HEA religioon õilistab meie mõtteviisi ning näitab, kuidas parandada oma eluviisi. See annab meile jõudu teha seda, mis on õige, ning toob meist välja parima. Kust me teame, et hea religioon suudab seda teha?

Pane tähele, mida apostel Paulus esimesel sajandil Kreekas Korintoses elavatele kristlastele kirjutas. See muistne linn oli kurikuulus oma moraalilageduse poolest. Niisiis hoiatas Paulus: „Hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki!” Kuid Paulus lisas seejärel: „Sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud, olete pühitsetud, olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus” (1. Korintlastele 6:9–11). Mõtle, hea religioon aitas saada puhtaks ja ausameelseks jumalateenijaks inimestel, kellel puudus varem igasugune moraal.

Ent Piibel on öelnud ka järgmise mõtte: „Tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu” (2. Timoteosele 4:3, P 1997).

Kas religioonid, mida sina tead, järgivad Piibli kõrgeid moraalinorme või lahjendavad nad Jumala Sõna selgeid nõuandeid, rääkides vaid seda, mis kõditab inimeste kõrvu?

Miks mitte võtta aega, et vastata järgmistele küsimustele, nägemaks, kas mingi religioon kannab head vilja?

MIDA PIIBEL ÕPETAB: „Abielu olgu kõikjal au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal mõistab kohut kõlvatute ja abielurikkujate üle” (Heebrealastele 13:4, „Sõna seletus” *).

KÜSIMUS: Kas see religioon nõuab oma liikmetelt, et koos elavad paarid oleksid seaduslikult abielus?

MIDA PIIBEL ÕPETAB: Kui Jeesuselt küsiti, kas mingil põhjusel võib end abikaasast lahutada, ütles Jeesus: „Kes iial oma naisest ennast lahutab muidu kui hooraelu pärast ja võtab teise, see rikub abielu” (Matteuse 19:9, P 1938–1940).

KÜSIMUS: Kas see religioon austab Jeesuse sõnu ning lubab lahutada ja uuesti abielluda üksnes abielurikkumise korral?

MIDA PIIBEL ÕPETAB: „Põgenege hooruse eest! „Mistahes patt, mida inimene iganes teeks, on väljaspool tema ihu!” – jah, aga kes hoorab, see patustab ju iseenese ihu vastu” (1. Korintlastele 6:18, UT 1989).

„Nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega, nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust  vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu – mees on teinud mehega nurjatust – ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest” (Roomlastele 1:26, 27, P 1997).

KÜSIMUS: Kas see religioon õpetab, et seksuaalsuhted väljaspool abielu või samasooliste isikute vahel on patt?

MIDA PIIBEL ÕPETAB: „Ärge suhelge sellisega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kõlvatu või ahne või ebajumalateenija või pilkaja või joodik või riisuja. Niisugusega ärge koos söögegi!” (1. Korintlastele 5:11, P 1997). Mis saab neist, kes väidavad end olevat kristlased, kuid ei kahetse oma tegusid? „Lükake siis kurjategija endi seast välja,” ütleb Jumala Sõna (1. Korintlastele 5:13).

KÜSIMUS: Kas see religioon heidab oma liikmeskonnast välja isiku, kes eirab tahtlikult Piibli norme?