewi wãwen jemaroñ kõmõne men in? Ilo ar keini ar jar ñõn Anij. Jej bareinwõt kakajur yokwe eo ar ikijen ar katak Nan eo an, riiti buk ko rej berber ion Baibel eo, im ber ilo aolep kwelok ko. Ñe jej  kalaplok jelalokjen eo ar kin Anij, enaj laplok ar yokwe e. Inem, ñe jej kwalok ar yokwe Anij ilo nan im jerbal, ro jet renaj kile im enaj kamakit ir ñõn druaklok ñõn Jeova.​—Riit Sam 104:33, 34.

Jej Aikwij Kaurõk Katak ko Jej Katakin Kaki

10. Ta kakõlõn juõn dri katakin ekabel?

¹⁰ Kakõlõn juõn dri katakin ekabel ej ñe ej kaurõk katak ko ej katakin kaki. Ej aikwij tõmak bwe remol, raurõk, im eor tokjeir. Ealikar an juõn dri katakin kaurõk katak ko ej katakin kaki ñe ej katakin ilo kijejeto, im katak ko an rej jelet ro ej katakin ir. Ijo turãjet, elañe ejjab lukkun kaurõk katak ko ej katakin kaki, ewi wãwen emaroñ kõtõmene jen ro ej katakin ir bwe ren kaurõki? Kememej wõt bwe joñok eo am einwõt juõn dri katakin kin Nan in Anij emaroñ jelet ro kwoj katakin ir. Jisõs ear ba: “Ro otemjej ñe re wãppen re naj einwõt air dri kaki.”​—Luk 6:​40.

11. Etke Jisõs ear kaurõk katak ko ear katakin kaki?

¹¹ Jisõs ear kaurõk katak ko ear katakin kaki. Ear jela bwe men ko raurõk iben me ear aikwij in kwalok ñõn ro jet kaki kar mol eo kin Jemen ilõñ, “nan ko an Anij” im “nan in mour in drio.” (Jon 3:​34; 6:​68) Katak ko remol Jisõs ear katakin kaki rar einwõt maram, kinke rar kajerwawaik katak ko rebwir im kalikar katak ko rejime. Katak kein remol rar bõktok kejatdrikdrik im kainemõn ñõn ro etã burueir me dri tel in kabuñ ko rar mone ir im rar iñtan iomin kajur eo an Setan. (Jerb. 10:38) Jisõs ear kalikar an kaurõk katak ko remol jab ilo katak ko an wõt ak bareinwõt ilo kõmõn ko an.

12. Ta lemnok eo an dri jilik Paul kin nuuj eo emõn?

¹² Ilo ejja wãwen eo Jisõs ear kaurõk katak ko ear katakin armij ro kaki, eindrein bareinwõt iben dri kalor ro an. Joñõn air kar lukkun kaurõk katak ko kin Jeova im Kraist, rar jab kõtlok bwe dri kijirãt ro ren kabwijrõk air katakin ro jet kin Jeova im Kraist. Paul ear jejelok ñõn dri Kristian ro ilo Rom: “Ibareinwõt kijoror in kwalok Nan ko Remmõn . . . Ijjab jook kin gospel eo, bwe ej kajur an Anij ñõn lomoren ro otemjej rej tõmak.” (Rom. 1:​15, 16, UBS) Paul ear watõk jerbal in kwalok nan kin mol eo einwõt juõn jerammõn. Ear je: “Emwij letok joij in ñõn iõ, bwe in kwalok ñõn ro dri ailiñ ko mweiuk ko an Kraist, ko je ban bukot im loi.” (Ep. 3:8) Jemaroñ kile lõñliñ eo an Paul ke ear katakin ro jet kin Jeova im karõk ko An.

13. Ta un ko unin jej kaurõk nuuj eo emõn?

¹³ Nuuj eo emõn ilo Nan in Anij ej kamaroñ kij ñõn jela kin dri Kõmõnmõn eo im ejaake juõn kõtan emõn iben. Ej bareinwõt letok uak ko rekajuburu kin kajitõk ko raurõk kin mour im joñõn an kajur emaroñ ukot mour ko ar, letok kejatdrikdrik, im kakajur kij ñe jej iion abañ. Bareinwõt, ej tellok kij ñõn juõn mour emõnlok im ejelok jemlokõn. Ejelok jelalokjen eaurõklok jen nuuj in emõn. Ej menin letok eo eaurõk, im ej bõktok elap lõñliñ ñõn kij, elaptata ñe jej karoñ ro jet kake.​—Jerb. 20:35.

14. Ewi wãwen jemaroñ kalaplok ar kaurõk nuuj eo emõn?

¹⁴ Ta eo kwomaroñ kõmõne ñõn kalaplok wõt am kaurõk nuuj eo emõn? Ñe kwoj riiti Baibel eo, kwon bwijrõk jidrik im kalomõnlokjen kin ta eo kwoj riiti. Ñõn wanjoñok, pijaik yuk mõke am ber iben Jisõs ilo ien eo ear kwalok nan ion lõl ak am itoitak im kwalok nan iben dri jilik Paul. Ak pijaik am ber ilo lõl eo ekãl me enaj lukkun lap oktõk ie. Kakememej yuk kin jerammõn ko kwar loi kin am jerbale katak ko jen Baibel. Ro kwoj katak ibeir renaj kile bwe kwoj kaurõk nuuj eo emõn elañe kwoj drebij wõt am kaurõke. Eñin unin jej aikwij kalomõnlokjen kin men ko jar katak kaki im jerbali men ko jej katakin ro jet kaki.​—Riit 1 Timote 4:​15, 16.

 Jej Aikwij Yokwe Armij

15. Etke eo ej katakin ej aikwij yokwe ro ej katakin ir?

¹⁵ Juõn dri katakin ekabel ej kõmõn bwe ro ej katakin ir ren mõnõnõ, ilo wãwen in renaj kõnan bõk kwonair ilo men ko rej katak kaki im jab ãliklik in kwalok lemnok ko air. Dri katakin eo eor yokwe iben ej lelok jelalokjen ñõn ro ej katakin ir kinke ej lukkun mol an yokwe ir. Ej ukot katak ko an ekkar ñõn aikwij ko air im joñõn jelalokjen eo ibeir. Ej lemnok kin joñõn maroñ im wãwen ko an ro ej katakin ir. Elañe ro rej katak rej kile bwe eor yokwe rot in iben juõn dri katakin, renaj mõnõnõ in katak.

16. Ilo wãwen it ko Jisõs ear kwalok an yokwe armij?

¹⁶ Jisõs ear kwalok kain yokwe rot in ikijen an kar lelok mour eo an ewãppen bwe ro jet ren maroñ bõk lomor. (Jon 15:13) Ilo jerbal in kwalok nan eo an, Jisõs ear pojõk aolep ien ñõn jibõñ armij ro kabwe aikwij ko air ilo kõniek im elaptata katakin ir kin Jemen. Ijellokin an kõtar armij bwe ren kebak e, ear jibarek ir ilo an itoitak elõñ buki mail ñõn katakin ir kin nuuj eo emõn. (Mat. 4:​23-​25; Luk 8:1) Ear lukkun melele kin ir im meanwõr wõt ibeir. Ke ear lo aikwij eo ñõn kajime dri kalor ro an, ear koweik ir ilo yokwe. (Mark 9:​33-​37) Ear rejañ ir ilo an kwalok an liki ir bwe renaj erom dri kwalok ro rekeie kin nuuj eo emõn. Ejelok juõn armij ear katakin ilo yokwe ijellokin wõt Jisõs. Yokwe eo ear kwalok ñõn dri kalor ro an ear kamakit ir ñõn yokwe e im bokake kien ko an.​—Riit Jon 14:15.

17. Ewi wãwen dri kalor ro an Jisõs rar kwalok yokwe ñõn ro jet?

¹⁷ Einwõt Jisõs, dri kalor ro an rar kwalok yokwe eo emol ñõn ro rar iion ir ilo jerbal in kwalok nan. Rar kijenmij iomin matõrtõr im likit mour ko air ilo kauwatata ke rar kwalok nan kin nuuj eo emõn ñõn ro jet im rar lo tõbrõk. Rar lukkun yokwe ro me rar katakin ir kin nuuj eo emõn. Nan in yokwe kein an dri jilik Paul rej kwalok iñjake eo an ke ear je: “Kim ar joij iolapemi einwõt ke lio dri kõkajiriri ej lale ro nejin; Ein drein kin an lap am yokwe kom, kim ar kõnan lewoj ñõn kom jab gospel eo wõt, a bareinwõt am mour, bwe kom jitenburu ibem.”​—1 Tes. 2:​7, 8.

18, 19. (a) Etke jej mõnõnõ in karmijeteik kij mõke bwe jen kõmõne jerbal in kwalok nan? (b) Kwalok juõn wanjoñok ej kalikar bwe armij rej kile yokwe eo jej kwaloke.

¹⁸ Ejja wãwen in wõt ilo ran kein ar, Dri Kennan ro an Jeova rej kwalok nan ibelakin lõl in ñõn bukot ro me rekõnan jela kajen Anij im korijer ñõn e. Ilo mol, iomin 17 yiõ ko, jar kajerbal juõn billion auõ ilo jerbal in kwalok nan im kõmõn dri kalor, im jej wõnmanlok  wõt ilo jerbal in. Meñe jej jolok elap ien, kajur im mweiuk ko ar, jej mõnõnõ in bõk kwonad ilo jerbal in kwalok nan. Einwõt Jisõs, jej melele bwe Jemer ilõñ ekõnan bwe armij ren bõk jelalokjen eo ej tellok ñõn mour in drio. (Jon 17:3; 1 Tim. 2:​3, 4) Yokwe ej kamakit kij ñõn jibõñ ro emol burueir ñõn jela kajen Jeova im yokwe e einwõt kij.

¹⁹ Armij rej kile yokwe eo jej kwalok. Ñõn wanjoñok, juõn jeer im jãter kõra ej jerbal in kwalok nan full time ilo Amerika ear je juõn letter ñõn kainemõn ro rar luji ro nukiir ilo mij. Juõn eman ear jejelok im uak: “Ilo jinoin iar bwilõñ kin an armij in ijaje kajen jejetok ñõn jibõñ iõ bwe in kijenmij ilo ien in ekaburomõjmõj. Ealikar bwe kwoj yokwe armij im Anij eo me ej jibõñ armij ilo mour eo air.”

20. Ewi joñõn an aurõk ñõn kwalok yokwe ñe jej katakin?

²⁰ Ñe yokwe im kabel rej jerbal iben dron, kwomaroñ kõtmene bwe jerbal eo am enaj emõn. Ñe jej katakin ro jej katak ibeir, jekõnan jibõñ ir ñõn jela kajen Jeova im yokwe e jen burueir. Aet, bwe en keie ar katakin armij ro, jej aikwij yokwe Anij, yokwe mol eo, im yokwe armij. Ilo ar kadrek karkarin yokwe im kwaloke ilo jerbal in kwalok nan eo ar, jenaj lõñliñ, ejjab kin ar lelok kij mõke ñõn jibõñ armij wõt ak bareinwõt jej juburu kin ar jela bwe jej lor joñok eo an Jisõs im kabuñburuen Jeova.

Ewi Wãwen Kwonaj Uak?

• Ñe jej katakin ro jet kin nuuj eo emõn, etke eaurõk bwe jen . . .

yokwe Anij?

kaurõk men ko jej katakin kaki?

yokwe ro jej katakin ir?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 15]

Ilo wãwen it an Jisõs katakin ear einjuõn jen skraib ro im Parisi ro?

[Pija eo ilo peij 18]

Katakin ilo jime ej kitibuj jelalokjen, kabel, im elaptata, yokwe